Eesti välismeedias 23.-29. august 2008

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Schatten der Vergangenheit

Poola on valmistunud Venemaa rünnakuks – vähemalt virtuaalselt. Kuna Eesti, Leedu ja Gruusia on juba selliste kallaletungide ohvriks langenud. Need kolm riiki, mida Venemaa ilmselt ikka veel põlisteks mõjuspiirkondadeks peab, kaalusid varem Moskva-vastase rinde loomist. Gruusias kasvas konflikt Internetis lõpuks reaalseks sõjaks. Relvakokkupõrge Kaukaasias pani endised idabloki maad valveolukorda. Sündmused Gruusias näitavad, et Kreml on salakaval, eelkõige lääne järeleandlikkuse tõttu Moskva suhtes, kõlab Ida-Euroopa riigijuhtide peaaegu üksmeelne arvamus. Sel põhjusel lendasid Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina president mõni aeg pärast sõja puhkemist Thbilisi, et Gruusiale toetust avaldada. Riigijuhid leppisid sellega, et nad oma teoga ELi rahupüüdlused nurjasid. Peaaegu samaaegselt presidentide visiidiga läksid teele ka esimesed abisaadetised neist Ida-Euroopa riikidest. Selge sõnum oli: me ei jäta teid hätta. Ida-Euroopa riikide kriitikatule all seisavad eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa. Selgeim märk Ida-Euroopa riikide usaldamatusest ELi ja NATO suhtes on igatahes USA raketikilbi aktsepteerimine. (Schatten der Vergangenheit, Knut Krohn, Der Tagesspiegel, 23.08)

In russischer Hand

Saksamaa valitsus kordab end, vastates küsimustele gaasijuhtme ehituse kohta, et tegemist on „ärilise otsusega“. 1200 kilomeetri pikkuse veealuse gaasitoru ehitus on aga poliitiline küsimus. Seda saab Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tunda ka oma visiidil Rootsi, Eestisse ja Leetu. Läänemere-äärsed riigid seovad gaasijuhtmega oma huvid, soovid ja hirmud. Hirmud tõi taas esile Venemaa sõjaline rünnak Gruusia vastu. Just Baltimaadel on probleeme suure ja mitte ainult venekeelse vähemusega. See on kutsunud ikka jälle esile Moskva sõnalist sekkumist ja majanduslikku surveavaldamist endiste nõukogude riikide vastu. Venemaa tegevus Kaukaasias ei kasvata mitte ainult kõhklusi Moskva välispoliitilise usaldatavuse suhtes, vaid tekitab suuremaid küsimusi ka majandus- ja energiaalase koostöö suhtes. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on algusest peale Läänemere gaasijuhet toetanud. Baltimaadel ja Poolal pole midagi gaasitoru vastu, aga nad näevad seda meelsamini läbi oma riikide kulgemas. Projekti nimi on Amber, ka see on osa ELi võrguplaneeringust, küll ilma investorite ja gaasitarnijata. Kui gaasijuhe merepõhjas kulgeb, siis saaks Venemaa Baltimaadele ja Poolale gaasikraane keerates survet avaldada. EL saab seda ennetada, kui ta Poola ja Baltimaad gaasivõrku ühendab ning vajaduse korral neisse riikidesse läänest gaasi tarnib. (In russischer Hand, Andreas Mihm, FAZ, 25.08)

Die Sorgen der Balten

Saksamaa liidukantsler Angela Merkelil on lühivisiidil Baltikumi vähe aega, et nautida Tallinna armsalt renoveeritud Toompead või Riia hiilgavat juugendstiilis ehitatud linnaosa. Ta peab tegelema palju ebameeldivamate asjadega – käsitlema üksikasjalikult eestlaste ja lätlaste hirmu ülivõimsa Vene naabri ees. Alates Venemaa brutaalsest, rahvusvahelisi õigusi rikkuvast rünnakust Gruusia sisemaale valitseb Baltimaades hirm, et äkki tahab Venemaa valitsusjuht Vladimir Putin järgmisena saavutada kontrolli kolme Balti riigi üle. Eriti on mures Eesti ja Läti poliitikud, kuna seal moodustab vene vähemus 1/3 rahvastikust. Gruusia puhul põhjendas Venemaa oma rünnakut „Vene kodanike kaitsmisega“. Samamoodi õigustas vägivaldset sissetungi Baltikumi Teise maailmasõja ajal ka Stalin. Merkeli võõrustajad tuletavad meelde, et kolm Balti riiki kaotasid oma iseseisvuse kunagi Molotovi-Ribbentropi pakti tõttu. Seega näevad Baltimaad praegusel Saksamaal suurt vastutust nende iseseisvuse kindlustamisel. Moskva mängib sõnakuulmatute naabritega oma mänge. Tallinnas ei kahelda, et eelmisel aastal toime pandud rünnakuid Eesti riigi- ja teiste asutuste Interneti-lehekülgede vastu juhiti Moskvast. Alates taasiseseisvumisest on Baltimaades kasvanud suhtumine Venemaasse kui ebameeldivasse ja kurja naabrisse, kes meelega rahvusvahelisi mängureegleid rikub. Usaldamatuse juured peituvad aga minevikus: Moskva vaatenurgast vabastas Punaarmee Baltikumi fašismist, Baltimaade jaoks oli Punaarmee aga okupeerija. Millised mõjud on vastandlikel ajaloonägemustel, näitas eelmisel aastal nõukogude mälestusmärgi ümber puhkenud tüli. Moskva tahtis sellest suurt konflikti lõkkele puhuda, kuid Vene lippudega läksid tänavatele vaid mõned sajad inimesed. See näitab, et vene vähemust ei saa Moskva soovi kohaselt ära kasutada. Eelkõige on põhjuseks väikeste Baltimaade majandusedu. Seal elavate venelaste elukvaliteet on tunduvalt kõrgem kui venelastel Venemaal. Ning nad on ELi kodanikud ja võivad vabalt Euroopas liikuda. Riigijuhid Tallinnas ja Riias nõuavad Angela Merkelilt suuremat panust Euroopa ida- ja energiapoliitika väljatöötamisel, mis paneks piirid Venemaa uusimperialistlikele ambitsioonidele. Tegemist pole kuumavereliste rahvuslastega, vaid usaldusväärsete demokraatidega, kelle muret peaks kantsler väga tõsiselt võtma. (Die Sorgen der Balten, Thomas Urban, Süddeutsche Zeitung, 26.08)

Angst der Balten vor Moskau überschattet Merkels Besuch

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli visiit Eestisse ja Leetu ei saa olema kerge rutiinne külastus. Mõlemad riigid on küll väiksed ja nende tipp-poliitikud Euroopas vaevalt tuntud, kuid Kaukaasia-konflikt võib seda varsti muuta. Kuna alates oma visiidist Thbilisisse nõuavad Eesti ja Leedu president ELilt ja NATOlt karmi suhtumist Venemaasse. Baltikumis on juba ammu hirmu tuntud Venemaa võimaliku rünnaku eest. Nii Eesti kui Leedu olid Teise maailmasõja lõpus kaitsetult Nõukogude invasiooni võimuses; mõlemast riigist küüditati sajad tuhanded Siberi sunnitöölaagritesse. 2004. aastal NATO ja ELiga liitumist on Baltimaades mõistetud kui julgeolekugarantiid. Nüüd on aga Baltimaadel üha suuremad kahtlused. President Toomas Hendrik Ilves kritiseeris NATOt, öeldes, et alliansil puudub Baltikumi kaitse plaan. Nii näiteks rikuvad Vene hävitajad pidevalt Eesti õhuruumi. Balti riigid tunnevad end Saksamaa poolt igatahes üha enam hüljatuna. Põhjusteks Saksa-Vene sõprus ning eriti Läänemere gaasijuhe. Berliin ei taha aga gaasijuhtmest loobuda, nagu Merkel Stockholmis viibides kinnitas. (Angst der Balten vor Moskau überschattet Merkels Besuch, Paul Flückiger, Die Welt, 26.08)

Georgien gehört in die Nato

Urmas Paeti artikkel Gruusia-Venemaa konfliktist. Paet kirjutab, et konflikti juured peituvad sügaval. 90tel aastatel oli Venemaa väga selgelt Eesti, Läti ja Leedu NATOga liitumise vastu. Nüüd on Gruusia ja Ukraina lõplikult Venemaa mõjupiirkonnast eemaldumas ning Venemaa soovis sellele lõpu teha. Selleks oli ainult ettekäänet vaja. Ilmselt pole Venemaa veel loobunud ka püüdest Gruusia valitsus välja vahetada. Gruusia tahab kuuluda demokraatlike ühiskondade hulka ning teda tuleks sel teel toetada. Venemaa sissetung Gruusiasse ei tohi Gruusiat aga eesmärkide saavutamisel takistada. Paet loodab, et Gruusial on siiski võimalus detsembris toimuval NATO tippkohtumisel NATO liikmesuse tegevuskava saada. (Georgien gehört in die Nato, Urmas Paet, Financial Times Deutschland, 26.08)

Signal aus dem Baltikum

Külm puhang rahvusvahelises poliitikas, mille kutsus esile Venemaa sõjaline rünnak Gruusia vastu, on Baltimaades tugevamini tunda kui Lääne-Euroopas. Baltikumis pole asi ainult selles, kas suhted Venemaaga on tulevikus paremad või halvemad; neis riikides, mis on strateegiliselt ohustatud ning kus elab suurearvuline vene vähemus, nähakse Kremli käitumist hoiatusena ning seega eksistentsiaalse ähvardusena. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel pidi seda Eestis visiidil olles tunnetama, kuna väljendas end selguse ja teravusega, mida Berliinist siiamaani kuulda pole olnud. Kuid EL võib oma uute liikmesriikide hirmu vaigistada ainult sõnadega. Tõeline julgeolekutagaja on NATO. (Signal aus dem Baltikum, Günther Nonnenmacher, FAZ, 27.08)

Merkel in Reval: Absolut inakzeptabel

Eestis visiidil viibides kritiseeris Saksamaa liidukantsler Angela Merkel Venemaa otsust tunnustada Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust, nimetades seda rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks ja täiesti vastuvõetamatuks. Merkel, kes kohtus Tallinnas Eesti presidendi ja peaministriga, ütles oma kõnes, et Moskvaga pole enam võimalik jätkata dialoogi samamoodi nagu varem. Liidukantsler tõstis oma esimesel Eesti-visiidil esile, et Saksamaa ja Eesti jagavad ühiseid demokraatlikke väärtusi ning julgeolekuhuve. Samuti viitas Merkel sellele, et NATO on ka edaspidi kesksel kohal nii Eesti kui Saksamaa jaoks. (Merkel in Reval: Absolut inakzeptabel, Th., FAZ, 27.08)

Das verschenkte Georgien

Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli kohtumine president Toomas Hendrik Ilvesega polnud ilmselt kerge. Lõppude lõpuks oli suurel määral just Angela Merkel see, kes takistas aprillis Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel Gruusiale ja Ukrainale NATO liikmesuse tegevuskava andmist. „See jättis Moskvale mulje, et Gruusia kuulub tema mõjusfääri,“ ütles Ilves. Ilvese sõnul seisab lääs tohutu väljakutse ees, kuna enam ei kehti kaks aastakümmet rahvusvaheliste suhete baasiks olnud eeldused ja alused. NATO peab meenutama oma põhiülesannet – liikmesriikide kaitset. Ilvese hinnangul seisavad Balti riigid praegu eesliinil ning vajavad lääne solidaarsust. Tegelikult ei arva Ilves, et Baltimaad oleksid alates Gruusia sõjast suuremas ohus kui varem. „Terve Euroopa peaks end ebaturvalisemalt tundma.“ „Võib-olla saab vähehaaval selgeks, et Putini Venemaa ei pürgi mitte partnerluse poole, vaid on rohkem huvitatud viisadest oma funktsinäride jaoks. Eesti on olnud möödunud aastatel Gruusiale usaldusväärne liitlane. Venemaa põhjendust Gruusiasse tungimiseks – vene vähemuse kaitse – nähakse Eestis ka kui argumenti Balti riikide või Ukraina ründamiseks. Lääne nõrk reaktsioon ainult lisab üldist ebakindlust. Üha sagedamini küsitakse, milline on Eesti ELi ja NATOsse integreerumise väärtus. Kuid rahva arvamus pole Eestis ühtne. Vene vähemus, kes saab informatsiooni eelkõige Moskva telekanalitest, mõtleb teisiti kui ülejäänud rahvas, ning toetab enamuses Venemaad. Eesti julgeolekuringkondades arvatakse, et Saakašvili langes Moskva kannatlikult seatud lõksu. Lääs saaks palju rohkem teha, kui siiani – on Tallinna sõnum. Vähim oleks Vene agressiooni selge hukkamõist. President Ilves ütleb, et ta ei saa olla optimistlik, kuna 20. sajandisse kuuluva Euroopa-ideega 21. sajandi maailm seisab vastamisi Venemaa natsionalistlikult motiveeritud poliitikaga, mis pärineb 19. sajandi imperialistlikust mõttemaailmast. (Das verschenkte Georgien, Siegfried Thielbeer, FAZ, 27.08)

Angela Merkel rechnet mit Dmitri Medwedjew ab

Angela Merkel külastas Rootsit, Eestit ja Leedut. Visiidid olid planeeritud juba kaua aega tagasi, kuid nüüd said neist kriisitippkohtumised. Eesti peaminister Andrus Ansip ja Saksamaa liidukantsler olid ühisel arvamusel, et Gruusiasse tuleks kiiresti saata rahvusvahelised üksused. Merkeli sõnul kostab Venemaalt ikka ja jälle arvamus, et N. Liidu lagunemine oli möödunud sajandi suurim tragöödia. Sellega Merkel ei nõustu ega pea seda ka Venemaa praeguse käitumise põhjendatud aluseks. Baltimaades oli aga tunda eestlaste ja leedulaste rõõmu NATO liikmesuse üle. „See, et NATO Eesti õhuruumi valvab, on üks märk NATO kaitsest,“ ütles Merkel. (Angela Merkel rechnet mit Dmitri Medwedjew ab, Margaret Heckel, Die Welt, 27.08)

Merkel spricht den Balten in Tallinn Mut zu

Palsamina Baltimaade hingedele kõlasid Angela Merkeli sõnad, kui ta kinnitas, et NATO partnerid on Eestile, Lätile ja Leedule solidaarsed. Kriis Kaukaasias on Balti riikides suurendanud hirmu, et Venemaa võiks sisse tungida ka nendesse riikidesse ning et NATO ei astuks ka siis Venemaaga vastasseisu nagu Gruusia puhul. Ka Merkeli Eesti-visiidi tähtsaim teema oli Gruusia-konflikt. Kui Eesti peaminister Andrus Ansip jätkaks kõnelusi Venemaaga alles pärast rahuplaani elluviimist, siis Merkel sõnas, et probleeme ei saa seeläbi lahendada, et teineteisega enam ei räägita. (Merkel spricht den Balten in Tallinn Mut zu, Hannes Gamillscheg und Steffen Hebestreit, Frankfurter Rundschau, 27.08)

Merkel rückt weiter von Russland ab

Visiidil endisesse Nõukogude vabariiki Eestisse heitis Saksamaa liidukantsler Angela Merkel Venemaale ette rahvusvahelise õiguse rikkumist ning seda, et Venemaa ei pea kinni relvarahuplaanist. Õigupoolest tahtis Merkel Tallinnas Kumus avakõne pidada, kuid muutis kiirelt oma kõnet, kui tuli teade, et Venemaa tunnustas Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust. (Merkel rückt weiter von Russland ab, Andreas Theyssen, Financial Times Deutschland, 27.08)

Ostsee-Pipeline: In die Röhre geschaut

Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli Läänemere gaasijuhtme lobituurist saab Mission Impossible. Gruusia kriis tugevdab Läänemere-äärsete riikide Rootsi, Eesti ja Leedu vastuseisu projektile. Õigupoolest oleks Merkel oma lühivisiitidel neisse riikidesse pidanud kõrvaldama sealsete valitsuste kahtlused gaasijuhtme suhtes, kuid Venemaa rünnak Gruusia vastu muutis täielikult poliitilist olukorda ja seega ka Baltikumi-reisi põhiteemat. Nagu Rootsis, nii saab Angela Merkel ka Eestis tunda värskelt hoogu juurde saanud vastupanu gaasijuhtmele. Gruusia konflikt on kogu Ida-Euroopas huvikeskmesse asetanud energiaga varustamise. Kasvanud on hirm poliitilise väljapressimise ees. Planeeritav gaasijuhe annab Venemaale võimaluse Lääne-Euroopasse gaasi transportida Poolat ja Baltimaid kõrvale jättes ning vähendada niimoodi nende riikide transiiditulu. Baltimaades pole Läänemere gaasijuhtme kriitika kunagi tuhmunud. Just need riigid üritavad ka ökoloogiliste ohtude tõttu projekti toestumist takistada. Poola ja Balti riigid näeksid meelsamini, et Läänemere juhtme asemel ehitataks gaasijuhe, mis kulgeks läbi nende territooriumide. Sellise gaasijuhtme puhul ei saaks Venemaa neid riike nii kergesti gaasitarnetest lihtsalt ära lõigata. Pealegi oleks sellega seotud ka lisa transiiditulud. (Ostsee-Pipeline: In die Röhre geschaut, Daniel Goffart, Helmut Steuer und Reinhold Vetter, Handelsblatt, 27.08)

Merkel verspricht härtere Gangart gegenüber Russland

Kui Angela Merkeli Baltikumi visiiti planeeriti, mõeldi ilmselt ilusale suvisele reisile, programmis teemad nagu „Kahepoolsete suhete areng“ või midagi taolist. Kuid Merkeli visiit sai pärast Venemaa tegevust Kaukaasias ning separatistlike Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamist pigem kriisidiplomaatia missiooni pitseri. See tähendas Venemaa vahetus läheduses asuvatele ärahirmutatud NATO ja ELi partneritele toetuse kinnitamist. Eestis, Lätis ja Leedus on pärast Kremli rünnakut Gruusiale tugevasti kasvanud hirm Venemaa võimaliku rünnaku ees. Eelmise aasta aprillis tuletati teravalt meelde, et Baltimaad on Venemaa mõjusfääris. Tookord viis nõukogude mälestusmärgi kõrvaldamine Tallinna kesklinnast veriste rahutusteni. Kremli toetatud noorteliikumine Naši osales Eesti valitsuse vastastel protestidel ning jälitas „fašistliku“ Eesti suursaadikut nii kaua kuni ta maalt lahkus. Ning veel miski valmistab Baltimaade elanikele muret: Eestis moodustavad umbes 25% rahvastikust venelased – nadi olukord, arvestades, et Vene sõjavägi okupeeris Lõuna-Osseetia, et Vene kodanikke Gruusia eest kaitsta. Omaenda sõjalisele tugevusele ei saa endised Nõukogude vabariigid panustada. Väiksed riigid Läänemere ääres saaksid samamoodi lüüa nagu Gruusia. Nii loodeti NATOga liitudes saada vajalik julgeolekugarantii. Kuid kas tugevad NATO maad seisaksid tõesti vajaduse korral nõrkade liikmesriikide kõrval? Julgeoleku- ja Ida-Euroopa eksperdid ning poliitikud peavad Venemaa rünnakut Baltimaade vastu väga ebatõenäoliseks. (Merkel verspricht härtere Gangart gegenüber Russland, Alexander Schwabe, Der Spiegel, 27.08)

Angst vor dem roten Strom

Gruusia sündmused muudavad Baltimaad närviliseks. Nad kardavad Moskva surve suurenemist – seda eelkõige energiaga varustamisel. Kuigi Balti riigid kuuluvad 2004. aastast ELi, moodustavad Eesti, Läti ja Leedu energiasaare, nagu ütleb Eesti peaminister Andrus Ansip – ELi elektri- või gaasivõrkudega ühinemata on nad Venemaast täielikus sõltuvuses. Moskva brutaalne tegutsemine Gruusias on Baltimaades tohutud hirmud esile kutsunud, et Moskva võib üritada nad jälle oma mõjupiirkonda inkorporeerida. Energiatarned on selleks kõige lihtsam vahend. (Angst vor dem roten Strom, Andreas Theyssen, Financial Times Deutschland, 28.08)

"Wir wissen, was es heißt, alleingelassen zu werden"

President Toomas Hendrik Ilves ütleb intervjuus nädalalehele Die Zeit, et oli üllatunud Venemaa sissemarssimisest Gruusiasse. „Maailmakorraldus põhines pärast külma sõja lõppu eeldusel, et Venemaa ei ründa oma naabreid. See on nüüd muutunud ning see üllatas kõiki.“ Ilves ütleb, et Gruusiasse otsustasid viie riigi presidendid lennata seetõttu, kuna 1939./40., 1956. ja 1968. aastal jättis maailm mitmed riigid üksinda. See on kohutav tunne. Kuid tegemist polnud emotsionaalse otsusega vaid solidaarsuse näitamisega. Praegu vajab Gruusia president Ilvese sõnul rohkem abi, rohkem poliitilist toetust. Tuleb tunnustada Gruusia territoriaalset terviklikkust. Ilvese hinnangul on väga naiivne loota, et kriis lihtsalt möödub. Partnerlusleppele ELi ja Venemaa vahel on aga utoopiline mõelda. EL saab praeguses olukorras väga vähe ära teha. Euroopas pole kunagi tõsiselt selle üle mõeldud, kas majanduslikult väga edukas organisatsioon suudab tõestada end ka välispoliitikas. Ilves ütleb, et NATO tähtsaim eesmärk on Euroopa kaitsmine. 90te aastate lõpus NATO tegevus laienes. Nüüd tundub aga, et tegelda tuleb jälle vana ülesandega. NATOt usaldab Ilves täielikult. Kui Poola otsib USAga tugevamat liitu, siis pole Ilvese sõnul probleemiks mitte usalduse vähenemine NATO suhtes, vaid Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsepoliitika suhtes. (»Wir wissen, was es heißt, alleingelassen zu werden«, Die Zeit, 28.08)

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

Riskiert Merkel die Verstimmung mit Moskau?

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kritiseeris teravalt Venemaa otsust tunnustada Gruusia separatistlike piirkondade iseseisvust. Eestis visiidil viibides nimetas ta seda otsust „täiesti vastuvõetamatuks“. Merkeli positsioon tegi selgeks, et ta kavatseb Moskva mõjusfääris asuvate väikeste riikide muret tõsiselt võtta. Tallinnas kohtus Merkel Eesti peaministri Andrus Ansipiga, kes on üks kindlamaid idaeurooplasest Venemaa poliitika ning Lääne-Euroopa liiga diplomaatilise reaktsiooni kritiseerijaid. (Riskiert Merkel die Verstimmung mit Moskau?, U. Sd., Neue Zürcher Zeitung, 27.08)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Baltikum: Wo Kapital effektiver ist als Kanonen

Kui Venemaa Gruusia ründamisest puhtalt pääseb, on Balti riigid järgmised, ütles Gruusia president Mihhail Saakašvili. Sarnaselt arvavad ka Baltimaade elanikud. 83% eestlastest usub, et Venemaa tegevus ähvardab ka nende julgeolekut. Ka Eestis ja Lätis on piirkondi, kus elavad peaaegu eranditult etnilised venelased ning ka seal armastab Venemaa oma kaasmaalaste kaitsjat mängida. Sisepoliitilises võimuvõitluses armastavad aga Baltimaade poliitikud venevastaste loosungitega kasu lõigata. Kuid on vähemalt kolm argumenti, mis näitavad, et Kaukaasia kriisi kordumine Läänemere rannikul pole võimalik. Paljud Baltimaades elavad venelased tunnevad end diskrimineerituna, kuid kui nad peaksid valima Venemaa ja praeguse elukohariigi vahel, eelistaksid peaaegu kõik status quo´d. Sõit Narvast Ivangorodi näitab, miks. Isegi kui Moskva üritab Balti venelasi tihedamini enda külge siduda ning peab propagandasõda, võtavad vähesed vastu Vene kodakondsuse. Teiseks on Venemaal Baltimaades küll majanduslikud, kuid mitte globaalstrateegilised huvid nagu Kaukaasias. Kolmandaks on Balti riikidel ELi ja NATO liikmetena julgeolekugarantii. Siiski ei tea paljud Balti riikide elanikud, kui kindlad nad oma partneritele võivad olla. Seetõttu oodatakse selget sõnumit ka Saksa liidukantslerilt Angela Merkelilt, kes järgmisel nädalal Eestit ja Leedut külastab. (Baltikum: Wo Kapital effektiver ist als Kanonen, Hannes Gamillscheg, Die Presse, 22.08)

Estland will Eurovision Songcontest in Moskau boykottieren

Eesti kaalub Gruusia-sündmuste tõttu loobuda osalemisest järgmisel Eurovisiooni lauluvõistlusel, mis peaks toimuma 2009. aasta kevadel Moskvas. Ka Läti ja Leedu kaaluvad Eestiga ühinemist, et üles näidata solidaarsust Gruusiaga. ERR juhatuse esimees Margus Allikmaa tegi ettepaneku algatada avalik debatt, milles peaksid osalema nii publik kui ka meelelahutustööstuse esindajad.
(Estland will Eurovision Songcontest in Moskau boykottieren, Ag./Red., Die Presse, 22.08)

Monte Carlo war gestern: Spielerparadies Tallinn

Õigupoolest on Tallinn tuntud oma armsa vanalinna tõttu. Viimasel ajal tuleb aga üha rohkem turiste Tallinnasse mitte keskaegseid ehitisi vaatama, vaid kasiinosid külastama. Tallinnas on 90 kasiinot ning nende kiirelt kasvav klientide hulk hakkab ametnikele muret valmistama. Piiranguid kasiinodele balti Las Vegases peaaegu ei ole. Kaks aastat ei toimu Rootsi meistrivõistlused Pokkeris enam Rootsis vaid Tallinnas Olympic Casinos. Nõukogude ikke alt vabanedes andus Eesti radikaalsele liberalismile. Hasartmängutööstus oskas vabadust ära kasutada ning valitsused rõõmustasid maksude üle, mida kasiinod sisse tõid. Kuid pärast rohkem kui 10 aasta pikkust lõtvust on hakanud valitsus oma kodanike mängukire pärast muret tundma. Uuringute andmetel on peaaegu 1 protsent 1,3 miljonist eestlasest mängusõltlased. (Monte Carlo war gestern: Spielerparadies Tallinn, Die Presse, 26.08)

"Absolut nicht akzeptabel"

Eestis võttis Saksamaa liidukantsleri vastu peaaegu paaniline hirm Venemaa ees. Väikseim Balti riik usub, et tal on Gruusiaga sarnane probleem, kuna Moskva heidab Tallinnale pidevalt ette vene vähemuse diskrimineerimist. Angela Merkeli eesmärk visiidil Eestisse ja Leetu oli ühelt poolt tulla vastu ELi põhjapoolsetele liikmesriikidele ning astuda Venemaale karmimalt vastu kui seni; teisalt aga mitte katkestada dialoogi Venemaaga. ("Absolut nicht akzeptabel", Gabriele Lesser, Der Standard, 27.08)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Pour le président estonien, „il faut repenser l’idée même de sécurité en Europe”

Nagu ülejäänud Euroopa riigid, mõistsid ka kolm Nõukogude Liidu poolt pool sajandit tagasi annekteeritud Balti riiki hukka Venemaa valitsuse otsuse tunnustada Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust. „Vastuvõetamatu,” teatas president Valdas Adamkus Vilniuses, „Vastuolus Gruusia territoriaalse terviklikkuse printsiibiga,” leidis Leedu välisminister Maris Riekstins.
Otsus mõisteti hukka ka Eesti pealinnas Tallinnas. Poliitikud kutsuvad NATO-t siin oma kohalolu suurendama, sest pelgalt alliansi liikmestaatust ei peeta enam piisavaks turvalisuse garantiiks. Eesti president Toomas Hendrik Ilves palus Euroopa Liidu välispoliitika juhil Javier Solanal edasi lükata EL-i viisanõuete lihtsustamine Venemaaga ning soovitas ka teistel riikidel oma suhted Venemaaga kriitilise pilguga üle vaadata. „N. Liidu lagunemise järgne rahvusvaheline kord, milles võis arvestada rahumeelse Venemaaga, on iganenud,” teatas ta. ”Peame välja töötama uued Euroopa julgeolekupõhimõtted, ent see võtab kuid, isegi aastaid.”
Oma kogemusest teab Ilves, et suhetes Venemaaga ei ole võimalik midagi ilma suurriigi soovita muuta. Venemaa karistamisse president Ilvesel aga usku ei ole ning selle üle ei soovi ta pikemalt arutleda. Peaks lihtsalt meeles pidama, et „meil on tegemist agressiivse Venemaaga.”
Šveitsis eksiilis sündinud endine Raadio Vaba Euroopa ajakirjanik Ilves tundub isegi kibestunud: „Arvan et EL-i võimalused on praegu väga piiratud. Me elame oma postmodernse Euroopa maailmapildiga, mis on ilus ja armas. Järsku aga avastame enda seast 19. sajandi jõu. Euroopa ei ole selleks valmis. Kogu Schumanni ja Monnet’ Euroopa kontseptsiooni mõte on selles, et saame asjad läbirääkimiste teel aetud. Koos Venemaaga muutub aga kogu süsteem premodernseks.” Ilves ei oska anda vastust küsimusele, kuidas peaks postmodernne Euroopa premodernse Venemaaga ümber käima.
Vene suursaadik Leedus Aleksander Vešniakov hoiatas, et riigi sekkumine konflikti võib veel pikka aega valusalt kätte maksta. Kuigi endiselt leidub Vene parlamendiliikmeid, kes peavad Balti riike tänagi Venemaa juurde kuuluvaiks, ei usu Eesti president, et Gruusia kriis Balti riigid otsesesse ohtu seab. „Olles EL-i ja NATO liikmed, tunneme end kindlamalt,” väidab Ilves. President arvab, et „NATO peab naasma oma algse eesmärgi juurde, milleks on Euroopa kaitse.”
Ilves ei usu, et Venemaal oleks võimalik siseneda Eestisse vähemuste kaitse varjus. „Me ei tee Eesti venelastega midagi sellist, mis võiks niisuguse reaktsiooni esile kutsuda.” Suure vea tegi NATO Ilvese arvates aprillikuisel tippkohtumisel Bukarestis, kus Ukraina ja Gruusia jäeti MAP-ist ilma. „Usun, et tänaseks on ilmselge, et Venemaa tõlgendab otsust rohelise tulena teha Gruusias kõike, mida soovib,” selgitas ta.
Ilvest teeb murelikuks mõne Euroopa poliitiku kartus „Vene-vastase koalitsiooni” kujunemise suhtes. „Ise olen rohkem mures „Vene-meelse koalitsiooni” tekkimise pärast, mis asetab majandushuvid fundamentaalsetest Euroopa põhimõtetest ettepoole,” lõpetab ta. (Pour le président estonien, „il faut repenser l’idée même de sécurité en Europe”, Olivier Truc, Le Monde, 29.08)

L´Estonie prévoit une contraction de son PIB de 1% en 2008

Eesti, mis veel mõne aja eest kuulus “Euroopa tiigrite” seltskonda, peab tunnistama SKP märkimisväärset vähenemist. “Eesti majandus on langenud madalseisu, kuid me usume, et juba järgmisel aastal hakkavad asjad liikuma paremuse poole,” kinnitab AFP-le Andus Säälik, Rahandusministeeriumi analüüsiosakonna juht. Statistikaamet avaldas andmed riigi langusperioodist augusti keskel. Kui need andmed kinnitust leiavad, on tegu halvima perioodiga Eesti majanduses alates 1993.aastast, mil Eestis vastavat statistikat koguma hakati. Viimati elas Eesti suurema majanduskriisi üle 1999.aastal. Toona Aasiat tabanud majanduslangus avaldas mõju Venemaa majandusele, see omakorda tõi kaasa negatiivseid tagajärgi Eestile. (L´Estonie prévoit une contraction de son PIB de 1% en 2008, LesEchos.fr, 26.08)

Des fonds européens pour un projet municipal

1991.aastal taasiseseisvunud Eesti on kõige põhjapoolsem Balti riik. Eesti on järve- ja saarerikas maa, suur osa territooriumist on kaetud metsade ja põldudega. Eestis on viis kõrgustikku, neist üks, Haanja kõrgustik, on koduks Suurele Munamäele. Suur Munamägi oma 317 meetriga on Baltimaade kõrgeim tipp. 1999.aasta kohalike omavalitsuste valimiste aegu käidi regionaalarengu nõupidamisel välja idee spordi- ja vabaajakeskuse loomisest selle imelise künka jalamile.
Talvel pakub Haanja kõrgustik suurepäraseid suusatamisvõimalusi, suvel on hinnatud sealsed jalgrattateed. Turismiarenduse seisukohast on aga olnud puudujääke infrastruktuuris. Seetõttu otsustati spordihuviliste paremaks teenindamiseks luua piirkonda kaasaegne vaba aja veetmise keskus. Infrastruktuuri arendamise kõrval tuli hakata senisest enam tähelepanu pöörama ka reklaamile ja turustamisele.
Kõige raskemaks etapiks osutus tööde tegelik teostamine, sest arvestada tuli kaitsealuse looduskeskkonnaga. Ehitusega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine nõudis palju aega ja pingutusi, kuid tulemused on olnud seda väärt. Tänasel päeval hästi toimiv vaba-aja keskus on suurepäraselt sulandunud ümbrusesse, pakkudes rõõmu arvukatele suusatajatele, ratturitele ja matkajatele. (Des fonds européens pour un projet municipal, Bulletin des élus locaux, Céline Blottière, juillet/aout 08)

Estonie: une destination touristique à part entière

Eestit tuntakse esmajärjekorras ühena kolmest Balti riigist, ometi õigustab ta end igati ka omaette reisisihtkohana. Eesti on rikka ajaloopärandiga uusi tehnoloogiaid edendav riik. Kas teate, et Skype ja Kazaa on siin loodud? Või et mobiilimaksed – ulme Prantsuse pankade ja telefonioperaatorite jaoks – on siin tavapärane makseviis?
Tallinna vanalinn, mis sarnaneb Carcassonne'iga, on suurepärane puhkusekoht nii kõige nõudlikumale arhitektuuri- ja ajaloohuvilisele kui ka tavaturistile, kes soovib lihtsalt kauni linnaga tutvuda. Kindlasti peaks külastama Kumu kunstimuuseumi, mis valiti 2008. aasta Euroopa parimaks muuseumiks. Vaid kahe aasta eest avatud kunstitempel pakub põhjaliku ülevaate Eesti kunstist 18.sajandist kuni taasiseseisvumiseni.
Pealinnast kahetunnise sõidu kaugusel asub kultuuri- ja hariduskeskus Tartu, mis pakub külastajale Tallinnaga võrreldes rahu ja vaikust. Lisaks ülikooli, Botaanikaaia ja Raekoja platsi kohvikute (näiteks chez Pierre) külastamisele tuleks kindlasti proovida ka kohalikku õlut, käia Püha Antoniuse gildi käsitöökojas ja õhtustada restoranis Volga. Tartust võiks edasi sõita ühepäevasele reisile Setumaale ja Peipsi järve äärde. Siin kohtuvad eesti ja vene kultuuri mõjud, siinsed asukad kõnelevad tänase päevani omapärast dialekti ja hoiavad alal vanu traditsioone.
http://www.tourmag.com

La fièvre du jeu énerve l'Estonie

Oma kauni vanalinna poolest tuntud Tallinnast on saanud väike Las Vegas. Linnavõime on hakanud 90 kasiino tegevus aina rohkem häirima. Kasiinod meelitavad linna tuhandeid välismaalasi, kes tulevad spetsiaalselt selleks, et siin oma mängukirele anduda. Pokkeriajakiri Bluff Europe kirjutab Tallinnast kui pokkerimängijate eliidi meelispaigast.
Valitsus on siiani silmad probleemi ees sulgenud, sest kasiinod toovad riigile maksude näol tublisti raha sisse. Ainuüksi eelmisel aastal kogus riik seeläbi 30 mln eurot.
Peale aastaid kestnud ükskõiksust on mitmed hakanud elanike seas üha suureneva hasartmängusõltuvuse pärast muret tundma. Uuringute järgi on Eestis ligikaudu 12000 mängusõltlast (pea 1% elanikkonnast). Viimase kahe aasta jooksul on sõltlaste hulk kasvanud 30% võrra ja kasvutendents jätkub. Riik plaanib kasiinosid puudutavat seadusandlust karmistada. Rahandusministeeriumis valmistatakse ette seaduseelnõud, mis peaks kasiinode tegevusvabadust piirama. (La fièvre du jeu énerve l'Estonie, Charente libre, 9.08.2008)

SOOME AJAKIRJANDUS

Alkoholiveron korotus aloitti uuden viinarallin Virosta

Alkoholi sissetoomine Soome on kasvanud selgesti pärast aasta alguse alkoholiaktsiisi tõusu. Sotsiaal- ja tervishoiu järelevalveameti osakonnajuhataja Lennart Wahlforsi sõnul on alkoholiimporti mõjutanud ka Helsingi-Tallinna vahelise laevaliikluse tihenemine. Suurem osa alkoholist tuuakse Soome Eestist. Endisest enam ostetakse kanget alkoholi, suvel jätkas kasvu ka õlu sissevedu. Hinnavahe on suurem kangete alkohoolsete jookide puhul. Viimati üritati alkoholi importi Eestist ohjeldada 2004. aastal, kui Eesti oli saamas ELi liikmeks ning impordipiirangud kaotati. (Alkoholiveron korotus aloitti uuden viinarallin Virosta, Elina Kervinen, Helsingin Sanomat, 22.08)

"Kyllä nämä on muutaman saunaillan jälkeen juotu"

Soomlaste hinnangul on Tallinnast ostetud alkohol tunduvalt odavam ka siis, kui reisikulud juurde arvata. Soomlased ostavad alkoholi sadama lähedal asuvatest alkoholipoodidest, näiteks Super Alkost. Viinarannaks kutsutud kohas peatub suvel isegi 15–16 soome bussi päevas. Tamperelainen Jouni Rajala kahtlustab, et suur osa Super Alko soome klientidest teeb äri ka alkoholi edasi müües. ("Kyllä nämä on muutaman saunaillan jälkeen juotu", Tuomas Niskakangas, Helsingin Sanomat, 22.08)

Viinavirta Virosta kiihtyy koko ajan
Alkoholiaktsiisi tõus Soomes paneb soomlased Eestist rohkem alkoholi Soome viima. Kõige rohkem on lisandunud kange alkoholi sissevedu Soome. Ka õlu aastane sissevedu kasvab. Alkoholi müük Soomes on aga vähenenud.
(Viinavirta Virosta kiihtyy koko ajan, Teemu Saintula, Aamulehti, 27.08)

Suomenlahti toipuu hitaasti

Mereuurimislaevad Aranda ja Muikku tõid oma seireretkedelt Läänemere olukorra kohta nii häid kui halbu uudiseid. Muret tekitab see, et Läänemere olukord on jätkuvalt halb ja süvikute põhjad on suures ulatuses surnud. Soome lahe avamere olukord on hullem kui aasta tagasi. Kuid mujal Soome lahe rannikuvetes hakkab paistma märke mere aeglase toibumise kohta: elu pöördub tasapisi tagasi ka surnud süvikutesse. Positiivsed arengud toimuvad suuresti tänu ilmale. Rannikuvete olukorra paranemine on aga märk selle kohta, et meri võib terveneda, kui võimalus antakse. Soome lahe olukord paraneb püsivalt alles siis, kui Läänemere suurima koormaja, Peterburi heitveesid täielikult puhastama hakatakse. (Suomenlahti toipuu hitaasti, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 23.08)

Itämeren suojelu etenee kangerrellen

Läänemere-äärsed riigid pole Läänemere kaitset õieti käima saanud. See on ebaefektiivne ning mitmes riigis ilusate kõnede tasemel. Keskkonnaorganisatsioon WWF võrdles riikide tegevust Läänemere olukorra parandamiseks ning tegi kõikidele riikidele etteheiteid. Eesti oli võrdluses Saksamaa ja Taani järel kolmas. Mõndagi on ometi ka korda saadetud. Leedu ja Läti on vähendanud ebaseaduslikku tursapüüki, Eesti juhib keskkonnamürkide vähendamises. (Itämeren suojelu etenee kangerrellen, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 29.08)

Musiikkia Kaukasian maustein

Eestis otsustati 20. augustil korraldada taasiseseisvumispäeva puhul isamaaline laulupidu. Korraldajatele üllatuseks kogunes lauluväljakule tohutu rahvahulk, politsei ettevaatliku hinnangu järgi 70 000 inimest. Kohal olid kõik sugupõlved. Meeleolu oli ülev, millele andis panuse kindlasti ka eelmisel päeval saadud kuldmedal Pekingi olümpiamängudel. Laululava soe öö, külg külje kõrval võõraste naabrite ja isamaa saatusega – see oli võimalik vaid Eestis. On hea näha, et rasketel aegadel võib saada jõudu muul moelgi kui teistest tugevam olles. (Musiikkia Kaukasian maustein, Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 28.08)

Viro harkitsee tukikohdan tarvetta

Riigikogu kaitsekomisjoni liige Trivimi Velliste ütleb, et Venemaa karmid võtted Gruusia suhtes ei üllatanud. Otsekohene veteranpoliitik rõhutab, et Venemaa poliitikat on juba pikka aega juhitud N. Liidu mudeli suunas. „Venemaa järgib rahvusvahelist õigust ja lepinguid, kui see on tema huvides,“ ütleb Velliste. Põhjused on tema hinnangul lähiajaloos. Pärast N. Liidu lagunemist oli suurriigi au riivatud ning olukorda üritatakse parandada. Eesti ajakirjanduses peetakse Venemaa-Gruusia sõja üle üsna julget arutelu. Riigi juhtkond teotab selgesti Gruusiat. Ajaleheveergudel on aga isegi arutletud Venemaa võimaliku rünnaku üle Eesti vastu. Velliste sõnul unustatakse, et Eesti on NATO liige, nii et Eesti pole üheski olukorras üksi. Gruusia sündmuste tõttu vaatavad Eesti poliitikud üle riigi kaitsepoliitikat ning hoolimata eelarveraskustest on otsustatud tõsta kaitsekulutusi. (Viro harkitsee tukikohdan tarvetta, Markku Peltonen, Kaleva, 28.08)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Эстония предлагает ЕС полностью пересмотреть отношения с Россией

Eesti delegatsioon teeb 1.septembril ELi erakorralisel kohtumisel ettepaneku vaadata üle terve ELi ja Venemaa suhete spekter, andes sellega signaali, et agressioon naaberriigi vastu ei jää tagajärgedeta. Erilist tähelepanu soovib Eesti tõmmata Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamise hukkamõistule ELi poolt, Venemaa rahuvalvajate väljavahetamisele, ELi rolli tugevnemisele külmutatud konfliktide lahendamisel ning Venemaa ja ELi viisadialoogi üle vaatamisele. (Эстония предлагает ЕС полностью пересмотреть отношения с Россией, Известия,28.08)

"Киношок" - это по-нашему

12.-21.septembrini toimub Anapis 17. SRÜ ja Balti riikide Avatud filmifestival „Kinošokk-2008”. Kuna festival on väljaspool poliitilikat, saab seal ilma probleemideta osaleda ka Gruusia.
Artiklis on ära toodud festivalil näidatavate filmide nimekiri.
("Киношок" - это по-нашему, Вита Рамм, Известия, 27.08)

Встреча с новой Европой

Kunagi eraldas Soome ja Eesti pealinnasid raudne eesriie. Lähim pood, millest võis leida seda, mis puudus Tallina kaubalettidelt, oli Helsingis. Sinna aga oli sama raske pääseda kui Marsile. Tänapäeval saab kiirlaevaga Tallinnast Helsingisse 1 tunni ja 40 minutiga. Kusjuures, suheldes teenindava personaliga nii pileti ostmisel, laeva pardal kui ka Tallinna terminalis, räägivad kõik ka vene keelt.
Peale ELi liikmeks saamist on Tallinna olukord igas mõttes muutunud: ökoloogia, kallis bensiin ja mood. Eesti pealinn meenutab nüüd mitmes asjas teisi Euroopa riikide pealinnu. Samas ei taha ka Venemaa linnad olla muust maailmast isoleeritud. Moskva, Peterburg ja Jekaterinburg on sedavõrd europaniseerunud, et nende taustal tundub visiit Tallinnasse, Helsingisse või isegi Kopenhaagenisse nagu viibimine provintsis. (Встреча с новой Европой, Владислав Корнейчук, Независимая, 27.08)

Закрепились на Кавказе

Duuma saadik Arsen Fadzajev väidab, et peale Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse tunnistamist, saavad nende piirkondade elanikud sõltumata sellest, kas neil on vene või gruusia pass, kahekordse kodakondsuse. Venemaa seadus seda ei keela: ka Eesti väljastab Petserimaa elanikele oma passe. (Закрепились на Кавказе, Кира Латухина, Ведомости, 27.08)

Силу ветра – в энергию света!

Läänemere regioonis otsitakse aktiivselt alternatiivseid energialiike. Näiteks kuulub Saaremaa firmale „Eleon” Eesti ainuke tuulepark. Sealt läheb energia aga mitte Eestisse, vaid hoopis Lätti, kuna lätlased maksavad rohkem kui Eesti Energia. Järgmisel aastal Saaremaa tuulegeneraatorite võimsus kahekordistub.
Imelik, kuid Eestis ei pöörata alternatiivsetele energialiikidele siiski piisavat tähelepanu. Näiteks Soomes rajasid kaks suurimat energiafirmat ühise ettevõtte „Mere tuul”, mis ehitab kaks suur tuuleparki Soome ja Botnia lahe kallastele. (Силу ветра – в энергию света!, Юрий Прикулов, Комсоольская Правда, 29.08)

Прибалты тоже помогают Цхинвалу

Venelaste organisatsioonid Eestis koos Osseetia rahvuslik-kultuurilise kogukonnaga „Ir” viivad Eestis läbi oma kampaaniat Lõuna-Osseetia ja Gruusia konfliktis kannatada saanud rahumeelsele elanikkonna abistamiseks. Näiteks korjavad eestivenelased raha Lõuna-Osseetia 5. kooli taastamiseks, mille tarbeks on juba kogutud 78 000 krooni. Eesti valitsus aga saadab humanitaarabi vaid Gruusiale ning Lõuna-Osseetia probleemid neid üldse ei huvita.
(Прибалты тоже помогают Цхинвалу, Александр Ткачев, Комсоольская Правда, 28.08)

Бюрократы затягивают пояса

Eesti ja Läti valitsused külmutavad ametnike ja bürokraatide palgad.
Eesti majandus on langusestaadiumis, mistõttu sealne valitsus läheb üle kokkuhoiupoliitikale. Rahandusminister Ivari Padar nõudis kärpeid kõigilt, k.a. ministritelt. Millegipärast aga otsustas Padar oma ministeeriumis palkasid hoopis tõsta. Padar ise põhjendab, et see puudutab vaid väikest palka saavaid töölisi nagu masinistid, inspektorid, raamatupidajad, administraatorid, kokad, elektrikud jne. Seda teeb Padar vaatamata Eesti valitsuse otsusele külmutada kõikide riigiametnike palgad kaheks aastaks.
(Бюрократы затягивают пояса, Остап Родний, Комсоольская Правда, 28.08)

Из Эстонии в Европу рвутся бациллы «коричневой чумы»

Eesti rahvuslaste liidrit Mart Laari võib Saksamaal oodata kohtuasi.
Saksimaa prokuratuur tunnistas, et politsei konfiskeeris 8 eksemplari Mart Laari raamatuid „Eesti leegion sõnas ja pildil”, mis olid pühendatud eestlastele, kes teenisid Teises Maailmasõjas SS-laste juhtimise all. Hetkel uurivad saksa eksperdid raamatu sisu saamaks teada, kas need sisaldavad natsipropagandat.
Eesti kodanike juurest, kellelt raamatut konfiskeeriti, leiti muuhulgas natisümboolikaga käesidemeid ja kindaid ning natsisisulisi raamatuid.. Nende eestvedajaks oli soome nats Risto Teinonen, kes mõne aasta eest sai Eesti kodakondsuse.
Viimastel aastatel on Laar väljaandnud mitu ajaloolist raamatut, mis on enamjaolt pühendatud metsavendade ja Eesti Leegioni temaatikale. (Из Эстонии в Европу рвутся бациллы «коричневой чумы», Комсоольская Правда, 26.08)

Эстонии отвели всего десять лет

Soome õpetlane Johan Bäckman ennustab, et pronkssõduri ümber aset leidnud konflikt võib Eestile lõppeda iseseisvuse kaotamisega. Artikkel räägib Johan Bäckmani raamatu „Pronkssõdur“ sisust, mis plaanitakse Eestis välja anda septembris tähistamaks Tallinna „vabastamist“ 22.septembril 1944.aastal. (Эстонии отвели всего десять лет, Иван Екимайнен, Комсоольская Правда, 25.08)

Эстония задумала бойкотировать конкурс «Евровидение» в Москве, Евгений Беликов

Tallinn otsustas showst loobuda – finaalist, kuhu ta pole pääsenud viimased 5 aastat. Millegipärast arvab kultuuriminister Laine Jänes, et Moskvas toimuvale lauluvõistlusele oleks eestlaste kõrvale jäämine suur löök. Ta kutsus ka teisi Balti riike boikotiga ühinema.
Alles hiljuti arutati Eestis ka Pekingi Olümpiamängude boikoteerimist, et avaldada solidaarsust tiibetlastele..
(Эстония задумала бойкотировать конкурс «Евровидение» в Москве, Евгений Беликов,Комсоольская Правда, 23.08)