Eesti välismeedias 9.-22. august 2008

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

Estonia may have violated Geneva convention

Kaitseministeerium võib algatada juurdluse, et kontrollida Gruusias humanitaarmissioonil viibivate Eesti vabatahtlike sisenemist Gorisse Punase Risti kolonnis, teatas Eesti Päevaleht. Piiratud ligipääsuga alale sisenenud vabatahtlikke võib ähvardada kuni 18 000 krooni suurune rahatrahv, kuna Punase Risti nime ja sümboleid võivad kasutada vaid sõjaväega kaasas olevad meedikud, Rahvusvaheline Punane Rist ja selle liikmed. „Ülejäänud võivad sümboleid kasutada ainult rahvusvahelises õiguses sätestatud tingimustel ning neil peab olema vastav luba või volitus. Sümbolite väärkasutamine on keelatud,” väitis Kaitseministeeriumi Pressibüroo juhataja Aet Kukk. Eesti Punase Risti peasekretäri Riina Kabi sõnul on Punase Risti kolonnis kriisipiirkonda sisenemine Punase Risti embleemi väärkasutamine. „Selline tegevus seab ohtu Punase Risti töötajad ning on ka ebaseaduslik,” väitis ta.
(Estonia may have violated Geneva convention, koostöös BNS-iga, The Baltic Times, 25.08)

USA AJAKIRJANDUS

In Ukraine, Fear of Being a Resurgent Russia’s Next Target

Paljud endised N. Liidu vabariigid ja satelliitriigid on 17 aastat lääneliku demokraatia poole püüelnud, teades, et Venemaa domineerimise ajastu on möödas. Ent hiljutised sündmused Gruusias on sundinud nii mõndagi ümber mõtlema. Gruusia naabrid Ukraina, Poola ja Balti riigid tunnevad end ebakindlalt, kuna teadmine, et Venemaa oma naabreid ei ründa, on kadunud. Hirm Vene agressiooni ees on kõige suurem Ukrainas, mille läänemeelne valitsus on alates 2004. aasta oranžist revolutsioonist Moskvale pinnuks silmas olnud. Kuigi Venemaa ja Ukraina on ajalooliselt ja kultuuriliselt tihedalt seotud, on nende suhted Gruusia konflikti tõttu veelgi halvenenud, sest Ukraina võttis küsimuses tuntavalt läänemeelse hoiaku.
Ka Balti riigid on tõsiselt mures selle üle, mida tugevnev Venemaa nende jaoks tähendab. Eesti president Toomas Hendrik Ilvese sõnul, on rahvahulgas rahutus märgatav. „Ajaloos vältel kogetu tõttu saan rahva murest aru,” lisab ta. Olgugi, et Ilves peab alusetuks hirmu Venemaa rünnaku ees, leiab ta, et Gruusia sündmustel on tõsised tagajärjed rahvusvahelise rahu jaoks. „Euroopa julgeolekusüsteem põhineb eeldusel, et endine Venemaa on kadunud ja praegune oma naabreid ei ründa.” Gruusiale abi andmises oli Eesti esmajärjekorras. Ka aitas Eesti Gruusial küberrünnakutega toime tulla, paigutades sealseid internetilehekülgi oma serveritesse. (In Ukraine, Fear of Being a Resurgent Russia’s Next Target, Nicholas Kulish, Sara Rhodin, The New York Times, 17.08)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Baltische Staaten und Polen fordern Hilfe

Balti riikide ja Poola presidendid kutsusid NATOt ja ELi oma ühisavalduses üles astuma vastu Venemaa agressioonile Gruusias. NATO ja EL peaksid oma suhted Venemaaga uuesti üle vaatama ning mõtlema, kas saab jätkata dialoogi riigiga, kes kasutab jõudu iseseisva riigi vastu. Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles, et Venemaa rünnak viitab pikale ja detailsele ettevalmistusele. Baltimaad kardavad, et Venemaa võiks ka nende vastu välja astuda, apelleerides vene vähemuse kaitsmisele. Balti riigid on aastaid pooldanud Gruusia kiiret võtmist NATO liikmeks. Eriti on silma paistnud just Eesti, mille kirdeosas elab suurearvuline vene vähemus. (Baltische Staaten und Polen fordern Hilfe, Th., FAZ, 12.08)

„In höchstem Grade bedauerliche Nato-Politik“

Intervjuus ajalehele FAZ ütleb president Toomas Hendrik Ilves, et on raske ette kujutada strateegilist partnerlust riigiga, kes pommitab naaberriikide linnu, rikub rahvusvahelist õigust või nõuab legitiimsete, demokraatlikult valitud valitsuste vahetust. „Strateegiline partnerlus on võimalik riikidega, kes jagavad meiega samu väärtusi.“ Ilvese sõnul on oluline, et NATO jätkaks koostööd Ukraina ja Gruusiaga. On eriti kahetsusväärne, et NATO ei suutnud kokku leppida Gruusiale ja Ukrainale NATOga liitumise tegevuskava andmises. Venemaa tõlgendas seda ilmselt nii, et need riigid jäävad tema mõjusfääri. („In höchstem Grade bedauerliche Nato-Politik“, Jasper von Altenbockum, FAZ, 13.08)

Ähnliche Erfahrungen wie Georgien

Eestil ja Lätil on Gruusiaga sarnased kogemused. Pärast taasiseseisvumist on Moskva nende riikide venekeelset elanikkonda kasutanud vahendina, et sealset sisepoliitikat mõjutada. Eestis on vene elanikkond koondunud Kirde-Eesti tööstuslinnadesse. Katse 90te aastate alguses seal autonoomne piirkond välja kuulutada kukkus tookord läbi – osalt tänu Tallinna ettenägelikule poliitikale, osalt tänu OSCE pingutustele. (Ähnliche Erfahrungen wie Georgien, kum., FAZ, 13.08)

Solidaritätsbesuch der Verängstigten

Viis Ida-Euroopa riigipead lendas Thbilisi, et Gruusia valitsust toetada. Juba enne visiiti tegid Baltimaade ning Poola presidendid avalduse, milles nad Vene vägede tegevuse iseseisva riigi vastu teravalt hukka mõistsid ning Venemaale imerialistlikku ja revisionistlikku käitumist ette heitsid. Baltimaade ja Poola kommentaatorid on ühel meelel selles, et Moskva tahab kontrollida ELi maade energiamajandust ning nad seeläbi mõjutatavaks muuta. (Solidaritätsbesuch der Verängstigten, Thomas Urban, SZ, 13.08)

Russlands Anrainer und ihre Angst vor den Russen im eigenen Land

Venemaa naabrid näitavad üles suurt solidaarsust Gruusiaga. Nad kardavad, et varem või hiljem võib nendega midagi sarnast juhtuda. Nad olid esimesed, kes Gruusiasse jõudsid ning on selle üle uhked. Eestist on Gruusiasse tulnud 50-liikmeline grupp, et aidata põgenikelaagreid ehitada, abisaadetisi laiali jagada ja transporti organiseerida. Ning et demonstreerida oma solidaarsust Gruusiaga. Nii nagu Eestis, tuntakse ka teistes endistes N. Liidu maades alates 8. augustist Gruusia rahvale kaasa. Tuntakse kaasa – ja hirmu, et Venemaa võiks üritada destabiliseerida ka teisi „lähivälismaa“ riike. Medvedevi-Putini tandem võib ju Venemaa jaoks eduka sekkumise järel Lõuna-Osseetias tunda, et peab ka mujal vene vähemust „kaitsma“. (Russlands Anrainer und ihre Angst vor den Russen im eigenen Land, Stefanie Bolzen, Die Welt, 17.08)

"Die Nato hat einen großen Fehler begangen"

Intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega, kes järeldab Gruusia relvakonfliktist, et tuleb hakata teisiti mõtlema. Maailmakord on muutunud. NATO, EL ja kogu maailm peavad mõistma, et veendumus, et Venemaa ei ründa ühtegi riiki väljaspool oma piire, ei kehti enam. Ilvese sõnul on vale mõelda, nagu oleks relvakonflikt puhkenud grusiinide rünnakust Lõuna-Osseetiale. „Vene vägede mobilisatsioon algas juba mais. Nii arvukat väge ei saa positsioonidele tuua tundidega, see vajab põhjalikku ettevalmistust ja aega.“ Ilves ei näe, et Venemaa järgmised ohvrid oleksid Balti riigid. „Lõppude lõpuks oleme me ju NATO liikmed.“ Kuigi Gruusia puhul tegi NATO Ilvese hinnangul suure vea. „NATO ei andnud Gruusiale liitumise tegevuskava, nagu USA välja pakkus. Tegevuskava ei tähenda kohest liikmesvõttu, kuid see oleks saatnud sõnumi Thbilisile ning eelkõige Moskvale.“ ("Die Nato hat einen großen Fehler begangen", Ansgar Graw, Die Welt, 18.08)

Die gefühlte Bedrohung

Kui Venemaa Gruusia ründamisest puhtalt pääseb, on Balti riigid järgmised, ütles Gruusia president Mihhail Saakašvili. Sarnaselt arvavad ka Baltimaade elanikud. 83% eestlastest arvab, et Venemaa tegevus ähvardab ka nende julgeolekut. Ka Eestis ja Lätis on piirkondi, kus elavad peaaegu eranditult etnilised venelased ning ka seal armastab Venemaa oma kaasmaalaste kaitsjat mängida. Sisepoliitilises võimuvõitluses armastavad aga Baltimaade poliitikud venevastaste loosungitega kasu lõigata. Kuid on vähemalt kolm argumenti, mis näitavad, et Kaukaasia kriisi kordumine Läänemere rannikul pole võimalik. Paljud Baltimaades elavad venelased tunnevad end diskrimineerituna, kuid kui nad peaksid valima Venemaa ja praeguse elukohariigi vahel, eelistaksid peaaegu kõik status quo´d. Sõit Narvast Ivangorodi näitab, miks. Isegi kui Moskva üritab Balti venelasi tihedamini enda külge siduda ning peab propagandasõda, võtavad vähesed vastu Vene kodakondsuse. Teiseks on Venemaal Baltimaades küll majanduslikud, kuid mitte globaalstrateegilised huvid nagu Kaukaasias. Kolmandaks on Balti riikidel ELi ja NATO liikmetena julgeolekugarantii. Siiski ei tea paljud Balti riikide elanikud, kui kindlad nad oma partneritele võivad olla. Seetõttu oodatakse selget sõnumit ka Saksa liidukantslerilt Angela Merkelilt, kes järgmisel nädalal Eestit ja Leedut külastab. (Die gefühlte Bedrohung, Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 21.08)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

L’Estonie s’engage à aider la Géorgie

Eelmisel aastal viis Eesti valitsus punaarmeele püstitatud monumendi Tallinna kesklinnast uude asukohta. Otsus põhjustas riigis rahutused, millega kaasnesid ka küberrünnakud Eesti internetiserveritele. Kuna rünnakud pärinesid vene serveritest, mõned isegi president Putini büroost, arvatakse, et nende taga on Venemaa. Nüüd, kus sarnaste rünnakute ohvriks on langenud Gruusia, saadab Eesti oma kogemustega eksperdid sinna. „Oleme Gruusiaga juba ühendust võtnud ja arutanud nende informaatika-alaseid probleeme. Eesti eksperdid saadetakse Tbilisisse, et nad kohapeal olukorrast parema ülevaate saaksid,“ teatas Arenduskeskuse pressiesindaja Katrin Pärgmäe. Eesti eesrindlikkust infotehnoloogia valdkonnas on märgatud ka NATO-s, kus otsustati, et just siia luuakse alliansi küberkaitsekeskus. (L’Estonie s’engage à aider la Géorgie, L’Express, 14.08)

Victime de ses escès et de la conjoncture, l`Estonie est entrée en récession

Aastaid Euroopa Liidu majandustšempioniks peetud Eesti SKP langeb juba teist trimestrit järjest. Sarnaselt enamusele Euroopa riikidele, on Eesti üldise majanduslanguse ohver. Nagu mujalgi, aeglustas ka siin majandustegevust esmatarbekaupade kallinemine, laenuintresside tõus ning krediidisaamise tingimuste karmistumine. Lisaks sellele maksab Eesti lõivu ka oma vigade eest. Massiline ja tihti laenudega finantseeritud ületarbimine viis riigikassa tasakaalust välja. Viimastel aastatel ülikiirelt kasvanud kinnisvaramull lõhkes, andes tõsise hoobi majandusele, mille edu põhines suures osas kinnisvaraäril. Samuti vähenes väikese Balti riigi konkurentsivõime ekspordimaana, kuna töötajate palgatõus on viimastel aastatel pidevalt 20 protsendi ringis püsinud, ent produktiivsus tõusnud ei ole. Eksperdid ennustavad 2008. aastaks üheprotsendilist, edaspidiseks aga neljaprotsendilist majanduskasvu. Sarnane allakäik ootab arvatavasti ees ka naaberriiki Lätit, kuna seal on majanduse planeerimises tehtud samalaadseid valearvestusi. (Victime de ses escès et de la conjoncture, lEstonie est entrée en récession, Stéphane Dupont, Les Echos, 15.08)

Choses vues dans la Géorgie en guerre

Tõlgitud lõik pärineb pikemast artiklist, milles ajakirjanik Bernard-Henri Lévy kirjeldab Gruusias nähtud sõjakoledusi.
„Gorile lähenedes muutub olukord veelgi pingelisemaks. Tee on blokeerinud vene sõjaväelased, kes teatavad, et ajakirjanikud ei ole enam teretulnud. „Olete Venemaa territooriumil, ilma Vene võimude nõusolekuta kaugemale minna ei saa!”” klähvib üks tähtsust täis purjus ohvitser. Õnneks jõuab kohale Eesti suursaadiku auto, kus on peale saadiku enda veel Gruusia julgeolekunõukogu esimees Aleksander Lomaia, eurosaadik Esler Béguin ning üks Washington Post’i ajakirjanik. Kuuldes, et kellegi turvalisust ei garanteerita, ronime Gorisse sõitvasse autosse.” (Choses vues dans la Géorgie en guerre, Bernard-Henri Lévy, Le Monde, 21.08)

L’Estonie apporte une expertise cybernétique à la Géorgie

Eesti ei saatnud Lõuna-Osseetiasse Gruusiale appi mitte ainult oma vägesid, vaid ka kaks informaatikaeksperti. Nende ülesandeks on võidelda küberrünnakute vastu, mis Eesti Välisministeeriumi kinnitusel pärinevad Venemaalt. Kuigi rünnakud olid suunatud vaid erinevate ministeeriumide kodulehekülgedele ning hetkel need eriti ohtlikud ei tundu, kaasnesid nad ometi selgelt vene vägede sissetungiga.
2007. aastal, pärast pronkssõduri teisaldamist langes Eesti samasuguste rünnakute laine ohvriks. Tollased rünnakud olid suunatud riigi olulisemate institutsioonide ja ettevõtete vastu. Värskelt saadud kogemused õigustavad NATO otsust paigutada Tallinnasse alliansi küberkaitsekeskus, millega on seotud ka Gruusiasse suunduvad eksperdid. (L’Estonie apporte une expertise cybernétique à la Géorgie, Eric Le Bourhis, Baltic Times, 21,08)

Exposition d`artistes internationaux

Tuntud kunstnikud Rein Tammik ja Nika Stenberg eksponeerivad oma maale erinevates Euroopa linnades. Seekord võib nende loomingut näha Põhja-Prantsusmaal Montreuil`s. Nika Stenberg sündis Moskvas, loomeinimeste peres. Ta maalib alates kaheteistkümnendast eluaastast ja omab Moskva kõrgema kunstikooli diplomit. Stenberg viljeleb nii õlimaali kui akvarelli tehnikat, tema loomingus on tuntav Degas mõju. Figuratiivset maalistiili viljelev Rein Tammik on pärit Eestist. Kunstidiplomi omandas ta 1973.aastal. Esimest korda eksponeeris Tammik oma loomingut isikunäitusel 1974.a, aasta hiljem võeti ta vastu Nõukogude Liidu Kunstnike Liitu. Tammik on tegutsenud ka animafilmide joonistaja ja lavastajana. Aastail 1986 kuni 1991 elas Tammik Moskvas, luues tellimustööna mitmeid suureformaadilisi maale Venemaal asuva Kaasani muuseumi ja Vietnamis asuva Ho Chi Minh muuseumi tarbeks. (Exposition d`artistes internationaux, La Voix du Nord, Réjane Déon, 30.07.2008)

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

Glaspaläste statt Kirchtürme

Tallinn muudab oma nägu kiires tempos. Linna juured on sügaval euroopalikes traditsioonides, samas on linn tulevikule orienteeritud. Nõukogude minevik peab kaduma uute ehitiste taha, kuid selle jäljed on igal sammul näha – nagu ka sotsiaalsed vastuolud. Tallinn on suutnud endale luua „Hightech“-linna imidži ning see muudab Eesti pealinna turistide ja investorite jaoks lahedaks. Tallinn tutvustab end kui e-riigi pealinna. Lisaks e- ja hansakultuurile valitseb Tallinnas veel üks kultuur, mida kõrvale tõrjutakse – nõukogude oma. See, et Eesti ümberkäimine oma nõukogude ajalooga on ikka veel poliitiline miiniväli, selgus eelmise aasta aprillis, kui valitsuse otsus nõukogude mälestusmärk Tallinna kesklinnast mujal viia tõsised rahutused esile kutsus. Puhkes tuha all hõõgunud konflikt kahe paralleelühiskonna vahel. Eesti enamuse ning vene vähemuse vahel. Eestlased tunnevad end kuuluvat Lääne-Euroopa ja Skandinaavia kultuuriruumi, vene vähemus tunneb end Eestis teise klassi kodanikena. Venelaste vaatenurgast on pronkssõdur vabastaja, kes Eesti natsi-Saksamaa võimu alt vabastas; eestlased näevad aga temas endas okupanti, kes ühe terrorirežiimi teisega asendas. Pool sajandit kestnud nõukogude võim jättis jälje ka linnapilti. Kuna nõukogude pommitajad Tallinna raskelt purustasid, tuli linn pärast Teist maailmasõda suures osas uuesti üles ehitada. Mõningaid nõukogude aja ehitisi hinnatakse kui klassikat. Näiteks Peeter Tarvase ja August Volbergi kavandatud kino „Sõprus“. Vanalinnast ida poole on tekkinud miniatuurne ameerikalik kesklinn, mis koosneb mõnest kõrghoonest, mis aga oma klaasist fassaadidega provintslikku igavust levitavad. Huvitavamalt mõjuvad büroo- ja ärihooned sadama lähedal või ka Tartu maantee ääres. Mitmekesised materjali ja vormi poolest, kord rõõmsavärvilised, kord kuubikukujulised ja asjalikud, kord õhuliselt läbipaistvad järgivad nad Lääne-Euroopa aktuaalseid arhitektuuritendentse. Ehitusbuum ei piirdu Tallinnas ainult kommertsehitiste ja elamutega. Eelmisel aastal sai Eesti juudi kogukond endale sünagoogi – esimese pärast Teist maailmasõda. 2006. aastal avati Tallinnas silmapaistev ehitis Kumu. Kuid seal on puudu inimestest. Sest nii silmatorkav kui Kumu ongi, on õnnetult valitud tema asukoht. Muuseumist mööduv tee viib Lasnamäele, Tallinna suurimasse paneelehitisterajooni, kus kuuleb peaaegu ainult vene keelt. (Glaspaläste statt Kirchtürme, Arnold Bartetzky, Neue Zürcher Zeitung, 19.07)

SOOME AJAKIRJANDUS

Pronssisoturin pitkä varjo

Tallinnas 2005. aastal asutatud teater NO99 asub Eesti kaitseministeeriumiga samas majas. Turvaline paik, mis oli hästi kaitstud ka siis, kui tänaval käis möll pronkssõduri pärast. Lavastaja Tiit Ojasoo arvates tekitab eestlaste ja venelaste suhetes hõõrumisi see, et suhted puuduvad. NO99 lavastus “GEP e Garjatšije estonskije parni” on edukalt tuuritanud mitmel pool Euroopas. Nüüd on “GEP” kutsutud ka Peterburi Baltiiski Domi festivalile ning Moskva Kuldse maski festivalile. Ojasoos tekitab aga lavastuse Venemaale viimine natuke hirmu, kuna seal räägitakse ka rahvuspoliitikast. (Pronssisoturin pitkä varjo, Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 08.08)

Virolaiset kuolevat sukupuuttoon

Tallinna teatri NO99 lavastus “GEP” on hullutanud publikut mitmel pool Euroopas. Käidi ka Teatterikesä festivalil Tamperes. Punt noori mehi tahab päästa Eesti. Nimelt näitavad ennustused, et eesti rahvas kaob madala sündimuse tõttu maailmakaardilt kiiremini kui arvatud. “GEP” on Teatterikesä suurfavoriit. Lavastus toob esile kõigi Euroopa riikide rahvastikuprobleemid. Seda tehakse satiiri abil ning samas tummaks võtva tõsidusega. See on puhtsüdamlik appihüüd. Mis saab väikestest rahvustest, nende kultuuri- ja ajaloopärandist või väikestest keeltest? Kerge farsina alanud lavastus esitab lõpuks aktuaalseid filosoofilisi küsimusi rahvuse, rahva, riigi ja inimese etnilise tausta kohta. Esile tõstetakse ka suhted Eesti venelaste ja eestlaste vahel nii inimlikul kui poliitilisel tasandil. (Virolaiset kuolevat sukupuuttoon, Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 08.08)

Huutolan huono idea

Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) aseesimees Matti Huutola tahab ühendada Soome ja Eesti ametiühingud ning nende huvide eest seismise. Ettepanek on imelik ning põhjendusedki kummalised. Eestlased on suhtunud ettepanekusse viisakalt positiivselt. Rõõmuhõiskeid pole aga Soome lahe tagant kuulda olnud. Eestis mäletatakse veel liiga hästi, kuidas SAK võitles välja keelu, et ELiga liituvad eestlased ei saaks aastaid Soome tööle tulla. Huutola mõte võib olla eestlaste töötingimuste parandamine Soomes, s.t odava tööjõu omamoodi tõrjumine. Kuid Soome ja Eesti tööturg erinevad teineteisest kõvasti. Vaevalt et Eesti riik sooviks, et Soome AÜ-liikumine tooks uusi takistusi tema uusliberaalsele majanduspoliitikale. (Huutolan huono idea, Juhtkiri, Aamulehti, 08.08)

Ilves uskoo Venäjän suunnitelleen hyökkäystä

Eestis on jõuliselt sõna võetud Vene-Gruusia sõja kohta, kuna Eesti ja Gruusia suhted on viimastel aastatel olnud väga lähedased. Eesti on toetanud Gruusia pürgimusi NATO ja ELi suunal. Eesti president Toomas Hendrik Ilvese hinnangul näitab Venemaa massiivne rünnak Gruusia vastu, et Venemaa oli selleks juba pikemat aega valmistunud. Ilvese sõnul näitab Venemaa tegevus Gruusias, et Venemaa ei jaga ELi maadega samu väärtusi. “On selge, et kui üks riik vallutab ja pommitab teist iseseisvat riiki ning rikub rahvusvahelist õigust, tuleb sellisesse riiki suhtuda teistmoodi. Ütleme nii, et partnerlusest rääkida on üsna absurdne,” ütles Ilves. Ilves imestab ka Venemaa suhtumise üle naabrerriikidesse: “Kui väike naaberriik muutub demokraatlikuks, siis muutub see vaenlaseks. Ukraina ja Gruusia on selle parimad näited.” (Ilves uskoo Venäjän suunnitelleen hyökkäystä, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 12.08)

Georgialle Viron ehdoton tuki

Riigikogu mõistis erakorralisel istungjärgul hukka Venemaa rünnaku Gruusias ning avaldas samas toetust, et Gruusia kiiremini NATO liikmeks võetaks. Riigikogu juures avaldas mitu sada inimest meelt Gruusia toetuseks. Keskerakonna juht Edgar Savisaar väldiks Venemaa läbimõtlematut hukkamõistmist ning meenutas, et rääkima peaks konflikti mõlema osapoolega. Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski süüdistab Eesti poliitikuid ja meediat eelarvamuslikus suhtumises Venemaasse. President Toomas Hendrik Ilves tegi lühivisiidi Gruusiasse. “Visiidi mõte on Gruusia demokraatlikule valitsusele toetuse avaldamine,” ütles Ilves. (Georgialle Viron ehdoton tuki, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 13.08)

Baltia näkee sodassa historian pikauusinnan

Sõda Gruusias on vallandanud Balti riikide ebatavaliselt terava hukkamõistu Venemaa tegevuse suhtes. Riikide presidendid lendasid nädala alguses isegi koos Ukraina ja Poola ametivennaga Thbilisisse, et Gruusia presidendile toetust avaldada. Ekspertide hinnangul usuvadki Baltimaade elanikud, et kui Venemaad ei ohjata, võib ajalugu korduda. “Baltimaad mäletavad veel Punaarmee sissetungi nende territooriumile, ettekäändeks etniliste vähemuste kaitsmine. Ning nad mäletavad ka oma sõltuvust Moskvast,” arutleb poola rahvusvahelise poliitika ekspert Bartosz Cichocki. Baltimaade poliitikud ongi jõudnud Gruusia sündmusi võrrelda juba nii 1938. aasta Müncheni rahukonverentsi, Teise maailmasõja kui Tšehhoslovakkia 1968. aasta sündmustega. Poliitikute muret jagab ka rahvas. Balti riikides on korraldatud arvukalt Venemaa-vastaseid meeleavaldusi. (Baltia näkee sodassa historian pikauusinnan, Turun Sanomat, 15.08)

Baltian maat huolestuivat Venäjän kovista otteista

Baltimaad ja Poola on Gruusia sündmuste suhtes rohkem arvamust avaldanud kui teised NATO või ELi liikmesmaad. Loomulikult tunnevad nad Gruusiaga sidet. Eesti ja teised Balti riigid tänavad õnne, et nad neli aastat tagasi NATOsse pääsesid. Tundub, et Venemaa on nüüd omaks võtnud doktriini, mille kohaselt on tal õigus saata tankid sinna, kus tema kodanikud ohus on. Riigikogu ELi asjade komisjoni esimees Marko Mihkelsoni sõnul on Gruusia kriisis osa süü ka NATO suurtel liikmesriikidel, kes ei andnud Gruusiale aprilli tippkohtumisel NATOga liitumise tegevuskava. Gruusia presidendi nõunik Mart Laar ütleb otse, et Venemaa eesmärk on hoida Gruusia väljaspool NATOt ning saavutada kontroll läbi Gruusia kulgeva gaasijuhtme üle. Kõige rohkem paneb eestlasi muretsema Venemaa ägedus oma kodanike kaitsmisel, kuna Eestis on venelasi umbes 25% rahvastikust ning 100 000-l neist on Vene kodakondsus. (Baltian maat huolestuivat Venäjän kovista otteista, Jorma Rotko, Kaleva, 15.08)

Kaukasian kriisi nosti kipeät tunteet pintaan Baltiassa

Kogu nädala jooksul on sajad inimesed Balti riikides meeleavaldustel üles näidanud solidaarsust Gruusia vastu. Sõda Kaukaasias on tundeid üles kütnud eriti just Venemaa naaberriikides. Eesti, Läti, Leedu ja Poola reageerisid kriisile kiiresti ning kuulutasid Venemaa sõjategevuse “agressiooniks” ja “imperialismiks”. Lisaks lendasid maade presidendid Gruusiasse Gruusia presidendile toetust avaldama. Maailm on nüüd teistsugune – selles ollakse Baltimaades ühel meelel. “Meile, Venemaa naabritele tähendab see sõda sama kui 2001. aasta 11. september. Pole veel kindel, kuhu see viib. Selge on, et Eesti kaitse-eelarvet ei kärbita,” ütleb Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse juhataja Kadri Liik. Olukord Gruusias on pannud eestlased mõtlema, kas sama võiks juhtuda ka Eestis. Eesti ja Gruusia suhted on eriti soojad. Gruusia on olnud üks peamisi Eestist arenguabi saajaid. Eestit on Gruusias peetud eeskujuks, kellelt õppida. Eesti-Gruusia suhete kehastus Mart Laar ütleb, et ei osanud arvata, et olukord nii hulluks läheb. Laar ei usu, et Venemaa oma eesmärgi saavutab, milleks oli Laari sõnul valitsuse vahetus Gruusias. “Ka Gruusia kaotab palju, kuid riik säilib. See on peamine.”
(Kaukasian kriisi nosti kipeät tunteet pintaan Baltiassa, Anneli Ahonen, Helsingin Sanomat, 17.08)

Baltian talousihme on vaihtunut vakaviksi talousongelmiksi

Veel mõned aastad tagasi Euroopa majandusimeks peetud Baltimaad on sattunud tõsistesse majandusraskustesse. Eestis valitseb mõõnaperiood, kuna riigi SKP on langenud kogu esimese poolaasta vältel. Olukorda halvendab eriti kiiresti kasvanud inflatsioon, mis ületab Eestis 11% piiri. Võib öelda, et riigis valitseb stagflatsioon. Kuid Eesti pole üksi: Läti olukord on umbes samasugune, Leedus on protsessid toimumas aeglasemalt. Valgust tunneli lõpus ei paista. Olukorda jälgitakse kasvava murega ennekõike Rootsis, kuna kaks sealset panka on olulised tegutsejad Baltimaade finantsturgudel. Svedbanki ja SEBi on hoiatanud IMF, kelle raporti järgi on Baltimaadega seotud riskid Rootsi pankade jaoks “märkimisväärsed”. (Baltian talousihme on vaihtunut vakaviksi talousongelmiksi, Jyri Raivio, Helsingin Sanomat, 14.08)

Talous yskii Baltian maissa

Baltimaade majandusnäitajad nõrgenesid kõvasti aasta tagasi ning on olnud sel aastal isegi kehvemad kui oodati. Eestis maksab end näiteks kätte ohjeldamatu laenurahaga ehitamine. Eesti majanduskasv oli veel 2006. aastal rekordiline – 11,4 protsenti. Sel aastal oli sama suur tarbijahindade tõus. Ka palgad on kiiresti kasvanud. Baltimaade turul kümne aasta jooksul oluliseks tegijaks tõusnud Swedbank tõdes juulis, et sajandialguse optimism on asendunud negatiivsete väljavaadetega kogu piirkonnas. Panga enda andmetel on laenukahjud veel mõistlikul tasemel, kuid ennustatud on nende kasvu. Lõunanaabrite majanduslangus annab teisalt tavalisele soome inimesele uue võimaluse Eesti turul investeerida. Juba ongi mindud Eestisse esimesi maaoste tegema. (Talous yskii Baltian maissa, Juhtkiri, Aamulehti, 15.08)

Viron talous törmäsi seinään

Eesti majanduskasv on pärast õnneaastaid miinusesse kukkunud. Raskusi süvendab jätkuv hinnatõus. Majanduskasvul võib Baltimaades olla ka positiivseid tagajärgi. Majanduskasvu peatumise põhjused on peamiselt riigisisesed. SKT-d on viimastel aastatel kasvatanud pangad lahkesti laenu andes ning ettevõtted palka tõstes. See on suurendanud sisetarbimist. Mullid lõhkevad aga varem või hiljem. Nii juhtus Eestis. Terav problem Eestis on praegu stagflatsioon. Kuigi majanduskasv on nulli lähedal, tõusevad tarbijahinnad sama ägedalt. Eestit on peetud majandusuuenduste edulooks. Seda ta ka on, kuid nüüd on nähtavale tulnud Eesti majanduse nõrgad kohad. Eesti aastatepikkune majanduskasv on põhinenud välisinvesteeringutel. Välisettevõtteid on Eestisse meelitanud ennekõike odav tööjõud. Eesti ei ole aga enam soodne allhankeriik. Eesti peab looma oma majandusele lisa tugisambaid. On arvatud, et abi võiks olla bio-, geeni- või infotehnoloogiast, kuid lootused pole veel täitunud. Eesti on õnnestunult manööverdanud nii poliitika kui majandustormides juba viimased paarkümmend aastat. Lähiaja põnev küsimus on siiski, kuidas kavatseb valitsus olukorras tegutseda või usub ta ikka, et turumehhanismid probleemid lahendavad. (Viron talous törmäsi seinään, Juhtkiri, Kaleva, 18.08)

Virolaisten kalastajien opettama nuottaus väistää hylkeet

Eesti kalurid õpetavad Turu saarestikus soome kaluritele põhjanoodaga kalapüüki. Mutnikuga on Eestis Peipsi järvel koha püütud kümneid, kui mitte sadu aastaid. (Virolaisten kalastajien opettama nuottaus väistää hylkeet, Pyry Lapintie, Helsingin Sanomat, 15.08)

Virossa Suomi on nyt Putkistan

Soome endise peaministri Paavo Lipponeni asumine Vene-Saksa gaasijuhtmefirma konsultandi kohale ajendas Eestis pettunud arvamusi avaldama. “Natuke üllatav, et Lipponen pakkumise vastu võttis,” pani imeks Riigikogu ELi asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson. “Gazprom on Venemaa välispoliitika üsna jõuline töövahend.” Eelmisel aastal hoiatas Lipponen Eestit, et Eesti ei peaks toetama Gruusia ja Ukraina sarnaseid riike, kui see kahjustab suhteid Venemaaga. Nüüd andis Lipponen gaasijuhtme projektiga liitumisest teada just siis, kui EL vaatab Gruusia sõja tõttu üle oma suhted Venemaaga. Rootsi parlamendiliige Carl B. Hamiltoni hinnangul on Lipponeni ametisse nimetamine taas üks kinnitus selle kohta, et gaasijuhtme projekt on tugevasti poliitiline. (Virossa Suomi on nyt Putkistan Katarina Baer, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 16.08)

Liikenneruuhka lisää törmäysvaaraa Suomenlahdella

Liikluse jätkuv tihenemine lisab kitsal ja tundlikul Soome lahel laevade kokkupõrkamisohtu. Spetsiifiline riskipaik on Helsingin ja Tallinna vaheline laevateede ristumiskoht, kus liiklus kasvab uute sadamate lisandudes. Soome lahel seilab iga päev 400–560 laeva. Et olukorda paremaks muuta, võeti 2004. aastal kasutusele kohustuslik laevaettekannete süsteem, mille abil on saadud takistada võimalikke kokkupõrkeid. Soome lahel pole ühtset sõidurajasüsteemi, kuid laevad liiguvad Eesti poolt itta ja Soome poolt läände. (Liikenneruuhka lisää törmäysvaaraa Suomenlahdella, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 19.08)

Itämeri-yhteistyön tarve korostuu

Turus avati Läänemere maja, kus töötab neljas organisatsioonis 40 inimest, kelle eesmärgiks on kestva arengu ja Läänemere regiooni koostöö tugevdamine. Läänemere keskuse juht Esko Antola ennustab, et tulevikus tõuseb just julgeolekupoliitika arutelude keskmesse. Mitmed seigad toetavad Antola nägemust. Gruusia konflikt muutis NATOga liitunud Baltimaade ja Poola suhtumise Venemaasse endisest karmimaks. Ka Rootsi kavatseb oma kaitsepoliitika ümber hinnata. Isegi Vene-Saksa gaasijuhe pole ainult majandusprojekt. Laevaliikluse tihenemise tõttu tuleb tõhustada riikide koostööd õnnetuste vältimiseks. (Itämeri-yhteistyön tarve korostuu, Juhtkiri, Turun Sanomat, 21.08)

Suomalaisilla Viron Saarenmaalla uusi elämä

Artikkel räägib Saaremaale elama asunud soomlastest. Saaremaa elanikeks on registreerunud 231 soomlast, püsivalt elab neist saarel mõnikümmend. Saare maavanem Toomas Kasemaa ütleb, et üldiselt soomlased tänavapildis ei eristu. Nad on ära õppinud eesti keele ning neid koheldakse võrdväärselt teiste kohalikega. Soomlased on Saaremaal selles mõttes teretulnud, et saarelt on just rohkem ära mindud. (Suomalaisilla Viron Saarenmaalla uusi elämä, STT, Kaleva,18.08)

Helsinki–Tallinna-junatunneli on vakavasti otettava visio

Helsingi ja Tallinna linnapea on jätkanud koostööd, et välja selgitada linnadevahelise raudteetunneli ehituse eeldused ja mõjud. Linnad taotlevad rahastust ELilt. Kui ehitamisotsus langetataks, läheks kümme aastat, enne kui esimene rong tunnelisse sõidaks. Paljud peavad tunneliehitust naljaks. Tuleks mõelda, kui palju me ümber on muutunud sellest ajast, mil esimest korda avalikult tunnelist räägiti. Arvestamata praeguse hetke majandusraskusi on põhjust oletada, et ELi uute liikmete areng on Lääne-Euroopa riikide arengust kiirem. ELi raskuspunkt nihkub ida suunas. Reisijate hulk Soome ja Eesti vahelises laevaliikluses on alates 1990test kümnekordistunud. Kiired laevad võimaldavad isegi igapäevaselt ühest linnast teises tööl käia. Balti riigid, Poola ja Soome on algatanud Rail Baltica raudteeliini projekti, mida EL on toetanud. Ühendus Helsingiga võiks tunneli asemel käia ka raudteepraami kaudu. (Helsinki–Tallinna-junatunneli on vakavasti otettava visio, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 20.08)

Helsinki–Tallinna-tunnelille potkua Baltia–Berliini-junaradasta

Plaan Helsingi ja Tallinna vahelisest merealusest raudteetunnelist on saamas ehk uut hoogu ELi suurtest raudteekavadest. “Kui Rail Baltica projekt ellu viiakse, asetub Tallinna-Helsingi raudteeühendus uude valgusesse,” ütleb Helsingi abilinnapea Pekka Sauri. Septembris saadavad linnad Brüsselisse taotluse tunneli teostusraporti rahastamiseks. Raport peaks kaardistama tunneli maksumuse, kasutuse, rahastusallikad ning mõjud.
(Helsinki–Tallinna-tunnelille potkua Baltia–Berliini-junaradasta, Teppo Moisio, Helsingin Sanomat, 20.08)

Prahan kaduille vyöryneet neuvostotankit lopettivat kultaiset vuodet Virossa

Moskva tegi Prahas 40 aastat tagasi seda, mida on teinud aastasadu – sundis naabermaa relva jõul oma tahtele alluma. Eesti 1968. aasta kevade ja suve ajalehtedes on palju uudiseid Tšehhoslovakkia juhtide visiitidest Moskvasse, kuid kõik lehed kirjutavad, et Tšehhoslovakkias on asjad korras. Eestlased ei kuulnud tõde 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmuste kohta ka Soome televisioonist, millest sai aken läände alles järgmisel aastakümnel, vaid lääneriikide raadiojaamade – Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl – vahendusel. Pärast Praha sündmusi tugevdati ka Eestis tsensuuri ning õhkkond muutus süngemaks, kuni 17 aastat hiljem algas perestroika. (Prahan kaduille vyöryneet neuvostotankit lopettivat kultaiset vuodet Virossa, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 20.08)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Российские миротворцы спасли грузинский Гори от мародеров

Vene rahuvalvajate esindaja kommenteeris Eesti Välisministeeriumi avaldust seoses Gori linnaga. Linnast on lahkunud valdav osa elanikkonnast. Nad järgnesid paanikas põgenevatele gruusia sõduritele ja võimuesindajatele. Seetõttu pole midagi imestada, et linna hakkasid laastama marodöörid ja vargad. Esindaja sõnul vene väed seal lahinguid ei pidanud ning Eesti Välisministeeriumil tuleks saada kinnitusi gruusia agressiooni koletuslikest tagajärgedest Lõuna-Osseetias.
(Российские миротворцы спасли грузинский Гори от мародеров, Известия, 17.08)

Союзнички

Samal ajal kui maailm jälgis tragöödiat Lõuna-Osseetias, kus rahumeelsed elanikud jätkasid oma naiste, isade ja laste matmist, tuli mõningatel välisliidritel pähe mõte jätta endast isiklik veremärk. Kui ELi suurriigid peavad kinni reeglist mitte väljuda sündsuse piiridest, siis seda ei järginud Ukraina, Eesti, Poola ja Leedu presidendid.
(Союзнички, Известия,14.08)

Эстония не видит доказательств оснащения Балтфлота РФ ядерным оружием

Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul ei leia kinnitust Sunday Times’is avaldatud informatsioon justkui varustataks Venemaa oma Läänemere laevastiku laevad tuumalõhkepeadega. Paet lisas, et Gruusia konflikti lahenemisel peaksid teravad avaldused ja ähvardused kaduma.
(Эстония не видит доказательств оснащения Балтфлота РФ ядерным оружием, Взгляд,18.08)

Эстония хочет расследовать преступления в Южной Осетии

Justiitsminister Rein Langi väitel on Eesti valmis osalema rahvusvahelise komisjoni töös, kus uuritakse Lõuna-Osseetias toime pandud kuritegusid.
Langi avaldus tuli peale seda, kui Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov teatas eile BBCs, et Venemaa toetab antud komisjoni loomist.
(Эстония хочет расследовать преступления в Южной Осетии, Взгляд,14.08

Эстонский десант торопится на Кавказ

Tbilisi poole asus teele kõige hilinenum grupp Saakašvili pooldajaid.
Tundub, et isegi sõjas võib kohata vastast, kelle ilmumine frondile ei kutsu esile mitte hirmu, vaid paneb muigama. Gruusia ootas siiski abi ära – Eesti kiirreageerijate grupi, 45 vabatahtlikku Reservohvitseride Ühendusest Tallinnas, kes hakkavad otsima nüüd juba olemast lakanud vene-gruusia fronti.
Enne äralendu ütles neile peaminister Andrus Ansip, et vene propagandale pakub vaid naudingut eesti Rambode kohalolek Tbilisis. Seetõttu ei tohiks neid niisama toita. Minejad aga vastasid, et neil on ükskõik. Kuidagi tuleks neile aga teatada, et Gruusias on sõda juba läbi...
(Эстонский десант торопится на Кавказ, Владимир Ворсобин, Комсомольская Правда, 16.08)

Чужой беды не бывает

Александр Веретенников, «КП» - Северная Европа» — 14.08.2008
Kuigi ametlik leinapäev Lõuna-Osseetia konflikti ohvritele on juba möödas, asetavad sajad eesti pealinlased Vene Suursaatkonna ette lilli ja küünlaid, suutmata pisaraid tagasi hoida. Enamus neist esindavad venekeelset elanikkonda. Üks leinajatest, kes viibis lapsepõlves fašistide koonduslaagris Eestis, võrdleb grusiinide käitumist fašistide omaga.
(Чужой беды не бывает, Александр Веретенников, Комсомольская Правда, 14.08)

Прибалтика пьет грузинское вино цистернами в поддержку Тбилиси

Kiievi ajaleht „15 Minutit“ kirjutab, et Eesti ja Läti elanikud toetavad Gruusiat kummalisel kombel. Nimelt ostsid nad poodidest ära kõik müügil olnud gruusia veini.
(Прибалтика пьет грузинское вино цистернами в поддержку Тбилиси, Новые Известия, 14.08)