Eesti välismeedias 25. juuli - 1. august 2008

AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
BELGIA AJAKIRJANDUS
SOOMEA JAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
POOLA AJAKIRJANDUS

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Esten durchschwammen erstmals Finnischen Meerbusen

Eestlased Bruno Nopponen ja Priit Vehm ujusid esimestena üle Soome lahe. Nopponen ujus 55 kilomeetri pikkuse vahemaa Soomest Eestisse 19 tunni ja 13 minutiga, Vehm jõudis kaldale 3 tundi ja 10 minutit hiljem. Rekordikatses osales kokku kuus eestlast, neli neist katkestas. Üle Soome lahe pole siiani ujutud. 1931. aastal ujus eestlane Aleksander Laas 40 kilomeetri pikkuse lõigu kahe saare vahel. (Esten durchschwammen erstmals Finnischen Meerbusen, APA, Die Presse, 27.07)

Estnisches "Tourismus-Barometer" mit Millionen Handy-Daten

Eesti firma Positium LBS on välja arendanud süsteemi, mille abil saab kaardistada turistide liikumist ning saadud andmete põhjal statistikat teha. Firma infopangas on üle 30 miljoni kirje Eestis kasutatud välismaise Sim-kaardi kohta. Andmed saab Positium LBS EMT-lt. Süsteem on suunatud eelkõige turismipiirkondadele, kes tänu sellele oma pakkumisi optimeerida saaksid. Firma teeb koostööd ka teiste riikide ekspertidega. Positiumi tegevjuhi Margus Tiru sõnul viidi läbi testuuring Soomes, kontaktid on ka Austriaga. Austria professor Georg Gartner iseloomustab eestlaste projekti sõnadega „väga huvitav“. Süsteemi abil saaks kõigepealt kindlaks määrata, kus ning kui kaua turistid ühes riigis viibivad. Lisaks turismile saaks Gartneri sõnul süsteemi kasutada ka teede ehituse planeerimisel. Austrias ja enamikus Lääne-Euroopa riikides pole taolise infopanga loomine andmekaitseseaduste tõttu praegu eriti reaalne. Andmete väärkasutamise ohtu ei näe „turismibaromeetri“ puhul aga ei eesti arendajad ega austria professor Gartner. (Estnisches "Tourismus-Barometer" mit Millionen Handy-Daten, APA, Der Standard, 30.07)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Les jeunesses poutiniennes se cherchent un nouveau souffle

Moskvast 350 kilomeetri kaugusel asuva Seligeri järve ääres toimub noorteliikumise Nashi järjekordne suvelaager. Kell kaheksa hommikul kõmiseb valjuhäälditest Venemaa hümn. Poisid tulevad telkidest välja ja alustavad lähedalasuvas männimetsas viiekilomeetrist hommikujooksu. Mõnedel on kaasas Vene, mõnedel Tsetseeni lipp. Neiud teevad hommikvõimlemiseks aeroobikat. Tere tulemast noorte putinlaste suvelaagrisse! Seekord on osalejaid 5000 ringis.

Laagri territooriumil on kehtestatud ranged reeglid. Kui ümbruskonnas on prügihunnikuid igal sammul, siis siin on kõik väga puhas. Rangelt on keelatud alkoholi tarvitamine. Pesunööril rippuvatel rõivatükkidel ilutsevad portreed Vladimir Putinist. President Medvedevi pilte on vähem näha.

Nashi liikumine on välismeediasse jõudnud eelkõige seoses aastataguste rünnakutega Suurbritannia ja Eesti saatkondadele. Eesti, kus mullu teisaldati nõukogude sõjaväemonument ja kus „diskrimineeritakse“ vene vähemust, on noorte parteiaktivistide silmis väga ebapopulaarne. Vaenulikult ja naeruvääristavalt suhtutakse ka Vene opositsioonipartei tegelastesse.

Nashi liikumine loodi 2005. aastal Kremli poolt eesmärgiga koolitada „kaadrit homse Venemaa jaoks“. Üheks liikumise väljundiks on ka „võimalike tulevaste oranžide revolutsioonide“ ohjamine. Nashi organisatsioon täidab suurepäraselt tühimikku, mis tekkis 1990ndail, mil lagunes seni toiminud komsomoli liikumine. (Les jeunesses poutiniennes se cherchent un nouveau souffle, Fabrice Node-Langlois, Le Figaro, 29.07.2008)

BELGIA AJAKIRJANDUS

Albert II et Paola n'oublieront pas de sitôt leur voyage en Estonie

Albert II ja Paola külastasid Eestit. Nüüd on tehtud tiir peale kogu Baltikumile: Leedut ja Lätit on külastatud juba varem. Kolm päeva kestnud riiklikust visiidist jäävad suurepärased mälestused, kõrgetele külalistele sai osaks eriliselt südamlik vastuvõtt. Kohalik noorsugu tervitas neid kui rokkstaare. Eesti riik on energiline ja tulevikkuvaatav, täpselt nagu meie kuninglik paargi.

Eesti on noor riik. Olles pikka aega Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, saavutas ta uuesti iseseisvuse alles 1988. aastal. Suurt tuntust on Eesti kogunud uudsete IT rakendustega. Internet on kättesaadav kõikjal, ka väikseimates külades. Kolme aasta eest tegi Eesti ajalugu, olles esimene riik maailmas, kus saab hääletada interneti teel. Igal kodanikul on taskus mitmete kasutusvõimalustega elektrooniline ID kaart, ostude eest saab tasuda mobiiltelefoni teel. Kõikvõimalikke tehnilisi uuendusi hakatakse lastele koolis tutvustama juba õige varakult.

Albert II ja Paola visiit Eestisse vastas kõrgeimatele protokollinõuetele. Saabumisel Tallinna tervitas kõrgeid külalisi auvahtkond, kõlasid hümnid. Ametlikule vastuvõtutseremooniale järgnes külaliste auks antud pidulik lõuna. Seejärel külastati Rocca al Mare vabaõhumuuseumi, kus tutvuti eestlaste elukorraldusega möödunud sajanditel. Üllatusi leidus igal sammul. Näiteks erinevaid talutüüpe tutvustanud keskaegseisse rõivaisse riietatud naised, kes vabal hetkel rääkisid mobiiltelefoniga.

Kuninganna külastas keskaegsest pärandist tulvil Tallinna vanalinna ja pealinnast tunnitee kaugusel asuvat Vodja kooli. Vodja kool on mõeldud hüperaktiivsetele või probleemsetest peredest pärit lastele. Õpilased tutvustasid oma käsitööd ja kinkisid kuningannale temast joonistatud portree. Paola omalt poolt kinkis koolile tuttuusi jalgrattaid. Kuninga programmi kuulus kohtumine kohaliku akadeemilise ja majandusringkonna esindajatega. Tema juuresolekul allkirjastati Eesti ja Belgia koostööpartnerite vaheline leping uue sojatehase ehitamiseks Tallinna. Ka akadeemilises ringis sõlmiti koostöökokkuleppeid. Kogu visiidi tipphetkeks võib pidada kuningliku paari poolt Eesti Vabariigi presidendi auks antud pidulikku õhtusööki. Kõik vajalik – alates kokkadest ja toiduainetest, lõpetades lauakaunistuste ja lilledega – oli Belgiast kaasa võetud. Buffet-stiilis õhtusöögi road olid kaunistatud vastupandamatult ja maitsesid hõrgult. (Albert II et Paola n`oublieront pas de sitôt leur voyage en Estonie. Amoureux comme au premier jour; Match, 19.-25.06)

SOOME AJAKIRJANDUS

Turun reitille vihdoin uusi alus

13 aastat tagasi lubas Silja Line teha Turu ja Stockholmi vahelisest parvlaevaliinist firma peamise liini. Kuid pärast 1995. aastat investeeringud Turu liinile lakkasid. Tallinna ja Helsingi vahelise liikluse tohutu kasv tõi kõik uued laevad sellele liinile. Kuigi praegu panustab AS Tallink Grupp kindlasti endiselt Tallinna liinile, täitis ettevõte siiski oma lubaduse tuua Turu liinile uus laev. Galaxy elavdab Turu, Maarianhamina ja Stockholmi vahelise laevaliikluse turgu. Reisijad valivad paljast uudishimust uue laeva, kuid ka Tallinki ülesanne pole kerge, kui pärast suveperioodi algab vaikne sügis- ja talveperiood. Tallinkile pakub Turu liinil tugevat hinnakonkurentsi Viking Line, kelle kaubamärk on püsinud tugevana, samal ajal kui Tallinki imidž hiljuti kannatada sai. (Turun reitille vihdoin uusi alus, Juhtkiri, Turun Sanomat, 25.07)

Valssi on vaihtunut oopperaksi

Georg Ots laulis tuntuks Saaremaa valsi, kuid nüüd on lisaks valsile Saaremaal kuulda ka ooperit. Saaremaal Kuressaare piiskopilinnuse hoovis peeti Saaremaa ooperipäevi. Saaremaa on suvel kaunis ja roheline; saare ainus linn Kuressaare võlub oma intiimse romantilisusega ja mereõhkkonnaga. Eelmise aasta sügisel tegi Kuressaare linnapea Urve Tiidus ettepaneku taaselustada linna ooperipäevad. Ürituse organiseerimise võttis enda ülesandeks Eesti Kontsert. Piiskopilinnuse õuele taheti ehitada varjualusega teatriruum. 1200 inimest mahutav ehitis telliti Soomest ning saadi püsti just enne festivali esimese ooperi – George Gerschwini „Porgy ja Bessi“ ettekannet. Teise ooperina esitas Vanemuise teater Offenbachi „Hoffmanni lugusid“. Võimalikult hästi üritati Kuressaares hoolitseda publiku heaolu eest. (Valssi on vaihtunut oopperaksi, Hannu-Ilari Lampila, Helsingin Sanomat, 26.07)

Politiikka varjosti sekä musiikkia että muusikoita

Harri Raitis annab ülevaate eesti kergemuusika ajaloost alates 1920test aastatest kuni Nõukogude okupatsioonini.

Eestlased on laulurahvas, kuid ka musitseeriv rahvas. Tõsise muusika ajalugu ja tänapäev on uhked, selle kõrval on arenenud ka kirev kergemuusika. Eesti esimene professionaalne jazzbänd oli The Murphy Band. Lood olid suures osas ameerika ja inglise algupäraga. Ainest saadi ka saksa muusikast, kuid ilmselt mõjutas selle vähesust Vabadussõja ajal süvenenud antipaatia kõige saksapärase suhtes. Eesti vabariigi ajal tegutsenud kergemuusikaansamblite nimed olid üldiselt inglisekeelsed: Merry Swingers, Longhairs, Merry Pipers, aga ka näiteks Kuldne Seitse. Kui 1940. aastal esimene Nõukogude okupatsiooni periood algas, ei toimunud muusikamaailmas muudatusi. Alles majanduse kokkuvarisedes hakkas tekkima raskusi. 1941. aastal hakati muusikale ideoloogiliselt „õiget“ sisu looma. 1941. aasta suvel vahetus Eestis võim, muudatused tulid ka muusikaellu. Eesti muusikuid koondati ka sõjaväeorkestritesse, kuhu pääsemine päästis mitmeid elusid. Kui Saksa väed 1944. aasta suvel Eestist taandusid, toodi Punaarmees võidelnud eestlaste väeosad koos orkestrite ja lauljatega kodumaale. Terve sügise Tallinnas esinenud suurt jazzorkestrit saatis tohutu menu. Nõukogude võim haaras oma kontrolli alla aga ka muusika. Eesti muusikud hakkasid mängima ainuõigeid nõukogude šlaagreid. Vana kergemuusika traditsioon siiski säilis ning kandus edasi uutele sugupõlvedele. (Politiikka varjosti sekä musiikkia että muusikoita, Harri Raitis, Turun Sanomat, 26.07)

Vielä ennättää Kesä-Viroon

Tallinna külastab sel suvel 298 kruiisilaeva, mis toovad Tallinnasse teistele turistidele lisaks 370 000 turisti. Tallinna vanalinna kaupmehed kurdavad, et kruiisilaeva turist kulutab linnas vähe või üldse mitte. Pärast lühikest tagasilööki on Eestis taas kasvamas soome turistide hulk, kuid hotelliala töötajad kardavad, et majanduslangus tabab peagi ka turismindust. Pool suve on küll möödas, kuid mitmed suve tähtsamad muusikaüritused Tallinnas ja mujal Eestis veel ees. Näiteks Leigo järve klassikalise muusika kontserdid, rahvusvaheline orelifestival Tallinnas, Birgitta muusikafestival Pirita kloostri varemetes ning öölaulupidu Tallinna lauluväljakul. (Vielä ennättää Kesä-Viroon, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 26.07)

Lontoolainen merkkirakennus voi ilmaantua Tallinnan satamaan

Eesti ärimehed kavatsevad Tallinna sadama lähedusse püstitada Londoni vana börsihoone, mille nad kaks aastat tagasi osadena ostsid. Nimest hoolimata pole Baltic Exchange hoonel otsest seost Baltimaadega või Soome lahe rannikuga. Ajaloolises majas tegutses ligi sada aastat laevanduse börs. Eesti ärimeeste Eerik-Niiles Krossi ja Heiti Hääle sõnul võiks Baltic Exchange Tallinnas tegutseda äri- ja esindushoonena. Nende hinnangul oleks ehitis suurepärane sümbol Tallinnale, mis on Soome lahe tõusev sadamalinn. (Lontoolainen merkkirakennus voi ilmaantua Tallinnan satamaan, Turun Sanomat, 26.07)

Viron SS-miehet kokoontuivat Sinimäille

Eesti relva-SS veteranid tähistasid Sinimägedel punaarmee vastu peetud lahingute aastapäeva. 64 aastat tagasi peetud lahingud on verisemad, mida Eestimaa kogenud on. Umbes 45 000 meest võitles Saksa sõjaväe ridades endast neli korda suurema armee vastu.

1944. aastal vabatahtlikult relva-SS-ga liitunud Heino Kerde sõnul oli 1944. aasta alguses eestlaste jaoks juba selge, et Saksamaa sõja kaotab. Saksa sõjaväega liituti sõja lõpus vaid sellepärast, et see oli ainus võimalus iseseisvuse tagasivõitmiseks.

Kuigi N. Liit vallutas lõpuks kogu Eesti, on kõik Sinimägedele kogunenud lahingute olulisuses ühel meelel. Rinde peatumine Kirde-Eestis andis eestlastele aega riigist põgeneda ning Soomele võimaluse sõlmida rahu parematel tingimustel.

Venemaa on pikka aega süüdistanud Eestit ajaloo ümberkirjutamises ning selles, et SS-mehi peetakse kangelasteks.

Lisaks eesti meestele oli Sinimägedele kogunenud veterane ka Taanist ning mõned külalised Rootsist ja Norrast. Sinimägede lahingupaik on saanud pühaks eesti neonatsidele, keda oli aastapäevale kogunenud üle kolmekümne. (Viron SS-miehet kokoontuivat Sinimäille, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 27.07)
http://www.hs.fi/

Kaksi virolaista ylitti Suomenlahden uimalla

Eestlased Bruno Nopponen ja Priit Vehm tegid ajalugu, ületades Soome lahe ujudes – teatavasti esimestena maailmas. Ujumist alustas 6-liikmeline grupp, neli neist katkestas. Vahemaa Porkkala ja Suurupi vahel pidi olema 55 kilomeetrit, kuid Nopponen sai GPS-seadmega teekonna pikkuseks isegi 66 kilomeetrit. Tugevad merehoovused olid mõlema ujuja jaoks üllatuseks. Eriti pidurdasid need edasiliikumist Naissaare juures. Üle lahe ujumise idee sündis aasta tagasi, kui samad ujujad ujusid 57 kilomeetrit mööda Emajõge. Järgmist suve kavatsevad mehed kergemalt võtta – ujumisretk Kihnu saarelt Pärnusse oleks vaid 34 kilomeetri pikkune. (Kaksi virolaista ylitti Suomenlahden uimalla, Lauri Korolainen, Helsingin Sanomat, 27.07)

Tallink aikoo paikata talouttaan myymällä maataan Korppoosta

Tallink kavatseb paigata oma majanduslikku olukorda, pannes lähiaastatel müüki firmale kuuluva maa Turu lähistel asuvatel saartel. Tallinki juhatuse liikme Keijo Mehtoneni sõnul hakatakse asja arutama, kui on selgunud maa müügihind. Ühe eksperdi hinnangul jääb maade väärtus 1–2 miljoni euro vahepeale. “Tallink ei taha omada maad ega kinnisvara, vaid investeerida laevadesse,” ütles Mehtonen. Maad ostis kunagi Silja Line. (Tallink aikoo paikata talouttaan myymällä maataan Korppoosta, Jukka Vehmanen, Turun Sanomat, 29.07)

Baltian kurja talousnäkymä hiertää suomalaisfirmoja

Baltimaade majanduskasvu peatumine annab tunda ka Soome ettevõtete tulemustes. Soomlased on nüüd Soome lahe teisele kaldale investeerides ettevaatlikud. Kinnisvara- ja ehitusettevõtte YITi ehitusprojektid on seisnud juba pool aastat, kuid tegemist pole paanikaga. Firma kommunikatsiooni- ja arengujuht Juha Kostiainen ütleb, et majanduses on tõusud ja mõõnad ning pille kotti ei panda. Ka firma SRV Yhtiöt jaoks on Baltimaad edaspidigi huvitav piirkond. Kui korteriturul äri ei lähe, pakuvad huvi tehingud maaga. Firma tegevjuhi sõnul osati Baltimaade madalkonjunktuuriks valmistuda. “Eesti väikse majanduse puhul on tüüpiline, et liigutakse kiiresti ühte suunda ja siis teise.” Nordea on endisest ettevaatlikum laenude andmisel, seda just eraisikute suhtes, ega ava kontoreid Baltimaades nii kiires tempos kui planeeritud. Nordea esindaja sõnul on ettevõte Balti riikide suhtes lootusrikas: “Meie arvates pole tegemist mingi pikaajalise kriisiga.” (Baltian kurja talousnäkymä hiertää suomalaisfirmoja, Rauno Hietanen, Kauppalehti, 30.07)

Viron äkkijarrutus yllätti

Rahvusvahelise valuutafondi IMFi maikuu raporti kohaselt võib Eesti majanduskasv sel aastal isegi peatuda. IMFi sõnul oli Eesti majanduskasvu pidurdumine oodatav, kuid raport tõdeb, et pidurdumine on olnud oodatust kiirem. Nordea ennustab Eestile natuke helgemat tulevikku kui IMF. Nordea ennustas Eestile umbes 1-protsendist ning järgmiseks aastaks umbes 2,5-protsendist majanduskasvu. Baltimaade majandusi veavad siseturud, nii et määrav on eraisikute tarbimine. (Viron äkkijarrutus yllätti, Kauppalehti, 30.07)

Viron riemuvuosia seurasi suoranainen surutis

Vähem kui kolm aastat tagasi oli kinnisvaraäril Eestis kõva hoog sees. Nõudmine ületas pakkumise mitmekordselt, seda nii Tallinnas, Tartus kui mujal Eestis. Nõudlust kasvatasid majanduse kiire kasv, palkade tõus ning see, et pangad pakkusid laenu innukalt ja ohtude eest hoiatamata. Eelmisel aastal aga Eesti kinnisvaraturg väsis ning sel aastal on Eesti majanduse jõud otsa saanud ka muudes sektorites. Õhus on hirm kriisi ees ning lehed ennustavad pankrotilainet. Suuremaid pauke pole kuulda olnud, kuid endisest enam on makseraskustes ettevõtteid ja pangad on karmistanud laenutingimusi. Eestis valitseb stagflatsioon – majanduskasv on nullilähedane, kuid tarbijahinnad jätkavad 7-protsendist tõusu. Eesti on pikka aega eksportinud odavat tööjõudu. Tasapisi hakkab see trump aga oma jõudu kaotama ning asemele oleks vaja leida midagi uut. Siiani on leidmata Eesti Nokia. Praegu nuputatakse Eestis, kuidas majandus jälle rööpasse saada. (Viron riemuvuosia seurasi suoranainen surutis, Pekka Mikkola, Kaleva, 31.07)

Pakko hiljentää

Eesti majanduse äkkpidurdus tuli Rahvusvahelisele Valuutafondile üllatusena. Veel aprillis ennustas IMF Eesti majanduskasvuks 3,5 protsenti. Mais oli IMF valmis andma uue hinnangu – kasv võib tulla miinusmärgiga. Eratarbimisele tuginev Eesti majandus on kasvanud 2000tel kohutava kiirusega, nüüd on eestlastel aga põhjust pidurit tõmmata. (Pakko hiljentää, Juhtkiri, Kauppalehti, 31.07)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

На приграничной полосе цветы

Kaardilt vaadates on Venemaa lõunapiir palju pikem kui loodepiir, kuid just nimelt loodes piirneb Venemaa tehnoloogia, ideede, finantside ja kultuuri poolest rikka Euroopaga. Soomega koostöös on Karjalas loodud esimene euroregioon. Euroregioonid aitavad paremini korras hoida transiidiks vajalikku infrastruktuuri. Nõukogude ajal toimis samuti, näiteks, Pihkva oblasti ja Eesti vahel regionaalne majanduslik koostöö ja kultuurivahetus. Lihtne oli kiirkaatriga „Raketa” teha reis Tartusse, juua tassikese kohvi, külastada ülikooli raamatukogu ning vaadata mõnda „Vanemuise” näidendit. Praegu on just nimelt Pihkva oblast sattunud „põhjamõõtme” fookusesse. Piirkonna kogu potentsiaali aga pole ära kasutatud kohalike võimude loiduse tõttu. Rahvusvahelised eksperdid, diplomaadid ja ärimehed on teinud rohkem kui kohalikud võimud. Tõsi küll, edukas on õiguskaitseorganite piiriülene koostöö, toetatakse setu kultuuri ja haridust. Peamised välisinvestorid on Lätist ja Eestist. Kuid kuhu investeeritakse? Metsa väljaveosse ja mängupõrgutesse, samuti kinnisvaratehingutesse. Piiriülese koostöö humanitaarne eesmärk – elustandardi ühtlustamine mõlemal pool piiri – puudub, ja see toimub kohalike võimude teadmisel, sest neid huvitavad üksnes aruanded välisinvesteeringute suurusjärgu kohta. Venemaal pole vist endiselt aru saadud regioonide piiriäärse asukoha eelistest ja kasudest. Seevastu naabrid mõistavad seda väga hästi ning teenivad omakasu nimel suurt raha…(На приграничной полосе цветы, Софья Успенская-Ранцане, Литературная газета, 30.07)

Изменится ли до неузнаваемости климат российских просторов?

Venemaa avaruste loodus ja ilmastik võivad hoolimatu suhtumise tõttu järsult muutuda. Kohalik elanikkond ei saa loodusvarad kaevandamisest mingit tulu. „Tsivilisatsiooni” saabumine maa kaugematesse nurkadesse toob vaid hävingut. Kuid kannatanud pole mitte üksnes põliselanikkond. 19. sajandil saabusid Primorski kraisse Eesti saartelt eesti asunikud, kes lõid mitu asulat ning etendasid olulist osa piirkonna laevanduse ja kalanduse arengus. Eestlased arendasid aiandust ja põllumajandust, pidasid karja. Kuid nõukogude pseudokultuuri pealetungi tingimustes see minitsivilisatsioon hävis. Eesti külad käivad alla joomarluse, varguste, ebaseadusliku metsaraie ja salaküttimise tähe all. See on vaid üks näide sellest, et traditsioonilise kultuuri hävitamine viib hingelise tühjuseni ning üldise mandumiseni. (Изменится ли до неузнаваемости климат российских просторов?, Восток Медиа, 31.07)

Историк Елена Зубкова: «Сталин не собирался оккупировать Прибалтику»

Venemaa Teaduste Akadeemia teadur, ajaloodiktor Jelena Zubkova („Прибалтика и Кремль 1940 – 1953” autor) vastas „Argumenõ i Faktõ” online-konverentsi raames lugejate küsimustele. Zubkova peab parimaks komplimendiks ajaloolasele küsimust – kelle poolt te siis olete? Objektiivset diskussiooni Baltimaadega ajaloo sõlmküsimuste üle pole seni toimunud. Suurem osa kirjutistest esitavad ühel või teisel moel mingeid pretensioone. Kasutatakse mõisteid, mille tähendusse ei süüvita. Näiteks ei kavatsenud Stalin Baltimaid okupeerida, sest okupatsioon on ajutine võõra territooriumi hõivamine sõja puhul. Stalin tuli Baltimaadesse kauaks ja tõsiselt, inkorporeerides rahvusvahelise õiguse vastaselt kolm riiki. Üllatav oli teose „Baltimaad ja Kreml 1940-1953” soe vastuvõtt Baltimaades, sest see raamat ei ole kellegi poolt, ta on neutraalne. Kolleegide ja muidu ajaloohuviliste vsuhtumine oli sellegi poolest positiivne. Huvi on väga suur, palju esitatakse küsimusi ja parandusi. See on aidanud võtta suunda edaspidiseks. Sügisel toimub Eestis ajalookonverents, esimene omataoline. Seni on Baltimaad jäänud Vene ajalooteaduse perifeeriasse, kuid kolleegide huvi teema vastu kasvab. Oleks hea, kui vene ajaloolased saaksid rahulikult ja professionaalselt tegelda Baltimaadega. Kolleegid ajaloolased Balti riikidest on vaatamata professionaalsusele ja objektiivsusele siiski justkui mobiliseeritud oma ajaloo kaitsele. Sestap on näiteks saksa ajaloolaste käsitlused vabamad, sest neil on rohkem manööverdamisruumi. Venemaal ilmunud ajalooteosed „balti fašismist”, kus pole viiteid kasutatud kirjandusele ega arhiivimaterjalidele, on kahjulikud. Mitte professionaalsetele ajaloolastele, kes oskavad tõde väljamõeldisest eristada, vaid tavalugeja jaoks. Väljapaistvamad Vene ajaloolased, kes praegu tegelevad Baltimaade ja nõukogude perioodiga, on Natalja Lebedeva ja Aleksandr Kokurin. (Историк Елена Зубкова: «Сталин не собирался оккупировать Прибалтику», Ирина Тагирова, Аргументы И Факты, 29.07)

Прибалтика - противник? партнер? друг?

Riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Leonid Slutski ning Aleksnadr Gritsenko – ajaloolane, Kultuuriuuringute Ukraina keskuse juhataja – vestlesid raadioeetris Baltimaade N. Liiduga ühendamise teemal. Raadiokuulajad valisid mitmete väljapakutud teemade seast just nimelt Baltimaade N. Liitu astumise aastapäevale pühendatud: „Baltikum: Vaenlane? Sõber? Partner?” Slutski: Lätis kestab venelaste sundassimileerimine, toimuvad SS-laste marsid. Kompensatsioonide nõudmised okupatsiooni eest on ootamatult hakanud kostma Leedust. Eestil tuleks peatuda pikemalt. (Saatejuhi kommentaar: Kas me ei saa kuidagi üle pronkssõdurist? – Vastus: Ei saa jah.) Õigeusu kirikuga toimus omal ajal palju tülisid, kuid asi lahenes ning praeguseks on Moskva patriarhaadi kirik registreeritud. Vene rahva hingelise liidri Aleksius II jaoks, kes on Eestis pärit ja seal üles kasvanud, on see emotsionaalselt väga tähtis. Mälestusmärgi teisaldamise peale ei maksa solvuda, see pole rahvusvahelistes suhetes kohane. Tulnuks sõlmida Eestiga haudade kaitse lepe ning siis poleks midagi säärast juhtunud. Muuseas, kui Venemaa piirab transiiti Eestis suunal, siis kahjustatakse sellega pigem venepoolsete saatjate huvisid kui Eesti majandust. Selle üle tuleks tõsiselt mõelda. Just majandus võiks olla see, mille kaudu saaks poliitilisi suhteid parandama hakata. Eesti ja Venemaa on määratud tihedale majanduslikule koostööle, selle lõhkumine on kunstlik ja vastastikku kahjulik. Eesti ärimehed, kes rahastavad Vene-vastaseid parteisid, ajavad ju oma äri Venemaal. Meie aga keelame omadel seda teha Eestis. Meie solvume, ja siis imestame, miks suhted on halvad. Põhiprobleem on muidugi selles, et 1940. aasta sündmused on selgeks vaidlemata. Seda peaksid tegema ajaloolased, mitte poliitikud. Oleme kogu aeg teinud ettepanekuid luua töögruppe ja viia läbi konverentse. Kuid meie balti kolleegid tegid küsimuse ikka jälle poliitiliseks, nõudsid kompensatsioone. Suhete parandamine Baltimaadega oleks üks venemaa-ELi suhete nurgakividest. Piirilepinguga jõuame ehk ühele meelele aasta lõpuks. (Прибалтика - противник? партнер? друг?, Владимир Рыжков, Виталий Дымарский, Эхо Москвы, 27.07)

Эстонские технологии вспенят Кириши

Peterburi ettevõtja Andrej Katkovi firma „Penoplex” Holding avab Venemaal toidupakenditehase eesti kaubamärgi „Polyform” all. Kahe aasta eest ostis Katkov „Polyformi” enamusosaluse, nüüd juurutab ta eesti tehnoloogiat selleks, et haarata kuni 35% Venemaa turust. Firma toodangu osakaal Eesti turul moodustab 90%. Aasta lõpuks orienteeritakse eeskätt Euroopa turule. „Polyform” ei ole Katkovi (keda peetakse peaminister Putini heaks sõbraks) ainus eesti aktiiv. Ta on Sillamäe sadama kaasomanik. Katkovile kuuluv ettevõte rajab Narva-Jõesuusse spa-keskust. (Эстонские технологии вспенят Кириши, Чигарева Елена, Деловой Петербург, 30..07)

Евроокна с видом на Россию

Suure tempoga rajatakse Venemaa piirialadel nõndanimetatud euroregioone. See võimaldab ELi riikidega piirnevatel omavalitsustel sisuliselt elada samade seaduste ja reeglite järgi, nagu EL, kuulumata ELi. Kujuneb omalaadne Vene seadustega vastuollu sattuv olukord, mille parandamiseks on Venemaa sunnitud end kõigepealt kohandama nende regioonidega, seejärel aga juba kogu EL majanduslike reeglitega. Väga aktiivselt moodustatakse euroregioone Valgevenes, mis näitab, et ELi jaoks ei ole päevapoliitiline konjunktuur kõige olulisem. Venemaal aga tekkisid tõsised kahtlused euroregioonide osas juba kaheksa aastat tagasi. Sisuliselt on projektid külmutatud. Siiski avatakse lähiaastatel veel mitmeid projekte (sh „Narva-Peipsi”). Mis mõte neil on? Üks peamisi ehk see, et nad on justkui teatavaks aseaineks Venemaa kuulumisele WTOsse. Valgevene ja Ukraina euroregioone kasutatakse samuti aktiivselt pääsemiseks Vene turule. Teatud dissonantsid Vene keskvõimu ja euroregioonidega omavalitsuste vahel võivad tekkida läbirääkimiste käigus WTO ja ELiga. Eurotsoonid suruvad, seega, peale ELile meelepäraseid mängureegleid. (Евроокна с видом на Россию, Алексей Чичкин, Евгений Арсюхин, Российская газета, 29.07)

Где русским жить хорошо

Venemaa tunneb suurt muret venekeelse elanikkonna saatuse pärast Ukrainas ja Baltimaadel, kuid ei tee märkamagi kohutavat olukorda, milles viibivad Kesk-Aasia venelased. Liitlasi ei häirita. Turkmeenia gaas, mida Venemaa saab ammu fikseeritud kursi järgi ning mida ta müüb Euroopale edasi turuhindadega, on inimsaatustest olulisem. Rääkides Baltimaadest, tuleb täheldada, et seal venelased võitlevad oma õiguste eest. Sest see on võimalik. Ei kujuta ette mingeid väljaastumisi Dušanbes või Ašhabadis. Kodakondsuse probleem? Olemas. Kuid juba valivad mittekodanikud kohalikel valimistel. Juba on neil privileeg, mida venemaalastel pole – viisavaba reisimine Euroopas. Venekeelse elanikkonna hulk ei vähene üksnes Ukrainas ja Baltimaades, Kesk-Aasiast on suurem osa juba välja aetud. Eesti, kus veel mõne aja eest oli raske leida vene keelt rääkivat vestluskaaslast, on praegu raske leida tööd sellel, kes vene keelt ei oska. Ja sellele vaatamata korraldatakse Moskva võimude mahitusel Eesti ja Läti saatkondade ees solvavaid pikette. Piketid vene keele kaitseks toimuvad ka Ukraina saatkonna ees. Kuid meeleavaldused Turkmeenia saatkonna eest aetakse OMONi poolt laiali. (Где русским жить хорошо, Леонид Велехов, Корреспондент ,25.07)

POOLA AJAKIRJANDUS

Estonian president in the Polish capital

Eesti president Toomas Hendrik Ilves on üks Varssavi ülestõusu mälestamisel osalevatest väliskülalistest, kes liituvad Poola presidendi Lech Kaczynskiga peaüritusel Powazki kalmistul. Lisaks muule peavad kaks presidenti arutlusi hetkel oluliste poliitiliste küsimuste üle. Varssavis viibimise ajal annab president Ilves Poola režissöör Andrzej Wajda’le üle Eesti ühe kõrgeima aumärgi, Maarjamaa Risti. Maarjamaa Rist antakse välismaalastele märkimisväärsete saavutuste eest erinevates valdkondades. Muuhulgas on selle saanute hulgas ka kuninganna Elizabeth II, Vaclav Havel ja Lech Wałęsa.
Wajda sai tuntuks filmiga „Katõn”. (Estonian president in the Polish capital, Polskie Radio, 01.08)