Eesti välismeedias 17.-24. juuli 2008

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

Estonia and Fiji join hands

Fiji ületas veel ühe piiri, surudes kätt meretaguse riigiga. See leidis aset pärast ühise kommünikee allakirjutamist Eesti Suursaadiku Ühendkuningriigis Dr Margus Laidre ja Fiji Kõrgema Esindaja Pio Bosco Tikoisuva poolt Londonis. Kommünikeega sõlmiti kahe riigi vahel diplomaatilised suhted. Pärast tseremooniat arutasid suursaadikud koostöö võimalusi tulevikus. Suursaadik Laidre sõnade kohaselt ei ole tänapäeva globaliseeruvas maailmas enam kaugeid ja pisikesi rahvaid – piisab vaid uudishimust, et silmaringi laiendada. Suursaadik Tikoisuva sõnul näitab kokkuleppe sõlmimine kahe riigi soovi edendada sõprussuhteid ja koostööd nii poliitilises, majanduslikus kui kultuuri valdkonnas. (Estonia and Fiji join hands, Fiji Daily Post, 17.07)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

Vladimir Putin's Youth Army Nashi Loses Purpose

Tänavu kogunes Venemaa noorteliikumise Naši suvelaagrisse 5000 inimest, mis on arvult poole vähem kui eelmine aasta. Ka läänevastane propaganda tundub olevat tagasihoidlikum. Samas aga on Naši valinud endale konkreetse vaenlase - suure sea, kellele pandi nimi Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese järgi ja kelle aediku kohal lehvib Eesti lipp. Kõik see on protestiks pronkssõduri kõrvaldamise vastu Tallinnas. (Vladimir Putin’s Youth Army Nashi Loses Purpose, Tony Halpin, The Times, 22.07)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Kennen Sie Saaremaa, Hiiumaa oder Muhu?

Eestimaa on esmajoones Tallinn. Kuid Eesti on ka midagi enamat. Eelkõige on oma võlu saartel. Tasub aega võtta, et tundma õppida väikest Muhu saart, kus on alla 2000 elaniku. Vana kirik saarel näeb nüüd rohkem turiste kui usklikke, ristid haudadel on poolenisti maasse vajunud. Eestlased armastavad saari. Jaanipäeva ajal on kombeks sõita Muhu saarele, Saaremaale ja teistele saartele. Praamikohad on sel ajal viimseni broneeritud; seda toimingut tehakse Interneti kaudu. Üheski teises riigis ei kasutata nii palju mobiiltelefone ja Internetti. Traadita Interneti silt ripub isegi Kuressaare linnuse juures. Kõige parem on Eestis reisida südasuvel. Siis on saartel soe ja kuiv, aga ka kallim. Paljud Hiiumaa elanikud teenivad lisaraha tube välja üürides. Või valmistavad moosi nagu Anu-Maie Jõgi. Vana naine keedab moosi kõrvitsatest ja maasikatest, astelpajust ja porganditest. Hiiumaa juurde kuuluvad ka lambad ja vill – selle poolest on saar tuntud vähemalt Baltimaades. Villa töödeldakse Vaemlas nagu sada aastat tagasi. Nii vanad on ka väikses villavabrikus kolisevad masinad. Nii rahulikud kui Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu ongi, on saartel võimalik ka aktiivselt puhata. Saared on matkajate jaoks vaheldusrikkad, ratsutajatele idüllilised ning teed pole ratturitele liiga järsud. Aga kõige rohkem tegeldakse siin veespordiga. Lääne-Eesti meenutab natuke Astrid Lindgreni raamatuid, ning pole ka ime – siin veetis oma lapsepõlve Lindgreni raamatute illustraator Ilon Wikland. (Kennen Sie Saaremaa, Hiiumaa oder Muhu?, Die Welt, 19.07)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

A Paris, les trois Baltes avaient l'âme méditerranéenne

Prantsusmaal oli plaanis Vahemere Liidu tippkohtumisele kutsuda vaid Vahemereäärsete riikide esindajad. Kutsutute hulgast oleksid välja jäänud ka Balti riigid. ELi 2004. aasta laienemisvooru kommenteerides väitis senaator Henri Guainolt, et pole elu sees ühtegi leedukat näinud ning Ida-Euroopa väikeriigid võivad tema pärast kuradile käia. Saksamaa nõudis aga kõigi ELi riikide kaasamist. Kui Balti riikide unustamine oleks võib-olla märkamata jäänud, siis Angela Merkeli soovi eiramine mitte, Prantsusmaa pidi järgi andma ja tippkohtumisel olid esindatud pealinnad Damaskusest Tallinnani. Siiski ei andnud Balti riikid tippkohtumisele midagi juurde. Balti riikide esindajad kasutasid kohtumist oma hõreda suhetevõrgu täiendamiseks. Näiteks uuris Eesti peaminister Andrus Ansip Hispaania peaministrilt José Luis Rodríguez Zapaterolt, kuidas tema riik kinnisvarabuumiga toime tuleb ning teavitas Iisraeli peaministrit Ehud Olmert’i Eesti esimese sünagoogi avamisest.

Balti riikide esindajad ise olid rahulolevad ning ei näinud põhjust, miks nad tippkohtumisel osalema ei peaks. Balti mere saastanud, peavad nad end kvalifitseerituiks Vahemere reostuse likvideerimisel kaasa rääkima. Väikeriigid, kel on välismaal vähe saatkondi, usuvad, et on omal kohal hoolikalt valitud suurriigipeade hulgas. Vahemere Liidu tippkohtumisel osalemise üle naljatas dünaamiline Ansip: „Iga hommik me oma Vahemere juurtele ei mõtle.” Prantsusmaa oli ärritatud, et pidi nii paljud Pariisi kutsuma ning nõudis omakorda, et ta võetaks Läänemeremaade Nõukogu liikmeks. Huvitav, kas Sarkozy kasutab Leedus 2010. aastal toimuvat tippkohtumist samamoodi suhetevõrgu punumiseks nagu seda tegid Balti riigid Vahemere Liidus? (A Paris, les trois Baltes avaient l'âme méditerranéenne, Arnaud Leparmentier et Marion Van Renterghem, Le Monde, 19.07.)

SOOME AJAKIRJANDUS

Virolaisklinikka kirjoitti lukuisia reseptejä suomalaisille

Tallinna sadama lähedal asunud psühhiaatriakliinik OÜ Gradus Gravis pidi eelmisel neljapäeval oma tegevuse lõpetama. Kliiniku arstid kirjutasid soome turistidele arvukalt psühhotroopsete ravimite retsepte. Nelja suure apteegi andmetel kirjutati Gradus Gravise kliinikus vähema kui kuu aja jooksul välja 259 tugeva psühhotroopse ravimi retsepti, neist 221 Soome kodanikele. Eesti Tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe sõnul andis kliinik ametnikele ka valeinformatsiooni oma tegevuse kohta. “Otsustasime tegevusloa võimalikult kiiresti ära võtta,” ütles Kaljumäe. Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga karmistas ravimite sisseveo reegleid: Soome elanik ei tohi teistes Schengeni riikides soetatud narkootilisi ravimeid Soome tuua. (Virolaisklinikka kirjoitti lukuisia reseptejä suomalaisille, Mari Karjalainen, Helsingin Sanomat, 17.07)

Baltic Princessin viivästys vienyt Tallinkilta matkustajia

Helsingi ja Tallinna vahel alustas reise ASi Tallink Grupp kõige uuem laev Baltic Princess. “Laevafirma eesmärk oli laev liinile tuua mais, kuid see ei õnnestunud ning see annab tunda reisijate arvus nii Tallinna kui Turu liinil,” räägib ASi Tallink Grupp juhatuse liige Keijo Mehtonen. Umbes 165 miljonit eurot maksva “Läänemere Printsessi” ehitas Aker Yardsi Helsingi laevatehas. Baltic Princess on juba neljas kruiisilaev, mille Aker Yards on Tallinkile ehitanud. Praegu ehitatakse firma Rauma tehases Tallinki jaoks viiendat kruiisilaeva, mis peaks valmima 2009. aasta kevadeks. Rohkem laevu Tallink lähiajal tellida ei kavatse, Mehtoneni sõnul keskendutakse nüüd põhiärile ja kasumlikkuse suurendamisele. Ettevõtte kasumit kärbivad praegu kütusekulude ja palkade tõus. Mehtonen nimetab laeva Batic Princess 23 tunni meelelahutuslaevaks. Suurimat kasvu loodetakse konverentsi- ja ärireisidele. (Baltic Princessin viivästys vienyt Tallinkilta matkustajia, Kirsi Turkki, Turun Sanomat, 17.07)

Kallis polttoaine hillitsee veneilyä Tallinnaan

Mootorpaate jääb Soome lahel vähemaks. Soomest Tallinnasse on odavam lennata helikopteriga kui sõita oma mootorpaadiga. Viimase paari-kolme aasta jooksul kasvanud lõbusõidud oma mootorpaadil Tallinnasse on sel suvel selgelt vähenenud. Põhjuseks kallis kütus ja jahe ilm. (Kallis polttoaine hillitsee veneilyä Tallinnaan, STT, Taloussanomat, 10.07)

Kaasuputki koplausten kohteena

Läänemere gaasijuhtme projektist on mitmes Läänemere-äärses ELi liikmesriigis tehtud karmi poliitilise mängu objekt. Venemaa vastu üritatakse kasutada sama ägedaid väljapressimismeetodeid, nagu nähakse Venemaad kasutamas oma naabrite vastu. Venemaa ja Saksamaa ühine Läänemere põhjas kulgeva gaasijuhtme projekt leidis alguses tugevat vastuseisu vaid Baltimaades ja Poolas. Põhiliseks põhjuseks polnud mitte mure keskkonnaprobleemide pärast, vaid poliitilised ja majanduslikud tegurid: Venemaa soov vabaneda Baltimaadele makstavatest transiiditasudest ning poliitilistest riskidest. Gaasijuhe tähendab Poola ja Balti riikide jaoks sissetulekute kaotust ning sunnib neid otsima uusi võimalusi oma energiajulgeoleku kindlustamiseks. Kuna rahvusvahelistesse vetesse ehitatavat gaasijuhet saab rahvusvahelise õiguse järgi vastustada vaid keskkonnariskidega seotud põhjustel, ongi Poola ja Baltimaad oma tähelepanu nüüd nendele koondanud ning leidnud vastukaja Rootsis ja mingil määral ka Soomes. Mitmed soome europarlamendiesindajad on nõudnud avalikult, et ka Soome peaks liituma selle poliitilise mänguga. Näiteks on Soomel võimalus mõjutada Venemaad suhtuma tõsisemalt Läänemere kaitsmisse. Mõned on valmis siduma isegi Venemaa puidu tollimaksud ja gaasijuhtme. Venemaa pole – vähemalt avalikult – projekti teele heidetud takistustest väljagi teinud ning nõudmised uute keskkonnamõjude uuringute kohta ei tundu eriti mõjutavat gaasijuhtme valmimise väljakuulutatud ajakava. (Kaasuputki koplausten kohteena, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 19.07)

Tallink Silja haluaa yritykset risteilemään

Laevafirma Tallink muudab turundust efektiivsemaks ning arendab uusi tooteid. Suurt kasvu loodetakse konverentsi- ja ärireisidele, millega tahetakse tõsta vähenenud reisijatearvu ja parandada ettevõtte tulemust. Eelmise nädala lõpus andis Tallink teada nõrgemast tulemusest kui prognoositud. Ettevõte teatas, et uuendab oma müügistrateegiat, panustades endisest rohkem firmadele. (Tallink Silja haluaa yritykset risteilemään, Hannu S. Vanhanen, Kauppalehti, 22.07)

Virolaiset tietävät korruption yhä rehottavan Suomenlahden eteläpuolella

Soome ekspertide juhtimisel lõpule viidud ELi projekt näitab, et eestlased hindavad korruptsiooni Eestis üldisemaks kui see tegelikult on. Ekspertide hinnangul on Eestis aastas umbes sada altkäemaksu andmise või võtmise juhtu. Osalt selgitab eestlaste suhtumist korruptsiooni nende loomus, mis rõhutab enam asjade negatiivset külge; samuti on korruptsioon populaarne teema. Eestis on soodne pinnas korruptsioonile ka seetõttu, et väikeses riigis tunnevad kõik kõiki. Eestis ei lokka korruptsioon samamoodi kui teistes endistes kommunistlikes maades, kuna Eesti valitsus on tegutsenud aktiivselt korruptsiooni väljajuurimiseks. Eestil on muuhulgas ka 2012. aastani ulatuv korruptsioonivastane strateegia. Korruptsioon on suurel määral nõukogude aja pärand, mil altkäemaksu andmine ja võtmine oli pigem reegel kui erand. See pärand on mingis mõttes tuntav ka eestlaste suhtumises korruptsiooni – suhtumine pole nii hukkamõistev kui Soomes. Projekti ühe kõrvaltulemusena valmis korruptsioonitajumise indeks, mille mõte oli mõõta kohalikes omavalitsustes ilmneva korruptsiooni hulka ja selle tajumist. Indeksi järgi on korruptsiooni kõige rohkem Põhja-Eestis Tallinna ümbruskonnas. (Virolaiset tietävät korruption yhä rehottavan Suomenlahden eteläpuolella, Turun Sanomat, 24.07)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Последний рейс «Калевы»

Ameeriklased otsisid suve hakul tulutult 14. juunil 1940 alla tulistatud reisilennuki „Kaleva” jäänuseid. Sellel vahejuhtumil oli hulgaliselt tunnistajaid, kuid Vene pool eitab siiani oma seotust sündmusega. Rünnak oli seotud Stalini kavadega rünnata Hitlerit ning aidata Prantsusmaad. Priisi langemise päeval, mil lennuk sooritas reisi Tallinnast Helsingisse, olid selle pardal prantsuse diplomaatilised kullerid, kellest üks võis tulla parajasti Moskvast, salajane läkitus kaasas. Pariisi langemise tõttu Nõukogude juhtkonna plaanid muutusid ning sobimatu sisuga diplomaatiline post ja kullerid tuli hävitada. 14. juunil algas Eesti blokaad, mistõttu lennuki oleks saanud kinni pidada või tagasi kutsuda. Siiski lasti tal õhku tõusta, et seejärel alla tulistada. Sokolov kutsub Venemaad üles avama arhiive, vabandama juhtunud eest ning maksma kompensatsiooni hukkunute lähedastele. (Последний рейс «Калевы» , Борис Соколов, Новое Время, 14.07)

Сеть выберет власть

Oktoobris toimuvad Venemaal esimesed valimised, kus hääletada saab ka interneti teel. Praeguseks on Eesti ainus riik maailmas, kes on lubanud internetihääletust. Kuid käesoleval aastal järgnevad Eesti eeskujule veel mitu riiki – peale Venemaa ka Leedu ja USA. Enne Eestit toimus sarnane eksperiment Suurbritannias. Eesti eksperiment 2007. aasta märtsis õnnestus, Suurbritannia oma neli aastat enne seda kukkus läbi. Kõige konservatiivsem ja tagurlikum antud vallas tundub olevat Poola. (Сеть выберет власть, Алексей Шишкин, Взгляд, 18.07)

Голоса в виртуальной реальности

Sügiseks selgub, kas venemaalased saavad hääletada valimistel interneti teel või mitte. Praegune üldine infotehnoloogiline areng ja interneti levik Venemaal optimismi ei soodusta. Samal ajal hääletavad USA, Suurbritannia ja isegi Eesti juba aastaid interneti teel. Kusjuures Eesti oli koguni pioneer. Räägitakse, et tehnilisi tõrkeid või sabotaažiakte ei olevat esinenud. See on aga üks peamisi ametnike poolt esitatavaid argumente internetihääletuse vastu. (Голоса в виртуальной реальности, Toimetus, Деловой Петербург, 21.07)

Выпавшие из «окна в Европу»

Üle-Venemaaline rahvaküsitlus näitas, et kaks kolmandikku kodanikest ei ole rahul Vene võimude tegevusega kaasmaalaste huvide kaitsmisel välisriikides. Vene võimud pole siiani otsustanud, kui kaugele nad on valmis minema kaasmaalaste huvide kaitsmisel. Uues välispoliitika kontseptsioonis on kaasmaalasi esmakordselt nimetatud „partneriteks” välispoliitika teostamisel, muuhulgas vene keele ja kultuuri levitamisel ning mõju kinnistamisel. Praegu, näiteks, pole Sevastoopolis (Ukraina) ning Armeenias vene keele õpikuid kusagil saada. Puškini sünniaastapäeva tähistamisele Krimmis kulutati Venemaa poolt eraldatud summad sisuliselt Janukovitši partei reklaamimisele. Vene kodanike liidu esimees Eestis Juri Mišin nendib, et „pronkssõduri” kaitsjatel on probleeme advokaatidega. Eestis elavad advokaadid kardavad protsessidel osaleda, Venemaalt aga leiab advokaadi üksnes väga sure raha eest. Välisriikides elavad kaasmaalased on kaotanud usu Vene keskvõimu ega looda abile. (Выпавшие из «окна в Европу», Рустем Фаляхов/Татьяна Кособокова/Роман Кириллов, RBC daily, 21.07)

«Московская бюрократия не годится брюссельской в подметки»

Ajakirja „Ekspert Severo-Zapad” korrespondent Tallinnas usutles Majandus- ja juhtimiskõrgkooli ECOMEN rektorit Hanon Barabanerit. Ajakirjanik nimetab rektor Barabanerit Eesti üheks kõige autoriteetsemaks majandusteadlaseks ning tema instituuti Eesti ainsaks venekeelseks erakõrgkooliks. Vastuseks ajakirjaniku küsimusele, kas Baltimaade „majandusimet” on tabanud krahh, arutleb Barabaner praeguse kriisi tekkepõhjuste ning majanduse kriisist väljumise perspektiivide üle. Objektiivsete põhjuste (välistegurite) kõrval toob Barabaner välja kaks siseriiklikku põhjust – majanduse ülepolitiseerimise ning pikaajalise arengustrateegia puudumise. Barabaner väidab, et Balti riikide edu iseseisvuse esimestel aastatel tugines paljuski nõukogude ajal rajatud majanduslikule vundamendile. Baltimaadesse investeeriti rohkem kui teistesse liiduvabariikidesse, sest siin oli kõrgem tootlikkus ja parem töökultuur. Eestis oli paremini arenenud teenustesektor, 1992. aastal viidi läbi edukas rahareform. Seejärel aga reformide tempo rauges, mis on päädinud praeguse kriitilise olukorraga. Euroopa Liitu astudes kaotas Eesti, mõnede ekspertide hinnangul, rohkem suveräänsust kui N. Liitu astudes. Bürokraatlikud reeglid ja standardid on Euroopas palju karmimad. Ettevõtjad on sellest päris jahmunud. Praeguseks kalduvad poolt- ja vastuargumendid euroskeptikute kasuks. Transiit ja töökohtade arv on „pronksiööde” tulemusel vähenenud, samal põhjusel lahkuvad Eestist nii Vene, teised välis- kui ka Eesti ettevõtted. Samas leiab aset mitmete nõukogudeaegsete suurettevõtete taassünd. Eesti põllumajandust ootab aga ees kurb tulevik, sest vaevalt tahab EL lõputult subsideerida kulukamat põhjamaist põllumajandust. Omal ajal kuulsad ja edukad teadusinstituudid on praeguseks muutunud mingiteks alarahastatud teadlaste klubideks. Potentsiaali on tohutult, aga seda ei kasutata ära. Integreerumisel Euroopa haridusstruktuuri on Eesti samas väga eesrindlik. Energiamajanduses võivad Baltimaad, ühendades jõud, muutuda Euroopa mastaabis arvestatavaks regiooniks. Eestil on samuti ikka veel olemas potentsiaal teadusmahuka tootmise väljaarendamiseks. («Московская бюрократия не годится брюссельской в подметки», Вячеслав Иванов, Эксперт-Online, 21.07)

Германия начала "большую игру" у российских границ

Saksamaast on saanud iseseisev mängur postnõukogulikus ruumis. Seda tõestavad Saksamaa ettepanekud Abhaasia umbsõlme lahendamiseks, kantsler Merkeli kava liita Ukraina NATOga ning Baltikumi kokkuostmine. Saksamaa tegelik eesmärk on dikteerida Venemaale oma tingimusi. Selleks võetakse Venemaa territoorium haardesse. Saksamaa tahab kinnitada oma liidristaatust ELis, selleks püütakse lahendada regionaalseid konflikte ning kaasatakse selleks sponsoreid – asuvad ju Abhaasia ja Gruusia otse energiatransiidi koridoris Kaspiast Euroopasse. Saavutades kontrolli Ukraina üle, on Saksamaal hea trump läbirääkimistel Moskvaga. Aktiivsed on sakslased ka Baltimaade suunal, saksa kompaniid on praktiliselt saba ja sarvedega kokku ostnud kogu Eesti, Läti ja Leedu. Sellega on loodud polügoon, mille kaudu saab dikteerida oma tingimusi Venemaale ka sellel suunal. Baltlased on aga rõõmsalt valmis sakslastel saapaid viksima. Sakslased tahavad olla regionaalne suurvõim. Neil on kompleks, et Saksamaa pole ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liiga ega etenda olulist rolli globaalsete otsuste langetamisel. Saksa poliitilistes ringkondades on tavaks süüdistada riigi juhtkonda leplikkuses Venemaa suhtes, mis võib päädida iseseisvuse kahanemisega. Saksa majanduslikku võimsust tuleks paremini ära kasutada ning ajada USAst sõltumatut, kuid Venemaa suhtes sirgjoonelist poliitikat. Kui sakslastel õnnestub panna venelased sõltuvusse oma initsiatiividest rahvusvahelises poliitikas, siis saavad nad šantažeerida venelasi ka energiapoliitilistes küsimustes. Peen mäng. Vana Euroopa poliitilised traditsioonid! Ei mingeid traagelniite nagu ameeriklastel… (Германия начала "большую игру" у российских границ, Владимир Анохин/Вадим Трухачев, Правда, 23.07)

Эстонские приключения молодого Штирлица

Tallinnas filmitakse lugu noorest Stirlitzist. Filmivaatleja V.Ramm viibis koos filmigrupiga Eesti pealinnas. Võtted toimuvad vanas merekindluses, mis on endisest vanglast kohandatud kultuuri ja turismi teenistusse. Kohtuurijat mängib filmis Tõnu Kark. Tema kohta räägitakse, et Eestis on tehtud kahte sorti filme – need, kus mängib Kark ja need, kus ta ei mängi. Lembit Ulvsak mängib Eesti kaitsepolitsei juhti. Atmosfäär võtteplatsil on üllatavalt heatahtlik ja sõbralik. (Эстонские приключения молодого Штирлица, Вита Рамм, Известия, 22.07)

Лембит Ульфсак: "Паганель - мое актерское счастье"

Intervjuu Lembit Ulfsakiga. Teemaks näitleja plaanid Eesti kiirelt areneva filmitootmise tingimustes ja tema töödest Venemaa filminduses. Poliitika kohta ütleb Ulfsak: Eesti on valinud endale liiga suure vastase, Venemaa – liiga väikese. Poliitika on alati vahelduv, nii vaenlaste kui ka liitlaste otsingul. Küllap olud muutuvad. (Лембит Ульфсак: "Паганель - мое актерское счастье", Известия, 22.07)

В Эстонии можно арендовать... водку

Eestlased, nagu teada, ei hiilga just oma taiplikkusega. Kuid kui tegemist on joogipoolisega, siis näitavad nad üles enneolematut leidlikkust. Nagu nüüd, kui kehtestati piirangud alkoholi müügile, võtsid eestlased kasutusele omalaadse viina-liisingu, minnes juristide sõnul sujuvalt mööda kehtestatud piirangutest. Keeluajal võib alkoholi kliendile rentida ja saada vastu tagatisraha. Raha kliendile, loomulikult, ei tagastata, sest too on kauba lõplikult omistanud. (В Эстонии можно арендовать... водку, Василий Ваньков, KM.ru, 21.07)

Dwindling Seto Numbers Feel Estonia's Pull

Setude arv Venemaal on alates N. Liidu lagunemisest pidevalt vähenenud. Kui kokku on setusid ligi 15000, siis Venemaa poole peal elab kohaliku setu Helju Majaku sõnul vaid 300. Venemaal 2002.aastal läbi viidud rahvaloenduse kohaselt on see arv veelgi väiksem- 197. Samas on üks koht, kus setude kultuuri pole unustatud – Petseri 2. Põhikool, mille puhul on tegemist ainsa põhikooliga Venemaal, kus pakutakse tunde nii eesti, vene kui ka setu keeles. Lisaks sellele sponsoreerib Venemaa sel aastal esimest korda setude kultuurifestivali, kuigi enamus toetustest setude kultuuri säilitamiseks on senini tulnud Eestist. Majak kommenteerib, et mitmed setud on Venemaalt lahkunud juba üksnes sellepärast, et olla lähemal oma lastele. Samas on tegemist ka Eesti poliitikaga, mis andis kodakondsuse kõigile neile, kes on Eesti esimese iseseisvusaja kodanike järeltulijad. Kuna Petseri kuulus neil päevil Eesti Vabariigi koosseisu, oli seal Eesti kodanikke päris palju ja nii said ka paljud kodakondsuse. Maikuus süüdistas Venemaa, et sellise poliitika tegelik eesmärk on saada taaskord kontroll Petseri üle. Näiteks väitis Ivan Bobrjaškov, et Eesti võimud laiendavad aktiivselt oma poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja infoalast mõjusvääri Petseris. Juba 10 000 venelast on saanud Eesti passid alates 1992.aastast ning noored mehed teenivad aega Eestis, et vältida sama kohustuse täitmist Vene sõjaväes. Huvitaval kombel aga on see poliitika väga sarnane poliitikaga, mida Venemaa ise viljeleb Abhaasia ja Lõuna-Osseetia puhul, andes vastavate piirkondade elanikele vene kodakondsuse ja pälvides sellega Gruusia pahameele. (Dwindling Seto Numbers Feel Estonia's Pull, Alexander Osipovich, The Moscow Times, 23.07)