Eesti välismeedias 10.-16. juuli 2008

USA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

USA AJAKIRJANDUS

High-tech savvy Estonia draws business to Baltics

Noor Ameerika ettevõtja Justin Fidler kammis läbi terve maailma, leidmaks täiuslikku kohta, kus avada omaenda kõrgtehnoloogia ettevõte. Eesti kohta uurides leidis ta kiiresti inglisekeelset ja täpset infot Eestisse investeerimisest. Mõne nädala pärast oli ta siin. Nüüdseks juba, pärast kahte aastat Eestis viibimist ja Sona Systemsi juhtimist, tunnistab Fidler, et 1,3 miljoni elanikuga Eesti on selline kõrgtehnoloogia magnet, mis tõesti väärib E-stonia nime. IBM’l, Dell’l ja Hawlett-Packard’il on siin esindused, samas kui Microsoft plaanib Eestisse rajada oma arengukeskuse, mis koguks infot parimate kohalike e-lahenduste kohta ja kohandaks neid seejärel ülemaailmseks kasutuseks. Eesti on tuntud ka Skype’i ja Kazaa sünnimaana ning on koduks äärmiselt internetitaiplikele inimestele, kes maksavad interneti vahendusel oma 21-protsendilist proportsionaalset tulumaksu ja teevad on-line umbes 95-protsenti pangatehingutest. Lisaks sellele on neil elektroonilise kiibiga ID-kaardid. Riik on kõvasti kasu lõiganud oma liberaalsest investeerimiskliimast, mille alla kuulub lihtne proportsionaalse tulumaksusüstseem, mida on kiitnud ka president Bush. Selleks aga, et ettevõtlust turgutada või äri laiendada, on Eestis kõik korporatiivsed investeeringud tulumaksuvabad. (High-tech savvy Estonia draws business to Baltics, Shelley Emling, Palm Beach Post, 09.07)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Estlands: Kein Ende der Krise im Bausektor absehbar

Eestis pole veel näha ehitussektori kriisi lõppu, see on hoopis süvenenud. Pankrottide arv ehitusalal on alates aasta algusest, eelmise aastaga võrreldes, peaaegu kahekordistunud. Eelkõige puudutab see keskmise suurusega ettevõtteid, kes ei suuda eelmisel aastal soetatud krunte enam täis ehitada. Ehitusala esindajate sõnul on uute kinnisvaraprojektide planeerimine kogu riigis praktiliselt seisma jäänud. Poliitikute ning mõnede analüütikute õhutatud lootus, et ehitussektor pärast kokkuvarisemist kiiresti kosub, pole täitunud. Ehitussektori kriis puudutab ka välisettevõtteid. (Estlands: Kein Ende der Krise im Bausektor absehbar, APA, Die Presse, 11.07)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

France: une Estonienne fait une chute mortelle dans le massif du Mont-Blanc

Hukkus eestlasest mägironija, kes kukkus alla Alpi mäestikus 350 km kõrguselt, teatas Chamonix’ politsei. 28-aastane naine libastus koos 6-liikmelise eestlaste grupiga Chardonnet’ mäest alla laskudes. Grupp ei kasutanud julgestust. (France: une Estonienne fait une chute mortelle dans le massif du Mont-Blanc, AFP, 09.07)

La récession économique menace l'Europe

Laastav finantskriis mõjutab endiselt Euroopa majandust. Langusperiood ei pruugi olla ajutine. Finantsturud on ebastabiilsed ning mitmes majandusvaldkonnas ennustavad ettevõtted, et 2008. aastaks prognoositud kasum jääb teenimata. Finants- ja infoteenuseid pakkuva kontserni Coface ekpertided teatasid, et neile valmistavad erilist muret Hispaania, Portugal, Taani, Eesti ja Leedu. (La récession économique menace l'Europe, Le Monde, 10.07)

L'étude Standard & Poor's sur la "flexibilité fiscale" des pays européens

Reitinguagentuur Standard & Poor's uuringu kohaselt on väikestel Euroopa riikidel suurtest paremad võimalused efektiivselt majandusšokist üle saada. S&P uuringus osutusid kolmeks paindlikuima majandusega riigiks Rumeenia, Eesti ja Šveits, kel on kriisi korral võimalik kiiresti eelarvet kärpida ning tulusid suurendada. (L'étude Standard & Poor's sur la "flexibilité fiscale" des pays européens, Les Echos, 10.07)

La Lettonie compte pour le gaz, le pain, le beurre

Lätlasi heidutavad toiduainehinnad, mis on eelmise aastaga võrreldes kahekordistunud. Kui ainus gaasiga varustaja Gazprom hindu tõstaks, kallineksid ka küttehinnad. Inflatsiooni hinnatakse Lätis 17,7 protsendiliseks. Kõiki Balti riike kurnavad 2003. aastal alguse saanud laenubuumi tagajärjed, mistõttu nii Eesti, Läti kui ka Leedu on silmitsi majanduse aeglustumisega. ELiga liitumise ajal nimetati kolme riiki Balti tiigriteks. Üle 10-protsendiline SKP kasv tegi nende naabrid kadedaks, ent kiire kasvuga kaasnes ka inflatsioon. Viiel viimasel aastal on tarbimine kasvanud ja palgad mitmekordistunud, kuid produktiivsus pole tõusnud. Ka kolossaalselt tõusnud kinnisvara hinnad on alates eelmisest sügisest langema hakanud. Ehitussektoris, kus veel aasta eest töökätest puudus oli, on töövõtjad nõus madalamate palkadega, et mitte töökohtadest ilma jääda. Analüütikud on ühel meelel, et kriisis pole midagi üllatavat. “Balti riikide majandusedu tuli massiliste välislaenude arvelt ja selline areng ei võinud kaua kesta,” selgitab DnB Nordi analüütik Rimantas Rudzkis. (La Lettonie compte pour le gaz, le pain, le beurre,  Marielle Vitureau, Libération, 15.07)

SOOME AJAKIRJANDUS

Moskovan ja vähemmistökansojen edut vastakkain

Turu Ülikooli soome-ugri keelte professor Sirkka Saarinen annab ülevaate Hantõ-Mansiiskis toimunud soome-ugri rahvaste maailmakongressist. Autor kirjeldab kongressipaika, seda, kuidas linn oli kongressiks ning sellele eelnenud ELi-Venemaa tippkohtumiseks üles vuntsitud. Kongressi väline pool oli suurepärane. Külalisi kostitati sama külluslikult kui nõukogude ajal, justkui oleks sellega saanud uinutada ka kõige kriitilisema külalise tähelepanuvõime. Neljast kongressi avatseremoonial esinenud presidendist tõusis tähelepanu keskpunkti Eesti president Toomas Hendrik Ilves oma stiilse ja arutleva kõnega. Seik, et Ilves kõne inglise keeles pidas, tundus ärritavat rohkem venelasi kui eestlasi. Ilvese kõnes oli palju huvitavaid seisukohti, mis väärisid esiletõstmist. Eesti presidendi kõnet tõlgendati, võimaliku ebatäpse tõlke või lihtsalt valestimõistmise tõttu, üleskutsena separatismile, soome-ugri alade eraldumisele Venemaast. Vastuse oma kõnele sai Ilves järgmisel päeval. Vene Riigiduuma esindaja Kossatšov võttis kõneks Eesti monumenditüli ning väitis, et eestlaste tegevus tüli ajal oli hullem inimõiguste rikkumine kui mari aktivistide vastu suunatud vaen Venemaal mõni aasta tagasi. Alates Vladimir Putini võimuletulekust on maailmakongressides peegeldunud Venemaa üldine olukord: arutelu on osaliselt takerdunud ning probleeme üritatud maha vaikida. Kui läbi läheks Venemaa presidendi Medvedevi ettepanek viia sekretariaat üle Venemaale, muudaks see halvimal juhul konsultatiivkomitee tegutsemisvõimetuks. (Moskovan ja vähemmistökansojen edut vastakkain, Sirkka Saarinen, Turun Sanomat, 10.07)

Virolaisia huumekuriireja käryää yhä enemmän ulkomailla

Eestlastest narkokullerid on viimastel aastatel märgatavalt oma tegutsemispiirkonda laiendanud. Välisministeeriumi andmetel on alates 2006. aastast üle maailma kinni peetud 104 eesti kullerit, neist 28 võeti kinni Lõuna-Ameerika riikides. Enim vahelejäämisi on registreeritud Euroopas, kõige rohkem - 42 juhtu - Soomes. Varem peaaegu ainult Eesti ja Põhjamaade vahet käinud kullerid on viimastel aastatel ilmunud kõigepealt Lääne-Euroopa ning seejärel Lõuna-Ameerika lennujaamadesse. Lõuna-Ameerika riikide vanglates istub juba ligi 30 eestlast. Kõige rohkem on eestlasi Venezuela vanglates, aga eestlasi leidub ka Argentina, Peruu, Ecuadori, Kolumbia ja Uruguay vanglates. Vastupidiselt Lõuna-Ameerikale on tee Aasiasse hakanud rohtu kasvama. Viimastel aastatel on seal aset leidnud vaid kaks kulleritega seotud juhtumit. Kuid just Tais leidis aset Eesti kurikuulsaim narkojuhtum. 1995. aastal peeti Bangkoki lennujaamas kinni neli eestlast 5,8 kilose heroiinilastiga. Tai seaduste kohaselt määrati eestlastele karmid karistused. Eestisse karistust kandma pääses nelik alles 2003. aastal, kuna vangide vahetamise lepingu sõlmimine Eesti ja Tai vahel võttis aastaid. Nüüd on need kullerid juba vabaduses. „Eestlaste roll narkoäris piirdubki kulleri omaga, kõrgemale pole eestlastel asja,“ ütleb Keskkriminaalpolitsei narkotalituse juht Veiko Germann. (Virolaisia huumekuriireja käryää yhä enemmän ulkomailla, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 10.07)

Itämeri yhdistää

Arvatakse, et Soome ja Eesti mitmekülgne koostöö areneb lähiaastakümnete jooksul loomulikuks ühistegevuseks. Äsja avaldatud Soome riigikantselei tellimusel tehtud raport iseloomustab kahe riigi ühistegevust, seda läbib tegelikult kogu Euroopa Liidu põhiidee, mille nurgakivideks on inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Läänemeri moodustab olulise majanduspiirkonna ja logistilise terviku, mida tuleks praegusest tõhusamalt kasutada. Soome ja Eesti väljaarvatud, tegutsevad ELi liikmesmaad eraldiseisvate riikidena ka omavahelistes suhetes. Eesmärgiks tuleks seada Läänemere-poliitika ELi tasemel. Nii saaks ühisesse tegevusse kaasata ka Venemaa. (Itämeri yhdistää, Juhtkiri, Kauppalehti, 10.07)

Remonttiin Viron kautta

Paljud soomlased hangivad oma remonditarbed Eestist. Mõned tooted on isegi kümneid protsente odavamad kui Soomes. Nüüd peab aga kiirustama, sest Eesti rekordiline inflatsioon vähendab hinnavahet kiiresti. Paljud soomlased kasutavad ära käibemaksu tagastuse eraisikuna kaupu ostes. Baltimaades on küll üldiselt madalam hinnatase kui Soomes, kuid mitte kõigi kaupade puhul. Tuntud kaubamärkide tooted on peaaegu samas hinnaklassis nagu Soomes. Samuti pole odavam toode alati sama kui Soomes müüdav, näiteks võib see olla valmistatud teises tehases. Sisetööde vahendite ja materjalide hinnavahe on kõige suurem. (Remonttiin Viron kautta, Kirsi Salo, Taloussanomat, 10.07)

Tallinnan alta paljastui keskiajan helmiä

Tallinna selle suve suurim ehitusprojekt - maa alla planeeritav parkla Vabaduse platsil - peab austama ajalugu ning koomale tõmbama. Väljakaevamiste käigus tulid välja keskaegse väravatorni uhke vundament ja hästisäilinud linnakindlustus. Need tahetakse alles hoida ning rahvale vaatamiseks avada. Ajaloolased olid tornide asukohast teadlikud, kuid neid üllatas alusmüüride suurepärane seisukord. Parkla rajamise plaanidest pole siiski loobutud, kuigi planeeringut tuleb muuta. Mitme eksperdi hinnangul ei tohiks vanade varemete peale või kõrvale ehitada üldse mingit parklat. Arhitektuuriajaloolase Robert Treufeldti sõnul võib Tallinna vanalinna ähvardada väljalangemine UNESCO maailmapärandi nimekirjast, kui endised kindlusrajatised asendatakse parklatega. (Tallinnan alta paljastui keskiajan helmiä, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 15.07)

Haiharan näyttely osui napakymppiin

Kümme aastat tagasi pandi alus eesti-soome kunstirühmitusele Padjaklubi, kelle värske näitus on üleval Tamperes Haihara kunstikeskuses. Kõik näitusel osalevad kunstnikud on oma ala meistrid. Esindatud on keraamika, skulptuur, tekstiilikunst, maal, installatsioon ja keskkonnakunst. Näitus on oma olemuselt rahu kiirgav ja õhuline, kuigi esil on suur hulk kõrgetasemelisi teoseid. Padjaklubi kunstnikud moodustavad kogukonna, kus saab mõtteid vahetada, teineteiselt õppida ning läbi ühise tegevuse areneda. Padjaklubilisus siirdub juba ühelt põlvkonnalt teisele: rühmas on koos emad-tütred. (Haiharan näyttely osui napakymppiin, Katri Kovasiipi, Aamulehti, 15.07)

Tallinkin lakko pysäyttäisi Tallinnan laivaliikenteen

Eesti meremeeste ametiühing ähvardab Tallinkit streigiga. Eesti lipu all sõitvad laevad jääksid seisma septembri alguses, kui meremehed ja Tallink ei jõua eesti töötajate palganõudmistes kokkuleppele. Töötajad nõuavad koguni 50-protsendist palgatõusu. Töötajatel on küllalt sellest, et Tallink investeerib palkade asemel laevadesse. (Tallinkin lakko pysäyttäisi Tallinnan laivaliikenteen, Katja Kuokkanen, Helsingin Sanomat, 16.07)

Pekkarinen kiirehti Baltiaa yhteisille sähkömarkkinoille

Soome kaubandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen kiirustab Baltimaid liituma ühineva Euroopa elektrituruga. Pekkarineni hinnangul võiksid Balti riigid liikuda selles suunas Põhjamaadega samas tempos. Samas raskendab Baltimaade arenematus ühisturu ja elektrisüsteemide planeerimist. Minister loodab samuti, et Eesti avab kiiresti oma elektrituru, mis lihtsustab Põhjamaade ja Balti riikide ühise elektrituru sündi. (Pekkarinen kiirehti Baltiaa yhteisille sähkömarkkinoille, STT, Kauppalehti, 16.07)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Россия снова в кольце врагов?

Pikem telefoniintervjuu Konstantin Kossatšoviga teemal: „Kas Venemaa on taas vaenlastest sisse piiratud?” Miks Läti, Rootsi, USA ja Suurbritannia – kõik peavad Venemaad ohuks oma julgeolekule? Kossatšov peab seda kõike tippkohtumise eelseks suurtükitulek, mida ta on ka varasematel aastatel kogenud. Ta ei leia, et Venemaast lähtub oht. Venemaa pole ühtegi rahvusvahelist lepet rikkunud, pole alustanud ühtegi sõda väljaspool Venemaa piire. Meenutagem vaid Iraaki, Afganistani ja Jugoslaaviat… (Suur osa intervjuust on pühendatud konfliktile Gruusias.) Baltimaade puhul leiab Kossatšov, et liiga palju pööratakse tähelepanu ajaloole. Ajalugu ei ole nii ühemõtteline. Ei saa suhtuda niimoodi, et te kas tunnistate okupatsiooni fakti ning vastutate selle eest, või suhted ei parane. Peame otsima vastuseid küsimustele, kuid mitte ultimaatumite keeles. (Россия снова в кольце врагов?, Ирина Меркулова/Александр Плющев, Эхо Москвы, 10.07)

Отношения с историей

Vene diplomaadid kasutavad sõna „provokatsioon” võib-olla liiga sageli, kuid Leedu seadus nõukogude sümboolika keelamisest on seda kindlasti. Teades venelaste tundlikku suhtumist paralleelide tõmbamisse nõukogude ja natsirežiimide vahele, tegi Leedu seda ikkagi. Eesmärgiga torgata, kiusata, ajada vihale. Leedu otsus on rumal ja mõttetu. Ainus reaalne perspektiiv on nüüd majandussanktsioonid, nagu juhtus Eestiga. Kui Leedu hakkab kompensatsiooni nõudma, tuleb talle esitada vastunõue Leedu-poolse agressiooni eest Venemaa vastu 13.-17. sajanditel. Samuti tuleb tagastada endistele omanikele need maaalad, mis on okupantide poolt Leedule üle antud. Nõnda võib langeda täieliku nõmeduseni. Ja juba ongi langetud, näiteks Läti nõuab Venemaalt väikest Põtalovo linnakest. Kergitades järjest erinevaid ajalookihte, räägitakse kompensatsioonidest, kuid Baltimaade poliitikud teavad väga hästi, et mingeid kompensatsioone nad ei saa. Kõik selle on põhjustanud veel nõukogude ajast pärit hirmud ja foobiad venelaste suhtes, tahtmine maksta kätte totalitaarse mineviku eest. „Väikese venna” kompleksist pole veel vabanetud. Katseid keeleata nõukogude sümboolikat on tehtud kõikides endistes nõukogude laagris kinniistunud riikides. Kuid Euroopale ei meeldi, et uued liikmesriigid püüavad venelasi solvata ning enamikule ei meeldi mööda Tallinna ja Riiat SS-mundrites marssivad hitlerlased. Kahtlane on Venemaa-Läti haudade hooldamise lepe, kus SS-lased ja punaarmeelased on võrdsustatud staatusega. Kõige parem heanaaberlikele suhetele on – mitte tegelda oma ajaloolise tõe tõestamisega, las aeg annab arutust. Nii Venemaa kui ka tema naabrid võiksid selle panna moratooriumi alla. (Отношения с историей, Валерий Выжутович, Российская Газета, 11.07)

Какого черта

Ajaloolane Aleksandr Krušelnitski selgitab Teise maailmasõja alguse ning Stalini poliitika üksikasju. Mitte miski, isegi Võidupüha saluut,  ei suuda varjutada asjaolu, et aastaks 1941 oli N. Liit olnud juba kaks aastat sõjaseisukorras. Alates 17. septembrist 1939 oli N. Liit agressor ning Hitleri Saksamaa liitlane. Nagu tsirkuse illusionist seda oskab,  pööratakse meie tähelepanu kõrvale Teise maailmasõja esimeselt kahelt aastalt. Propaganda toetab seda illusiooni. Kui meie lugupeetud veteranid mäletaksid mitte ainult sõja lõppu, vaid ka sõja algust, siis suhtumine seltsimees Stalinisse muutuks. Kahjuks seovad paljud neist oma elu, oma kangelasteod selle vuntsidega lurjusega. (Какого черта, Элина Николаева, Эхо Москвы, 05.07)

Экономический расчет и исторический гнев

Keskmine venemaalane teab Baltimaade koha vaid jubedaid fakte venekeelse elanikkonna olukorrast, samas kui sellesama venekeelse elanikkonna eluolu ei ole mitte sugugi kehvem kui mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Vaevalt miski sunnib neid vahetama euroopalikud palgad ja vaba liikumise mööda kontinenti pileti vastu ajaloolisele kodumaale. Need, kes vaatavad Vene televisiooni ning kellel pole isiklikke sidemeid Baltimaadega, kipuvad uskuma seda, mida neile räägib massimeedia. Aga positiivset balti-venelaste elust räägitakse väga vähe. Tülid ajaloosündmuste ümber puhkevad seoses teatud tähtpäevade või valimistega ning vaibuvad kohe, kui poliittehnoloogid teemat enam ei arenda. Näiteks lätlased ja venelased Lätis on õppinud üksteisega kokku elama. Teatud takistuste ja raskuste üle venekeelsed küll kurdavad, kuid seadusandlikul tasandil pole ühtegi sätet, mis võimaldaks etnilist diskrimineerimist. Iga mõistlik inimene saab aru, et baltlased ei võitle mitte venelaste, vaid nõukogude minevikuga, ning neil on selleks head põhjused. Kõige suurema segaasustusega linnad Baltimaades arenevad kiiresti. Kui seal esineks taolisi etnilisi pingeid, nagu mõni endale ette kujutab, siis nende linnade täisväärtuslik toimimine oleks mõeldamatu. Venestamisele ja koloniseerimisele järgnenud rahvusluse reaktsioon on möödanik, nüüd on majanduslikult ratsionaalne mõtlemine hakanud domineerima. (Экономический расчет и исторический гнев, Вадим Радионов/Оксана Антоненко, Независимая Газета, 14.07)

Как в Эстонию пришла советская власть

Ajalehe Põhja-Euroopa väljaande peatoimetaja tähistab nõukogude võimu Eestis kehtestamise 68. aastapäeva ülevaatega toonastest sündmustest ning tänaseni kestvatest vaidlustest. Autori väitel maksab Eesti riik palka üksnes neile ajaloolastele, kes kirjutavad poliitiliselt sobivat ajalugu. Kuna aga eestlased on oma mätta otsast ajalugu interpreteerides end täiesti umbe valetanud, siis teeb täpselt sama ka vene pool… Oli okupatsioon või seda polnud - küsimus on muutunud uskumise asjaks, millekski, mida pole võimalik tõestada. (Lisatud on videolõik 1940. aasta suve massimeeleavaldusest Vabaduse väljakul.)
(Как в Эстонию пришла советская власть, Олег Самородний, Комсомольская Правда, 16.07)