Eesti välismeedias 17.-27. juuni 2008

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
KREEKA AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

Russia condemns rewriting of World War Two history

Venemaa president Dmitri Medvedev mõistis hukka “katsed kirjutada ümber Teise maailmasõja ajalugu.” Koos Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenkaga teatas ta, et “Venemaa ja Valgevene mõistavad teravalt hukka igasuguse katse vaadata ümber Teise maailmasõja tulemused.” Sõnum oli suunatud Balti riikidele ja Ukrainale, kes on vaidlustanud Moskva ajalookäsitluse, rõhutades, et nende kodanikud on kannatanud ühtviisi nii natsi kui kommunistliku reziimi all. Brestis toimunud kohtumisel rääkisid kaks riigijuhti, et “valikuline ja politiseeritud ajalookäsitlus peab asenduma ausa teadusliku debatiga. Vaid nii saab Euroopa ajaloost õppida ja vältida minevikus tehtud traagiliste vigade kordamist.” Venemaa on kaevanud ka balti rahvuslaste üle, kes püüdsid vastu seista Nõukogude võimule. Mullu demonteeriti Tallinnas punaarmee sõdurit kujutav monument, mille tagajärjel tekkis diplomaatiline kriis. Moskva on süüdistanud Eestit ja Lätit ka venekeelse vähemuse õiguste rikkumises.
Brestis kinnitas Medvedev ka Venemaa jätkuvat huvi “liitriigi” loomiseks Valgevenega. Teema on olnud jutuks alates 1990ndaist, kuid seni ei ole konkreetseid samme astutud. (Russia condemns rewriting of World War Two history, Denis Dyomkin, IHT, 23.06)

USA AJAKIRJANDUS

As Poles Balk, U.S. Eyes Lithuania as Site for Missile Shield

Poola on hakanud tõrkuma raketikilbi ehitamise läbirääkimistel USAga ja Ühendriigid kaaluvad raketiklibi uue asukohana Leedut. Ameeriklaste lähenemine Leedule võib aga tekitada lisapingeid Venemaaga. Moskva on juba varem ähvardanud tegutseda, kui USA peaks paigaldama kilbi Poolasse ja selle radari Tšehhi. Mõlemad maad kuuluvad täna NATOsse, kunagi kuulusid aga NLi poolt juhtitud Varssavi pakti. Mõte paigaldada raketikilp endise Nõukogude Liidu territooriumile on hämmastanud mõningaid Euroopa julgeolekueksperte. “Viimane asi, mida vajame, on järjekordne konflikt Venemaaga”, ütles Gereon Schuch, Robert Bosch Sihtasutuse programmidirektor. Venemaa on juba niigi vihane NATO katsete peale laieneda Ukrainasse, järjekordsesse Nõukogude vabariiki. Moskva on selgesõnaliselt väljendanud, et püüab iga hinna eest takistada Ukraina saamist alliansi liikmeks ja kaalub kättemaksu, kui see juhtuma peaks. Kättemaksuks oleks näiteks keeldumine viisade andmisest Ukraina kodanikele. Kui raketikilp ehitataks Leetu, oleks Vene-poolsed sanktsioonid veelgi tugevamad, hoiatavad eksperdid. Venemaa kaitse- ja julgeolekustruktuuridel on siiani väga raske aktsepteerida fakti, et Eesti, Läti ja Leedu lõid lahku Nõukogude Liidust ja saavutasid iseseisvuse 1991.aastal ning lõpuks liitusid EL ja NATOga.
“Meil on olnud üldsõnalisi arutelusid kilbi paigaldamisest Leetu, kuid loodame siiski lähiajal Poolaga kokkuleppele jõuda,” teatas Tom Casey Välisministeeriumist. Kuid Pentagoni pressiesindaja Geoff Morrell teatas teisipäeval (17.06), et kaalumisel on siiski ka muid variante: “Mitu Euroopa riiki lubaks radarid oma territooriumile paigaldada ja Leedu on üks neist.” Leedu kaitseminister Juozas Olekas ütles kolmapäeval (18.06), et valitsus ootab USAlt täpsemaid ettepanekuid ja tingimusi. (As Poles Balk, U.S. Eyes Lithuania as Site for Missile Shield, Judy Dempsey, NYT, 19.06)

Lithuanian lawmakers ban display of Soviet symbols

Leedus, kus ollakse siiani kibestunud 50 aasta pikkuse Nõukogude okupatsiooni üle, kiideti heaks seadus, mis keelab nii natsi kui nõukogude sümboolika avaliku kasutamise. Presidendilt oodatakse seaduse allkirjastamist lähiajal, sellega oleks keelatud muuhulgas NL lipu, sõjamundrite, sirbi ja vasara ning viisnurga avalik kasutamine. Keelatakse ka NLi hümni mängimine. “Me ei tohi unustada, et need režiimid sünnitasid sõjakurjategijaid, kelle hingel on miljonite eurooplaste elud,” ütles konservatiiv Emanuelis Zingeris. Tegelikult soovisid konservatiivid veel karmimat seadust, mis keelaks nimetatud režiimide sümboolika igasuguse kasutamise, mitte ainult kasutamise avalikkuses. Eelnõu vastased aga leidsid, et sümbolite keelamine muudaks nende kasutamise veelgi atraktiivsemaks. Moskva reageeris seaduseelnõule jõuliselt. “See on kolme Balti riigi vabastamise nimel surnud Nõukogude sõdurite mälestuse solvamine,” teatas Sergei Mironov. Seadus võib tuua Leedus segadust, näiteks vabaõhumuuseumis nimega “Stalini maailm”, kus on eksponeeritud mitmeid keelatud esemeid. (Lithuanian lawmakers ban display of Soviet symbols, Liudas Dapkus, Washington Post, 18.06)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

Scots urged to embrace the burgeoning Baltic tiger

Mida enam halvenevad majanduse väljavaated kodumaal, seda enam otsivad šoti ettevõtted võimalusi uutel turgudel. Majanduskonsultant Charles Cormacki hinnangul vaadatakse liialt palju läände, pööramata tähelepanu suurepärastele ärivõimalustele idas. Cormack möönab, et tema seisukohti on kujundanud kuue aasta pikkune kogemus Soti ettevõtete kontaktide vahendamisest Balti riikidesse. “Sotimaal keskendutakse üllatavalt palju ameerika turule, ehk toob praegune majanduslangus Ühendriikides selles osas muutusi. Peaksime aga kiirustama uutele turgudele laienemisega, sest kui meie ei kasuta võimalusi, teevad seda teised.” Balti riikides leidub arvukalt ettevõtteid, mis soovivad ja vajavad välisinvesteeringuid, samas on seal madalad ettevõttemaksud. Cormacki konsultatsioonifirmal on esindused Edinburghis ja kõigis Balti riikides, seni on nõustatud 40 šoti firmat. Cormacki hinnangul on Balti riikide väljavaated praegusest langusperioodist ülesaamiseks head, abiks on ka ELi toetuste jätkumine. (Scots urged to embrace the burgeoning Baltic tiger, John Penman, The Times, 22.06)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Exit! Schmollis! Fiduzit!

Nädalalõpus kohtusid baltisaksa ning balti üliõpilaskorporatsioonid Göttingenis rahvusvahelisel kommersil. Mitmed sajad tudengid ja vilistlased tähistasid üht vana traditsiooni. Rahvusvahelisel kommersil istuvad ja laualavad koos saksa, eesti ja läti korporatsioonid; see on ainus võimalus balti traditsioone sellistena edasi kanda nagu need kord olid, kui „baltlaste“ all peeti silmas Baltimaades elavaid sakslasi. Nõukogude okupatsiooni ajal olid üliõpilasorganisatsioonid Baltimaades küll keelatud, kuid need ei kadunud. Ajaloolane Toomas Hiio jutustab, et kui üks EÜSi liige suri, õnnestus tema balti vendadel tsensuurist mööda hiilida ning tema surmakuulutusele EÜSi lühend lisada. EÜSi värvid sinine-must-valge on alates 1918. aastast ka Eesti lipu värvid. Eesti peaministrid, kes pole EÜSi või mõnda teise üliõpilasorganisatsiooni kuulunud, on olnud erandiks. Kaks aastat tagasi ütles Eesti president Toomas Hendrik Ilves Eesti iseseisvuspäeval: „1991. aastal saavutatud iseseisvus poleks olnud mõeldav ilma üliõpilasorganisatsioonide ja seltsideta.“ Seda ütles Ilves muidugi ka seepärast, et ta ise EÜSi kuulub.
Ilves kuulub juba nende balti ja baltisaksa korporatsioonitudengite hulka, kes läänes eksiilis päästsid, mis 19. sajandi alguses tekkinud oli. Toona olid Göttingeni tudengid need, kes Tartus Baltikumi esimese korporatsiooni – Curonia – rajasid. Curonia eeskujul loodi Tartus teised seltsid, teiste hulgas esimesed eesti, läti, poola, vene ning juudi üliõpilasühendused. Kõik see lõppes 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti ning läände põgenemisega.
Eestis ja Lätis on seltsielu praegu niisama elav kui enne Teist maailmasõda. Kes tulevikus kellekski saada tahab, peaks korporatsiooni kuuluma ning tohtima selle üle uhke olla. (Exit! Schmollis! Fiduzit!, Jasper von Altenbockum, Frankfurter Allgemeine Zeitung, 16.06)

Verlorener Hase auf Camorrasalat

Teater NO99 osales lavastusega "ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni" Wiesbadeni teatrifestivalil „Neue Stücke aus Europa“ (Euroopa uued näidendid). Kaheksa „kuuma eesti noormeest“ võtavad endale ülesandeks päästa oma kodumaa venelaste dominantsi eest.
Igaüks peab mehe eest väljas olema vähemalt 15 uue kodaniku sigitamisel. Naistel on muidugi asja kohta ka arvamus ning niimoodi kerib end lahti lõbus kolmetunnine satiir.
Tegemist on tugeva lavastusega rahvusliku kokkukuuluvuse utoopiast, poliitiliselt korrektsete kuid sõnaohtrate diskussioonidega riigisõprade ja võõravaenlaste üle. Kõik see kulgeb tempokalt mängides, tantsides, värvikirevalt ja eneseirooniliselt. (Verlorener Hase auf Camorrasalat, Ursula Böhmer, Frankfurter Allgemeine Zeitung, 18.06)

Alles dreht sich um Dänemark

Balti Noorte Filharmoonia sooritas Riias meisterliku debüüdi. Usedomi muusikafestival võib uhke olla – lõpuks on tal oma orkester. Festivaliorkestris mängib 70 üliandekat muusikatudengit kõigist kümnest Läänemere-äärsest riigist.
Noorteorkestri esimest tööfaasi juhatab Kristjan Järvi – eesti muusikuteperekonna noorim võsu. „Selle orkestriga töötamine on minu jaoks peaaegu ideaalne protsess. See tähendab musitseerimist ilma ujeduse, barjääride ja piirideta, kuid suure vaimustuse ja rõõmuga,“ ütleb Kristjan Järvi. (Alles dreht sich um Dänemark, Martina Helmig, Die Welt, 18.06)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Le cyber-terrorisme surveillé de près. Cette nouvelle forme de menace via internet est prise très au sérieux au niveau européen depuis l'attaque en Estonie en 2007.15 juin

Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy avaldab 17. juunil Prantsusmaa kaitsepoliitikat käsitleva valge raamatu, mis annab ülevaate riiki ähvardavatest ohtudest. Eraldi on selles välja toodud küberrünnakud, mille ohvriks on seni langenud vaid Eesti. Siinne probleem oli tõsine, kuna Eestis tehakse 97 % pangatoimingutest interneti kaudu. Hansapanga IT riskijuht Jaan Priisalu selgitab, et pangavastane küberrünnak kestis 4 nädalat. Panka rünnati 60-st riigist häkkerite poolt üle võetud arvutitest, rünnakusse kaasatud arvutite hulk ulatus 2000-ni. Eesti valitsus süüdistab küberrünnakutes Venemaad. Hillar Aarelaid CERTist kinnitab, et tegemist oli poliitilise projektiga, ent seda on võimatu tõestada. Eesti-vastastele küberrünnakutele järgnevalt kinnitati Pariisist, Washingtonist, Londonist ja Berliinist, et ka seal on küberrünnakute ohvriks langetud.  Kapten Raul Rikk Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskusest rõhutab koostöö vajadust erinevate riikide vahel. NATO on otsustanud just Eestisse luua küberkaitse oivakeskuse, kus esimesed USA, Saksa ja Eesti eksperdid on juba tööd alustanud. (Le cyber-terrorisme surveillé de près. Cette nouvelle forme de menace via internet est prise très au sérieux au niveau européen depuis l'attaque en Estonie en 2007.15 juin, õhtused uudised TF1, 14.06) 

Si le "non" l'emporte, la balle sera du côté irlandais, selon la Lituanie

Kui Lissaboni leping Iirimaa rahvahääletusel läbi kukub, peab Dublin ise tekitatud ummikseisust väljapääsu pakkuma, teatas Leedu presidendi Valdas Adamkuse esindaja Rita Grumadaite. „Usume, et Iirimaa teeb ise ettepaneku praeguse seisukorra parandamiseks,“ kinnitas Grumadaite AFP-le. 2004. aastal EL-iga ühinenud Leedu on üks 18 riigist, mille parlament on Lissaboni leppe ratifitseerinud. Naabruses asuvas Eestis, kus lepe ratifitseeriti kolmapäeval, pidas president Toomas Hendrik Ilves Lissaboni leppe läbi kukutamist väga kahetsusväärseks. „Eitavalt hääletades pidurdavad iirlased ELi arengut. Iirimaa „ei” puudutab meid kõiki. EL-i konkurentsivõime väheneb.“ väitis Ilves AFP-le. (Si le "non" l'emporte, la balle sera du côté irlandais, selon la Lituanie, AFP, 13.06)

L’estonien à la maternelle

Vene vähemusest lapsed hakkavad tulevikus eesti keelt õppima juba 3-aastaselt. Praegu alustavad nad eesti keele õpet 6-aastaselt. Uuendusega soovib valitsus kiirendada integratsiooniprotsessi, et sulandada ühiskonda inimesed, kes saabusid Eestisse nõukogude okupatsiooni ajal, kuid jätkavad omavahel rääkimist vene keeles. (L’estonien à la maternelle, International, 25.06)

Baisse de la croissance, inflation : l'Estonie est en crise

Eesti majanduse 10-aastane edulugu on lõppenud. Juba kuus kuud on majandusnäitajad püsinud halvad. Eesti Panga prognooside kohaselt ei ületa 2008. aasta majanduskasv kahte protsenti. "Viimase kümne aasta keskmine majanduskasv ulatus 8 protsendini. Paljud harjusid olukorraga, kuid niisugune kasv ei saa igavesti kesta," kinnitas Eesti Ametühingute Keskliidu president Harri Taliga. Rahandusminister Ivari Padari sōnul on tegemist üleminekuajaga, mis on edasiseks arenguks vajalik. Energia- ja palgakulud on kasvanud ning välisinvestorid lahkuvad. "Me teadsime, et majanduskriis saabub, kuid see juhtus oodatust varem", kinnitas Ivari Padar. Valitsus püüab ministeeriumide eelarveid kärpides kulusid vähendada. Probleeme valmistab ka transiidi aeglustumine Vene piiril. Majanduslanguse tõttu kannatab eelkõige madalama sissetulekuga elanikkond, kel on raskusi laenude tagasi maksmise ja töö leidmisega. Padari sõnul on Eesti ennegi pidanud teatud majandussektoreid täies mahus ümber struktureerima. Nüüd püütakse olukorda lahendada arendades Hiinast saabuvate kaupade transiitterminali projekti. Eesti prioriteediks on endiselt ka euroga liitumine 2011. või 2012. aastal. (Baisse de la croissance, inflation : l'Estonie est en crise, Olivier Truc, le Monde, 25.06)

Internet nettoie la planète

Kaks eesti päritolu informaatikut töötasid välja programmi, mille abil on võimalik määrata ebaseaduslike prügihunnikute asukohti kõikjal maailmas. Programm, mis baseerub Google Earth’i tehnoloogial, võimaldas Eestis kaardistada 11 000 prügihunnikut, mille likvideerimisega tegeles hiljem 50 000 vabatahtlikku. „Nüüd planeerime järgmist etappi, milleks on teabe jagamine. Meie loodud tarkvara ja kogemusi saab lihtsalt rakendada ükskõik kus, kui vaid leidub looduse puhastamisest huvitatud vabatahtlikke,” ütles üks tarkvara loojatest, Rainer Nõlvak. Rainer Nõlvak kolis pärast rikastumist Floridasse, kuid naases peagi Eestisse, et pühendada end heategevusele. (Internet nettoie la planète, Le Journal Des Enfants, 12.06)

SOOME AJAKIRJANDUS

Viron ja Suomen yhteistyötä on luontevaa jatkuvasti tiivistää

Peaminister Andrus Ansip ja Soome peaminister Matti Vanhanen võtsid vastu maade koostöövõimalusi kaardistava raporti. Raporti koostasid Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk ja Soome endine suursaadik Eestis Jaakko Blomberg. Raport algab visiooniga Eestist ja Soomest 2030. aastal.
Visiooniga on kerge nõustuda, kuid see paljastab samas kahe mehe selgitustöö ja raporti suurima nõrkuse: Eesti-Soome suhete arengut nähakse raportis suures osas ametnikeprojektina.
Tihe ametiasutuste koostöö on Eesti ja Soome suhete tihendamise seisukohalt on muidugi oluline, kuid see on vaid raam, millele ehitatakse üles kõik muu.
Raportis on kaks head näidet valdkondade kohta, kus ametkondade koostöö saab toetada olulise ja pikaajalise mõjuga majanduse põhistruktuuri sündi.
Raport esitleb kaugeleulatuvat energiakoostööd. Raportöörid teevad ettepaneku, et eestlased saaksid osanikeks Soome tõenäoliselt ehitatavas kuuendas tuumajaamas. Vastutasuks saaksid soomlased kasu Eesti põlevkivitööstuse arendamisest. Samuti arvavad Gunnar Okk ja Jaakko Blomberg, et ka Eestisse tuleks ühisel jõul ehitada tuumajaam.
Teine oluline majanduslik infrastruktuuriprojekt on merealuse tunneli ehitamine Helsingist Tallinnasse. See stimuleeriks läbi Kesk-Euroopa otseste transpordiühenduste loomist põhjast lõunasse ning muudaks maade pealinnapiirkonnad ühtseks majandusruumiks.
Kõige tähtsam on siiski, et inimesed omavahel suhtleksid. Mõlemal pool Soome lahte on ikka veel eelarvamusi, millest tuleks lahti saada.
See eeldab, et me tunneme teineteise vastu huvi, et oskame piisavalt teineteise keelt, et tunneme teineteise kultuuri ja ajalugu. Ühine kultuuritaust ja keelesugulus loovad tugeva põhja praegusest tihedamalegi majanduslikule koostööle ja integratsioonile. (Viron ja Suomen yhteistyötä on luontevaa jatkuvasti tiivistää, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 26.06)

Raportti: Suomelle ja Virolle yhteinen ydinvoimala

Eesti ja Soome peaminister võtsid vastu Jaakko Blombergi ja Gunnar Okki koostatud raporti Eesti ja Soome koostöövõimaluste kohta.
„Kõik raportis sisalduvad ettepanekud on sellised, mida võiks teatud kujul ellu viia,“ ütles Soome peaminister Matti Vanhanen.
„Mõtted on väga head ning panevad tugeva põhja koostöö edendamisele,“ lisas peaminister Andrus Ansip.
Raport keskendub teadusele, tehnoloogiale ja innovatsioonile.
Raporti järgi viivad informatsioon, oskusteave, innovatsioon ning nende kommertsialiseerimine edule. Seetõttu tuleks mõelda ka maade haridussüsteemide jõuvarade efektiivsele ühendamisele. Samas tähendab see spetsialiseerumist teatud valdkondadele.
„On täiesti loomulik, et just haridusvaldkonnas meie riigid üha enam integreeruvad. Olen tugevasti selle poolt, et just kõrgharidust vaadataks ühtse tervikuna,“ ütles Vanhanen. (Raportti: Suomelle ja Virolle yhteinen ydinvoimala, Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 26.06)

Suomi ja Viro yhdessä ja erikseen

Keelesugulasi Eestis ja Soomes lahutab küll meri, kuid nad on teineteisele lähedased. Naabrite tulevikku ja koostöövõimalusi kujundava värske raporti mõtted on erilised. Dokument sisaldab kümneid ettepanekuid energiakoostöö, turismi, mereuurimise, kõrgkoolide koostöö, liikluse ja merealuse tunneli kohta.
Sugulasrahvad peavad teineteiselt õppima. Kui on rohkem teadmisi, kaovad endised hoiakud. On positiivne, et naaberriigi asjad pakuvad huvi ning et neist tahetakse aru saada, kuna igasuguse koostöö alus on ennekõike teise poole aktsepteerimine ja mõistmine. (Suomi ja Viro yhdessä ja erikseen, Juhtkiri, Turun Sanomat, 27.06)

"Viroelokuva ei ole nousussa"

Soome Midnight Sun Film Festivalil esindab Eestit Veiko Õunpuu film „Sügisball“. Euroopas on lärmi löödud eesti filmi suurest tulemisest, kuid Õunpuu sõnul on see väljamõeldis. „N.ö „uus Euroopa“ on tähelepanu all vaid poliitilistel põhjustel. Peale selle on Eestis filmitegemiseks nii vähe raha, et seal ei teki kunagi mingisugust filmitööstust.“
Õunpuu esimene pikk mängufilm „Sügisball“ on festivalidel hästi esinenud ning režissöörist on räägitud kui paljulubavast uuest tegijast.
Film räägib magalarajooni üksildastest inimestest, kelle elud juhuslikult kokku puutuvad. Filmi on teemade ja meeleolude poolest võrreldud soome filmiga „Paha maa“, kuid see on mitmetähenduslikum ning selles on ka palju iroonilist koomikat.
Filmi stsenaarium põhineb Mati Undi romaanil.
Eelmisel aastal võitis „Sügisball“ peaaegu kõik PÖFFi auhinnad. Sobib päris hästi, et esilinastus Soomes toimub valgete ööde festivalil. Ka muus mõttes on Õunpuu õiges kohas – kõige rohkem meeldivad talle vanaaegsed filmid.
„Mustvalge – see mulle meeldib. Värvilised filmid meenutavad liigselt reaalset maailma. Film on aga metafoor. Tuleb mõista ja näidata, et film pole elu ise vaid ainult meenutab elu,“ ütleb Õunpuu ning lubab, et tema järgmine film tuleb mustvalge.
Kaugemale tulevikku ta heameelega siiski ei vaata.
„Kõik oli omal kombel juhus ja nii ongi hea.“ ("Viroelokuva ei ole nousussa", Anu Silfverberg, Helsingin Sanomat, 15.06)

Kulttuuria kannattaa hakea Tallinnan takaakin

Keskajal olid siin näha hukkamised, nüüd turistid. Suvel on Tallinna kesklinn turistiparadiis – või põrgu. Melu on koondunud Raekoja platsist paari kilomeetri raadiusesse. Kuid sealt võib liikuda ka kaugemale, eriti kui kultuuri tahetakse nautida. Minna võib kasvõi Tallinnast välja.
Peaaegu iga kolmanda välisreisi teevad soomlased Eestisse. Vahemaa on väike, elamine ja hea toit siiani soodne.
Tuglase Seltsi juhataja Juhani Salokannel räägib, et soomlased käivad Eestis nii klassikalise kui rockmuusika kontsertidel. „Ka Kumu on koht, kus natukegi kultuuri vastu huvi tundvad inimesed käivad.“
Luuletaja ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv ütleb, et suviste kultuuriürituste tase on aastatega kasvanud ning neid korraldatakse juba üle Eesti.
Noores riigis peetakse kinni traditsioonidest, kuigi samas tahetakse olla maailmale avatud.
Ühe huvitavama sellesuvise sündmusena tõstab Sinijärv esile Naissaare Nargeni festivali, millele on aluse pannud dirigent Tõnu Kaljuste. (Kulttuuria kannattaa hakea Tallinnan takaakin, Jussi Ahlroth, Helsingin Sanomat, 15.06)

Mitä suomalaiset Virossa, sitä virolaiset Venäjällä

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing hoiatas kevadel, et Eesti valitsuse praegune alkoholi- ja tubakapoliitika suurendab varimajanduse osa ning alkoholi ja tubakatoodete salavedu Venemaalt. Paar nädalat tagasi pidasid tolliametnikud kinni grupi, kes üritas Venemaalt Eestisse smugeldada üle 150 000 sigareti.
Lisaks toimub salavedu lihtsalt ka igapäevaselt. Paljud Narva elanikud käivad Ivangorodis suitsureisil. Suur osa sealt toodud sigarettidest läheb tõenäoliselt müügiks.
Eestis tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiisi sel aastal juba alates jaanuarist ning järgmine aktsiisitõus hakkab kehtima juulist.
Eestil oli 2010. aastani aega tõsta tubakaaktsiis ELi nõutud tasemele. Riigi valitsus otsustas tõsta tubakaaktsiis aga nõutud tasemele juba 2008. aastal, lootes, et kui aktsiis ja hinnad tõusevad juba nüüd, saadakse inflatsioon lähiaastatel kontrolli alla ning Eesti võiks lõpuks kroonid eurode vastu vahetada.
Viimaste kuude jooksul peaaegu peatunud majanduskasv ning 11-protsendine inflatsioon purustavad aga lootused kiirest eurole üleminekust. Kõige uuemate hinnangute kohaselt oleks Eesti valmis eurotsooniga liituma tõenäoliselt alles 2012. aastal. (Mitä suomalaiset Virossa, sitä virolaiset Venäjällä, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 23.06)

Tupakkaralli Virosta saattaa alkaa vielä tänä syksynä

Juba oktoobris saab Tallinnast Helsingisse jõudvates laevades õlulastile kuhjata hunniku suitsuplokke. Eesti on lõpuks täitmas ELi nõudmisi tubaka hinna ja aktsiisi protsendi osas, nii et tühistatakse praegused impordipiirangud. Hetkel võib reisija Eestist Soome tuua ühe ploki suitsu.
Soomel on olnud õigus piirata sigarettide sissevedu ELi uutest liikmesriikidest, kuni need täidavad liitumisläbirääkimistel kokkulepitud tingimused. Eesti puhul tähendab see seda, et tuhande sigareti hind peab ületama 64 eurot ning aktsiisi osa koguhinnast peab olema üle 57 protsendi. Eesti probleemiks on olnud madal müügihind.
Soome ei kavatse aga kergelt odavaid sigarette ülemäära turule lasta ning ongi otsinud vahendeid Eestist tuleva sigaretiekspordi ohjeldamiseks, kuna vaatamata hinnatõusule püsivad tubakahinnad Eestis Soomega võrreldes väga madalad. (Tupakkaralli Virosta saattaa alkaa vielä tänä syksynä, Harri Ahola, Turun Sanomat, 23.06)

Tupakkaralli Virosta ja vastaisku

ELi uutest liikmesriikidest pole võinud Soome piiramatul hulgal sigarette sisse tuua. Eestist saabujal on luba kaasa tuua üks plokk sigarette. Sügisel olukord ilmselt muutub ning algab suitsuralli. Tallinnas maksab pakk sigarette vaid osa sellest, mis Soomes. Vähemalt alguses saab suitsust samasugune kokkuostuobjekt nagu seda on õlu.
Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeerium tahab suitsurallile vastulööki anda ning kavatseb kehtestada impordipiirangud suitsupakkidele, millel pole soome- või rootsikeelseid hoiatustekste. (Tupakkaralli Virosta ja vastaisku, Juhtkiri, Turun Sanomat, 24.06)

KREEKA AJAKIRJANDUS

Tallinn, the new destination

EL andis Eestile uue hingamise, Eurovisioon andis suurepärase võimaluse tutvustada riiki mujal Euroopas. Peagi kujunes Eestist ja tema pealinnast Tallinnast populaarne nädalalõpu veetmise koht.
Tallinn on Baltimaade atraktiivseim linn oma 13. sajandist pärineva muinasjutulise vanalinnaga. Väljaspool linnamüüri pilt muutub – asemele tulevad hiigelsuured kõrghooned. Tallinna kaasaegne nägu on ülespuhutud, kohati isegi maitsetu.
Eestis on kõrgelt arenenud turismisektor, teenindajad on viisakad ja räägivad inglise keelt.
Poole rahvastikust moodustavad eestlased, 40% venelased. Lisaks leidub skandinaavlasi, juute ja armeenlasi. Eestlastele ei meeldi venelased ja venelastele ei meeldi eestlased. Nõukogude ajal elasid inimesed vaid kõige hädapärasemaga, nüüd aga vahetatakse sülearvutit ja mobiiltelefoni iga kuue kuu tagant. Eestlased on moeohvrid. Kõige elegantsemad eelistavad kanda Euroopa stilistide loomingut, kodumaistest brändidest on hinnas Ivo Nikkolo.
Tallinn on noorte linn. All-linnas leidub mitmeid kirikuid, keskaegseid maju, baare, hotelle, kauplusi. Toompea, ajalooline aadlike elupaik, on koduks parlamendile, seal leidub ka vene õigeusu katedraal. Vanalinn on väga heas korras, tekitades jalutajas tunde, nagu reisiks sajandite taha. (Tallinn, the new destination, Konstantina Athanassiou, Migazino, aprill 2008)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

How the Estonian economy lost its “aureole”

Poolteist aastat tagasi saavutasid hinnad Eesti kinnisvaraturul lae. Visalt on loodetud “pehme maandumise” stsenaariumi täitumist, paraku on tekkinud hoopis majandusraskused. Majanduskasv on praeguseks aeglustunud 0,1%ni. Analüütikute hinnagul võib kasv peagi kujuneda isegi negatiivseks. Eesti elatustaseme lähenemine Euroopa keskmisele ei leia niipea aset. Viimastel kuudel on drastiliselt vähenenud ka SKP.
Keskpank toob välja järgmised suurimad probleemid Eesti majanduses. Esiteks kahanev kodumaine turg. Turgu jahutab asjaolu, et leibkonnad püüavad vähendada oma igapäevaseid kulusid. Teiseks ebastabiilne kinnisvaraturg. Kui tavaliselt on korteri ruutmeetri hind võrdne keskmise kuupalgaga, siis Eestis on vastav näitaja ületanud keskmise kuupalga 1,5 kordselt. Kolmandaks probleemiks on vähenev eksport. See puudutab peamiselt transiiti, kõrge lisaväärtusega tooraine eksport kasvab jätkuvalt. Loodetakse, et vähenenud tarbimine ja erasektori palgatõusu peatumine aitavad hoida inflatsiooni kontrolli all. Mais ulatus inflatsioon 11,4%ni, olles siiski madalam Lätist ja Leedust.
Suureks ohuks majandusele on ka halbade laenude osakaalu kasv. Eesti Panga hinnangul ulatub näitaja järgmise aasta lõpuks 2,2-3,1%ni.  Majanduskasvu aeglustumine viib arvukalt ettevõtteid pankrotti, eriti keeruliseks kujuneb olukord ehitusfirmade jaoks. Nordea analüütikute hinnangul jätkub majanduslangus järgmise kolme aasta jooksul, seejärel peaks olukord pöörduma paremuse poole. Vahur Krafti sõnul võib praegust olukorda nimetada “kõvaks maandumiseks” ja nüüd on olulisim jälgida, et kriis ei süveneks. (How the Estonian economy lost its “aureole”, Dnevnik, 18.06)