Eesti välismeedias 1.-17. juuni 2008

19.06.2008

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

POLIITIKA

M. Fillon: «Sortir la France du carcan des 35 heures»

Prantsuse peaminister François Fillon külastas Euroopa turnee raames Eestit, et tutvustada Prantsusmaa prioriteete ELi eesistujamaana. Just Tallinnas viibimise ajal teatas ta, et ei ole rahul Euroopa Liidu riikide, kaasa arvatud Eesti, skeptilise suhtumisega kütuseaktsiisi alandamisesse. Väites, et Prantsusmaale ei meeldi, kui tema ettepanekutele teemat arutamata eitavalt vastatakse, andis Fillon märku, et Prantsusmaa ei jää edasisest arutelust kõrvale. (M. Fillon : "Sortir la France du carcan des 35 heures", Christophe Jakubyszyn, Le Monde, 02.06)
http://www.lemonde.fr/archives/article/2008/05/31/

La France demande le statut de membre du Conseil des Etats de la Baltique

Prantsuse riigisekretär Jean-Pierre Jouyet teatas 4. juunil Riias, et riik soovib saada Läänemeremaade Nõukogu täisliikmeks. Organisatsioonis, kuhu praeguse seisuga kuuluvad muuhulgas ka Norra, Island, Saksamaa ja Poola, on Prantsusmaal seni olnud vaatleja staatus.
Prantsusmaa soovib senisest aktiivsemalt osaleda Euroopa poliitikas ning Läänemere regioon on talle ELi eesistujamaana oluliseks prioriteediks. Samuti on Prantsusmaa huvitatud Läänemere piirkonna probleemidest, eriti energeetika ja keskkonna vallas, kuna need avaldavad mõju tervele Euroopale. (La France demande le statut de membre du Conseil des Etats de la Baltique, AFP, 04.06)

Paris participera à la surveillance de l'espace aérien balte jusqu'en 2011

NATO missiooni raames võtab Prantsusmaa kuni 2011.aastani regulaarselt osa Balti õhuruumi seirest, teatas Leedu kaitseminister Juozas Olekas. Edaspidi võtab Prantsusmaa Balti õhuruumi kaitsest osa veel vähemalt kahel korral aastatel 2009/2010. ja 2011. Pariis jätkab missiooniga kuni Balti riigid ise sobivama lahenduseni jõuavad, teatas Prantsusmaa kaitseministeeriumi riigisekretär Jean-Marie Bockel. 2007. aasta jooksul on Prantsusmaa Leedus asuvatesse NATO baasidesse paigaldanud neli Mirage hävituslennukit.
Siiski ei soovi Prantsusmaa Bockeli sõnul, et Balti õhuseire muutuks kindla lõppkuupäevata alaliseks NATO missiooniks. Balti riigid peavad ise kandma õhuruumi kaitsega seonduvaid kulutusi, vastasel korral ei ole nad võimelised piiravalt kiiresti reageerima võimalikele terroriaktidele. Kolm Balti riiki arutasid mai lõpus üheskoos võimalikke lahendusi, kuna NATO lõpetab õhuruumi patrullimise 2018. aastaks. (Paris participera à la surveillance de l'espace aérien balte jusqu'en 2011, AFP, 05.06)

VARIA

Le miracle e-stonien

Eestis ulatub Wi-Fi kõikjale, 66%, eestlastest kasutab regulaarselt Internetti ning riigis on 1160 avalikku Wi-Fi ala. Kohvikutes ja restoranides saavad inimesed tasuta oma arvutist Internetti ning väga paljud kasutavad seda võimalust. Alates 90-ndate keskpaigast on Internetiga varustatud pea-aegu kõik koolid. 2003. aastal leiutasid eestlased Skyp-i.
Väike Balti riik on eesrindlik e-valitsuse ellurakendaja. Edu selles valdkonnas kumab läbi isegi nimest E-stonie. Kõik riiki puudutavad otsused avaldatakse koheselt Internetis ning laialdane tehnika kasutamine võimaldab inimestel vajalikke dokumente arvutis näha ning allkirjastada.
Eesti sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe peab edu alguseks läbimurret pangandusvaldkonnas. 90-ndate alguses pidi uute süsteemide loomisega alustama nullist ning otsustati kõige modernsemate tehniliste lahenduste kasuks.
Kiirele arengule on kaasa aidanud ka ID-kaart, mille mikrokiip ja identifitseerimisnumber lasevad omanikul seda ostude sooritamiseks turvaliselt kasutada. Eestlased saavad mitmete teenuste, näiteks bussi ja takso arvete eest, tasuda mobiiltelefoniga. Interneti vahendusel on võimalik maksta gaasi- ja elektriarveid, auto kindlustust ja õppemaksu ning täita tuludeklaratsiooni. (Le miracle e-stonien, Célia Sampol, DNA, 05.06)

BELGIA AJAKIRJANDUS

MAJANDUS

Axe éco-technologique avec Tallinn?

Belgia kuningas Albert Teine teatas 10.-12.juunil toimunud Eesti visiidi ajal, et paljud Belgia firmad ja ülikoolid soovivad luua Eestiga tihedamaid sidemeid. Ülikoolide juhid on juba külastanud Tallinnas asuvaid õppeasutusi. Erilist huvi pakub belglastele energeetika ja tõhus tootmine ökoloogia valdkonnas, samuti tuumaenergia. Firmajuhtidele avaldas muljet koostöövõimaluste rohkus, mida väikeriik suudab pakkuda. Belgia Äriühingute Liidu (FEB) presidendi Thomas Leyseni sõnul on Eestil Belgiale sarnaselt probleeme energiamajandusega, ent riigi senise kiire arengu tõttu on Leysen tuleviku suhtes optimistlik ning usub, et lahendus leitakse. (Axe éco-technologique avec Tallinn?, Christian Laporte, La Libre, 12.06)
http://www.lalibre.be

VARIA

Hommage à Spaak

Suheldes Belgia ajakirjanikega viis president Toomas Hendrik Ilves ootamatult jututeema külmale sõjale. Seejuures avaldas ta tänu Belgiale, eriti endisele peaministrile Paul-Henri Spaak’ile, kes töötas selle nimel, et Lääne-Euroopa ei unustaks väikeriike idas. Presidendi hinnangul nõudsid Spaak’i tollased Läänele ja N. Liidule mõeldud sõnavõtud suurt julgust. Eksiilis olevad eestlased saatsid Spaak’ile sõnavõttude eest tänukirja ning Ilves on kindel, et kodumaale jäänud tänasid teda südames. (Hommage à Spaak, C. Le, La Libre, 12.06)
http://www.lalibre.be

SOOME AJAKIRJANDUS

POLIITIKA

Viro epäilee Venäjän sovinnonhalua
Viro ei usko Medvedevin tuovan muutosta väleihin

Eesti riigijuhid ei usu, et Vene president Dmitri Medvedev hakkab kiiresti Eesti-Vene suhteid parandama. Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja valitsuse arvates peaks algatus tulema Venemaalt.
Riikidevahelised suhted teravnesid aasta tagasi Tallinna monumenditüli tõttu. Venemaa süüdistas Eestit Eesti vene vähemuse õiguste rikkumises ja fašismis. Süüdistused on jätkunud siiamaani. „Kurb on raisata nii palju aega sellele, et vastata Venemaa valelikele väidetele,“ ütleb välisminister Urmas Paet.
Venemaa on nõudnud Eestilt ka Arnold Meri kohtuprotsessi katkestamist.
„Miks me peaksime kohtuprotsessi katkestama?“ imestab president Toomas Hendrik Ilves. „Pigem tuleks küsida, milline riik nõuab, et katkestataks kohtuprotsess, mis puudutab inimsusevastast kuritegu?“
Venemaa on jätnud heaks kiitmata ka piirilepingu, mille Eesti juba paar aastat tagasi ühepoolselt ratifitseeris. „Venelaste probleem seisneb selles, et nad ei taha tunnistada, et Eesti oli iseseisev riik juba enne 1940. aastat,“ ütleb välisminister Paet.
Pärast Eesti taasiseseisvumist pole keegi Vene riigijuhtidest Eestis visiidil käinud. (Viro epäilee Venäjän sovinnonhalua,Turun Sanomat, 03.06; STT; Viro ei usko Medvedevin tuovan muutosta väleihin, Marjo Näkki, Aamulehti, 03.06)
http://www.turunsanomat.fi/ulkomaat/

Neuvostomiehityksen tutkiminen jatkuu

Kevadel asutati Eestis president Toomas Hendrik Ilvese initsiatiivil Mälu Instituut, et uurida Nõukogude okupatsiooni Eestis. Instituudi töö oleks jätk Max Jakobsoni juhitud inimõigustekomisjonile, mis uuris okupatsiooni algusaastatel läbiviidud küüditamisi Siberisse. Mälu Instituut keskenduks hilisematele inimõiguste rikkumistele. Rõhk oleks Stalini surma järgsel ajal. Komisjon uurib inimõigusterikkumisi ning usu-, sõna- ja liikumisvabaduse rikkumisi. (Neuvostomiehityksen tutkiminen jatkuu, Turun Sanomat, 03.06)
http://www.turunsanomat.fi/ulkomaat/

Tunnettu virolaispoliitikko tarjoaa Kirbasovalle apua

Soome kohtu otsus saata maalt välja Vene inimõiguslane Maria Kirbasova on tundeid äratanud ka Eestis. Riigikogu ELi asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kritiseeris otsust kõvasti ning tegi ettepaneku, et kui väljasaatmisotsust ei tühistata, võiks Kirbasova abi otsida Eestist.
„Eesti võiks Soomet selles küsimuses aidata,“ ütles Mihkelson. „Peame meeles pidama, et Kirbasova on Vene ametnike silmis äärmiselt mittesoositud isik. Tema taasipöördumine Venemaale võib olla eluohtlik; mõelgem kasvõi ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrvale.“
„Kui Kirbasova EList Venemaale välja saadetakse, oleme me eriti kahepalgelised, kuna just EL on rõhutanud inimõiguste kaitsmise olulisust,“ ütles Mihkelson.
ELi seaduste järgi ei või ühes liikmesriigis asüüli taotlenud ja negatiivse vastuse saanud isik taotleda varjupaika teistes ELi liikmesriikides.
Mihkelsoni hinnangul võiks Kirbasova taotleda ka poliitilise põgeniku staatust.
Uudised Kirbasova väljasaatmisotsuse kohta on tekitanud arutelu ka Eesti meediakanalite Interneti-lehekülgedel, kus Soomele heidetakse muuhulgas ette uut soometumise ajajärku.
(Tunnettu virolaispoliitikko tarjoaa Kirbasovalle apua, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 12.06)
http://www.turunsanomat.fi/kotimaa/

Vapaamuurarius noussut Virossa vapautumisen jälkeen

Soome V. ja O. M. Suurlooži ning soome vendade töö Eestis vabamüürluse elluäratamiseks on vilja kandnud: 7. juunil õnnistatakse Tallinnas pidulikult sisse Eesti Kõrgem Nõukogu.
18. sajandil hakkas vabamüürlus jõudsalt levima nii Euroopas kui mujal. 1771. aasta 20. augustil kogunes viis tallinlast, et arutada, kas vabamüürlaste loož tuleks luua ka Tallinnasse.
1773. aastal loodi Tallinnas loož Isis. 1780te lõpus looži majanduslik olukord nõrgenes ning 1774. aasta augustis otsustasid 13 vabamüürlast looži tegevuse lõpetada.
Isise loož sai mõõnaperioodist üle 1808. aastaks, mil 12 venda detsembris kokku tuli. Looži tegevus läks ametlikult käima alles 1811. aasta augustis.
1822. aastal keelas tsaar Aleksander I vabamüürluse ning seega peatati ka kõigi nelja Tallinnas tegutsenud looži tegevus. Sel ajal oli Tallinnas 116 vabamüürlast, lisaks kaheksa välismaal elavat liiget. Eesti iseseisvusajast on andmeid vabamüürluse kohta vähevõitu.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal hakati eestlasi võtma Soome loožide liikmeks. Soome Suurlooži toel asutati Tallinnas 1992. aastal loož Fööniks, kaks aastat hiljem Patria. (Vapaamuurarius noussut Virossa vapautumisen jälkeen, Esa Rinne, Turun Sanomat, 07.06)
http://www.turunsanomat.fi/mielipiteet/

Vapaamuurarius kukoistaa jälleen Virossa

Soomlased on koos eestlastega vabamüürluse Eestis jälle ellu äratanud. Eelmisel nädalavahetusel toimunud Eesti Kõrgeima Nõukogu sisseõnnistamine muutis eestlased täiesti iseseisvateks vabamüürlasteks.
Üritusel osales 23 Kõrgeima Nõukogu delegatsiooni üle maailma.
Eesti Kõrgeima Nõukogu suurkomandör Anti Oidsalu hinnangul on eestlased saavutanud vabamüürlastena iseseisvuse tänu soomlaste suurele toetusele.
Eestis on umbes 300 vabamüürlast, suurem osa neist Tallinnas, kuid tegevus on levinud ka mujale.
(Vapaamuurarius kukoistaa jälleen Virossa, Esa Rinne, Turun Sanomat, 10.06)
http://www.turunsanomat.fi/ajassa/

MAJANDUS

Baltian autokauppa rauhoittui

Baltimaade pikk ja erandlikult hoogne autobuum on selleks korraks möödas. Jaanuarist aprillini mõõdetud statistika näitab, et Eestis registreeriti aasta alguses 3 protsenti vähem autosid kui eelmisel aastal samal ajal.
Veho Groupi Baltimaade tegevjuht Timo Seppä selgitab, et müük Baltimaades on olnud aasta alguses erinev: Eestis ja Lätis on müük pidurdunud, kuid Leedu on ujunud vastuvoolu ning näidanud siiani 50-protsendilist kasvu. „Eesti ja Läti andmed räägivad faktist, et riikide majandused on lähenemas mõõnaperioodile. Sealne kinnisvaramüük hakkas takerduma juba 2007. aasta varasuvel, samad tendentsid jõudsid uute autode müügiturule eelmise aasta sügisel,“ räägib Seppä.
Seppä ütleb, et 3-protsendiline langus Eesti uute autode müügiturul on tähenduslik, kuna Eestis on automüük alates 2000. aastast eriti kõvasti kasvanud. (Baltian autokauppa rauhoittui, Jukka Saastamoinen, Kauppalehti, 06.06)

KULTUUR

Viron kohdalla oli henkireikä

Kirjanik Viivi Luige jaoks on 1968. aasta nii südamelähedane, et ta kirjutas sellest romaani. „Ajaloo ilu“ jutustab kahe paarikümneaastase nõukogude noore, eesti naise ning juudi mehe kohtumisest Riias Praha sündmuste ajal 1968. aasta augustis.
„„Ajaloo ilu“ ilmus 1991. aastal ning kui ma seda kirjutasin, hakkas tunduma, et 1968. aasta Praha sündmused võivad korduda Baltimaades,“ räägib Viivi Luik.
„Sõitsin rongiga Tallinnast Riiga, kui rongi raadios edastati uudis selle kohta, et Nõukogude väed olid Tšehhoslovakkiasse sisse marssinud.“ Paarikümneaastane Viivi Luik leidis eest halli ning räämas Riia. „Tallinn oli sel ajal vaiksem, kuid puhtam ning seal kuulis tol ajal vähem vene keelt,“ räägib Luik.
Suurim erinevus oli aga nähtamatu: Tallinna kohal oli impeeriumi hermeetiline kuppel mõranenud, linnal oli laevaühendus välismaailmaga ning seal oli nähtav Soome televisioon.
Tänu Soome uudistele oldi Tallinnas ja kaudselt kogu Eestis teadlikud, milles oli Praha kevade ning Nõukogude vägede sisseviimise puhul küsimus. Seetõttu oli reformipoliitika brutaalne lõpetamine eestlastele tohutuks pettumuseks.
„Selles peitubki elu suurimaid paradokse. Uuendused oleksid tõenäoliselt ergutanud N. Liidu majandust ning ühiskonda. Sel juhul poleks Eesti iseseisvunud. 1968. aasta oli pöördepunkt. Viimane võimalus reformideks oli kaotatud, tankid purustasid esimesena sotsialismi usutavuse.“ (Viron kohdalla oli henkireikä, Hannu Marttila, Helsingin Sanomat, 05.06)

Punaisten lippujen opetus

Turu Kunstimuuseumis on üleval näitus „Punaste lippude all“, mis pakub vaatamiseks Nõukogude-Eesti sotsrealistlikku kunsti. Perioodi maalid ning propagandaplakatid on ebatavaliselt tugevalt seotud oma poliitiliste ja idoloogiliste taustadega.
Teine maailmasõda oli ka Eesti jaoks suur humanitaarkatastroof. „Fašistide ikke alt vabastatud“ maa oli kaotanud neljandiku oma Teise maailmasõja eelsest rahvastikust. Pärast sõda algas laiaulatuslik poliitiline terror, jaht „rahvavaenlastele“ ning „kodanliku natsionalismi“ väljajuurimine. Pärast Lenini surma N. Liidu juhiks tõusnud Stalin oli lõpu teinud nõukogude avangardile. „Uus“ kunst oli oma stiililt realistlik ja klassitsistlik ning see vastas uue, intellektualismi võõrastava poliitilise eliidi vanameelsele maitsele. Nõukogude kunst pidi olema kergesti mõistetav ja masse kõnetav. Kumu direktor Sirje Helme kirjutab, kuidas küüditamiste, arreteerimiste ja tagakiusamiste eesmärgiks oli hävitada traditsioon, mälu ja identiteet. See on tragöödia, kuid tolleaegne ametlik kunst võib väljastpoolt vaataja jaoks näida nõukogude kitšina, lõbusa naljana.
Ka „halb“ kunst võib olla huvitav, kuid kõige parem oleks, kui näitusest saaks sõnavõtt keskustelus Eesti lähiajaloo ja selle tõlgenduste üle. (Punaisten lippujen opetus, Lars Saari, Turun Sanomat, 07.06)
http://www.turunsanomat.fi/kulttuuri/arvostelut/

Massive Attack näytti voimansa Tallinnassa

Massive Attack näitas Tallinnas oma jõudu. Bänd esitas esimest korda avalikult uue plaadi laule. Tegemist polnud erilise usaldusavaldusega eestlaste suhtes, ilmselt on Tallinn sobivalt kaugel maailma pilkude eest, et perfektsionistlik bänd võib rahus oma kontserti lihvida.
Uued laulud kõlasid just nii nagu oli oodata. Paarikümne aasta tagune võimsaim loominguline periood on bändil selja taga.
Kontserdil oli uhke valgusshow. Valgustahvlitel olid näha poliitilise aktiivsuse poolest tuntud Robert Del Najani sõnumid. „Mis tegelikult kübersõjas juhtus“, seisis ühel tahvlil, mis viitas Tallinna monumenditülile järgnenud Interneti-rünnakutele. Sellele vastati: KGB järelkäijad tegutsesid nagu ennegi. (Massive Attack näytti voimansa Tallinnassa, Jussi Ahlroth, Helsingin Sanomat, 11.06)
http://www.hs.fi/kulttuuri/

Yllättäjä Kanepi tuttu Turussakin

Kaia Kanepi jõudis Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel naiste üksikmängu veerandfinaali. Helsingi Smashi tenniseklubi treener Aivo Ojassalu aitas Kanepit karjääri algusaegadel kodulinnas Haapsalus. Tennisistide perest pärit Kaia oli siis umbes 8-aastane. Ojassalu rõhutab, et Eesti naiste tennis on heal järjel. „Lisaks Kaia Kanepile, kes on WTA edetabelis 49. kohal, on viimasel ajal hästi läinud ka Maret Anil (92.) ning Margit Rüütlil (162.) (Yllättäjä Kanepi tuttu Turussakin, Jari Welling, Turun Sanomat, 05.06)
http://www.turunsanomat.fi/urheilu/

Valgemäe otti ohjat Turun luistelussa

Turus üritatakse iluuisutamisse uut elu sisse puhuda uue peatreeneri abiga. Turu Riento iluuisutamise üksiksõitjaid juhendab nüüd juba kaua Soomes treenerina töötanud eestlane Tiiu Valgemäe.
Otsekohene Valgemäe ütleb, et nüüd on mõttes Turu iluuisutajad jälle Soomes tippu viia. Ka retsept on selleks olemas: kõvasti treeninguid.
Alates pühapäevast minnakse harjutama Eestisse, Tartusse, kus Valgemäe on juba varem suviti Soome koondise iluuisutajatega tööd teinud.
Tiiu Valgemäe kodu asub küll Tallinnas, kuid tal on korter ka Turus. Minskis ülikooli lõpetanud Valgemäe sõnul on ta nõudlik treener, kes tahab, et jääl oleks kõik korras uisutajate soengutest alates. „Jää pole mänguplats. Uisutajatel peavad olema selged piirid. Tulemuse saamiseks tuleb tööd teha,“ ütleb Valgemäe. „Kuid ma olen muidugi võimeline lahus hoidma treeninguid ja elu väljaspool uisuhalli. Seal võib siis nalja teha, kui välja tuleb,“ lisab ta ja naerab seepeale. (Valgemäe otti ohjat Turun luistelussa, Maria Lehtovaara, Turun Sanomat, 11.06)
http://www.turunsanomat.fi/urheilu/

VARIA

Virolaisia sekatyömiehiä epäillään Helsingin aseellisesta kultaryöstöstä

Helsingi Kriminaalpolitsei teatas, et on lahendanud eelmise aasta augustis toime pandud röövi Helsingi kullassepaäris.
Kahtlustatakse, et röövi taga on mitmed eestlased. Politsei kahtlustab, et otseselt panid röövi toime 1982. aastal sündinud töötud lihttöölised, keda abistas kolm eestlast teise, Eesti numbrimärgiga autoga.
Kultanäppi-nimelisse kullassepaärisse sisenes politsei andmetel 2. augustil kaks välismaalast, kes ähvardasid müüjat relvaga ning kasutasid vägivalda. Saagiks said mehed umbes 50 000 euro väärtuses kuldesemeid.
Kõik teos kahtlustatavad on Soomes vahi all. (Virolaisia sekatyömiehiä epäillään Helsingin aseellisesta kultaryöstöstä, Kimmo Oksanen, Helsingin Sanomat, 10.06)