Eesti välismeedias 27.-30. juuni 2008

AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
BELGIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Lobbyist in Brüssel: Wer Einfluss nimmt, soll offen dazu stehen

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas esitles „lobistide registrit“. Huvideesindajad, kes mõjutavad komisjonis tehtavaid otsuseid, peaksid tulevikus endast teada andma.
Lobitöö läbipaistvuse alliansi (ALTER-EU) jaoks on aga plaanil suur iluviga, nimelt tahab Kallas pidada registrit vabatahtlikkuse alusel.
Volinik Kallas näeb asja teisiti. Register olevat tema hinnangul suur samm edasi ning ta pöördus huvideesindajate poole, et nad end registrisse kannaksid. (Lobbyist in Brüssel: Wer Einfluss nimmt, soll offen dazu stehen, Regina Pöll, Die Presse, 24.06)

Atomkraft II: Kernkraft ist für Estland „unbedingt notwendig“

Soome valitsuse tellitud raportis jõuavad eksperdid järeldusele, et Eesti suudab tulevikus oma energiavajaduse rahuldada ainult siis, kui ise tuumajaama ehitab. See olevat äsjaavaldatud raporti kohaselt hädavajalik ning ainus reaalne alternatiiv.
Soome võiks Eestit toetada ning ühise projekti käima lükata. Vastutasuks võiks Eesti osaleda Soome kuuenda tuumajaama ehitamises. (Atomkraft II: Kernkraft ist für Estland „unbedingt notwendig“; APA/go, Die Presse, 26.06)

Estland: „Die Russland-Politik schadet unserer Wirtschaft“

Eestis on tekkinud konflikt riigijuhtide ja mõjukate äriringkondade vahel Vene transiidiäri pärast. Kui ettevõtjad kaebavad, et valitsus õõnestab oma põikpäise Venemaa-poliitikaga tulutoovat äri, üritavad poliitikud transiidiäri tähendust väiksemana näidata. „Venemaa pole meie jaoks tõeliselt oluline,“ ütleb president Toomas Hendrik Ilves.
Kuid need, kes ida suunal äri ajades raha teenivad, näevad asja teisiti. „Vene transiidi kaotus on Eesti jaoks tõsine probleem ning kes midagi muud väidab, valetab,“ ütleb Vladimir Volohhonski, DBT juhatuse esimees.
Alates 2007. aastast on kaubavedu Eesti raudteel 40 protsenti vähenenud, Tallinna Sadama kasum on poole väiksem ning ohus on 2000 tööpaika.
Kui Andrus Ansipi valitsus otsustas lasta vaatamata vene vähemuse vastuseisule ning Moskva protestidele 2007. aastal Tallinna kesklinnast pronkssõduri eemaldada, reageeris Venemaa sellele peidetud sanktsioonidega. Järsku polnud enam vaguneid, milles kaupa Eestisse transportida, liipreid tuli remontida ja sildu kontrollida. Peale seda pole kaubandus enam kosunud.
Välisminister Urmas Paet üritab tagasilöögist midagi positiivset leida: „Ma pole sugugi kindel, et Eesti tahab olla suur ümberlaadimiskoht ida ja lääne vahel.“
Eesti Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur nimetab aga transiidikaubandust Eesti ainsaks lootuseks. (Estland: „Die Russland-Politik schadet unserer Wirtschaft“, Hannes Gamillscheg, Die Presse, 28.06)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

Les pays baltes craignent que le "plan climat" européen menace leur sécurité énergétique

ELi riigid peaksid omavahelistest arusaamatustest hoiduma, arvab Prantsusmaa energia-, ökoloogia- ning säästva arengu ja ruumilise planeerimise minister Jean-Louis Borloo enne Balti riikidesse ja Ungarisse visiidile tulekut. Liit peaks püüdma väikeriikides tekkinud küsimustele vastata, kui soovib nendega sõlmida sisukaid kokkuleppeid. Uued ELi liikmed ei ole heitgaaside emissiooni vähendamise vastu, kuid Euroopa Komisjoni poolt praegu vastu võetud meetmepaketi ellurakendamine võib neis esile kutsuda majanduskriisi, Balti riikides on aga ohus ka energiajulgeolek. Ungari keskkonnaministri Imre Szabo sõnul ei hinnata piisavalt uute liikmesriikide seniseid jõupingutusi keskkonnareostuse vähendamiseks.
Näiteks Leedu on aastatel 1990 kuni 2005 heitgaaside õhkupaiskamist 48 protsendi võrra vähendanud. Heitgaasikvootide sisseviimine 2013. aastal võib aga kaasa tuua hinnatõusu ja pinged sotsiaalsfääris. Leedu energiavajadusest katab Ignalina tuumajaam 40 protsenti, kuid Tšernobõli tüüpi jaam tuleb vastavalt ELi liitumislepingule 2009. aastaks sulgeda. „Peaksime 90 protsendi ulatuses süsivesinikele üle minema. See tähendab, et kui naftabarreli hind ei lange alla 100 dollari, siis energia hind neljakordistub,” rõhutab Aleksandras Abišala, kes on Leedu peamine läbirääkija energeetika alal. Ignalina sulgemine tähendab suurenevat sõltuvust Venemaast ja Vene gaasist.
Sarnane stsenaarium ootab Eestit. Narva kaevandustest saadav põlevkivi, mis moodustab poole Eesti elektrienergia toorainest, on üks saastavamaid kütuseid. Eesti on Euroopa suurim heitgaaside tootja, paisates iga aasta õhku 16 tonni CO2-te elaniku kohta. Prantsuse diplomaadi sõnul peab Eesti Euroopa juhtnööridest kinnipidamiseks põlevkivi kaevandamise lõpetama.
Ühtegi alternatiivi aga hetkel ei ole. Eesti majandusminister Juhan Parts palub siirdeperioodiks aega. „Euroopa peaks laskma meil uue tehnoloogia välja töötada, mitte lihtsalt nõudma, et jätaksime oma ainsa loodusressursi kasutamata,” arvab ta.
Ka Ungari ei ole 2013. aastaks valmis kvoodisüsteemile üle minema ning palub erandkorras ajapikendust.
Balti riigid ootavad, et Euroopa aitaks nad isolatsioonist välja. „Probleemi keskmes on energiajulgeolek, kui seda probleemi ei lahendata, ei ole ELil Balti riikidele midagi pakkuda,” arvab Jean-Louis Borloo, kes soovitab Leedul ja Eestil oma olukorda 5. juulil Saint Cloudi’s toimuval keskkonnaministrite kohtumisel kõigile liikmesriikidele selgitada.
(Les pays baltes craignent que le "plan climat" européen menace leur sécurité énergétique, Laurence Caramel, Le Monde, 30.06.)

Estonie : tradition dans un esprit d'ouverture

Eesti Vabariigi 90. juubeli raames tutvustati Touri lossis eesti kultuuri ja ajalugu. 5 juunil avati seal Toomas Kalve fotonäitus ning tutvustati Jean-Pierre Minauderi Eesti ajaloo teemalist raamatut „Histoire de l’Estonie et de la nation estonienne” („Eesti riigi ja rahva ajalugu”). Assotsiatsiooni Touraine Baltique kutsel oli kohal ka eesti delegatsioon, kuhu kuulusid ajaloolane Jean-Pierre Minaudier, Eesti suursaadiku abikaasa Tiina Väljaste, Eesti Instituudi direktor Vahur Puik ja fotograaf Toomas Kalve.
Minauderi raamat kujutab Eestit kui maad, mis on pikka aega pidanud võitlema oma kultuurilise identiteedi säilimise eest. Kuigi eestlased tähtsustavad võõrkeeli, on nende keeleline ja kultuuriline identiteet on väga tugev. Seetõttu on eesti kultuur säilinud vaatamata pikale sakslaste ülemvõimule. Tutvustades Eesti ajalugu, üllatas raamatu autor publikut võrdlusega: "Eesti on nagu Bretagne, kes osutus võidukaks".
(Estonie : tradition dans un esprit d'ouverture, La nouvelle République, 09.06.)

Estonie : un logiciel pour se débarasse des décharges sauvages

Kaks Eesti informaatikageeniust, kellest üks on Skype’i looja, on loonud uue arvutiprogrammi, mis on loodusreostuste likvideerimisel abiks kogu maailma keskkonnaaktivistidele. Revolutsiooniline idee sündis koos 3. mail kulmineerunud ebaseaduslike jäätmete koristamise projektiga. Just prügilademete koristamiseks lõid Ahti Heinla ja Rainer Nõlvak uudse tarkvara, mis baseerub Google Earthi tehnoloogial ning võimaldab kaardistada mobiiltelefonilt saadetud prügihunnikute pilte. Eestis kaardistati selle tehnoloogia abil 11 000 jäätmehunnikut, mille likvideerimiseks tuli kokku 50 000 vabatahtlikku. „Nüüd planeerime järgmist etappi, milleks on teabe jagamine. Meie loodud tarkvara ja kogemusi saab lihtsalt rakendada ükskõik kus, kui vaid leidub loodusese puhastamisest huvitatud vabatahtlikke,” ütles Rainer Nõlvak. „Juuni lõpuks paneme oma internetilehele üles inglisekeelse programmi kasutusjuhendi „How to Clean a State”. Pärast Eesti edukat koristusaktsiooni on keskkonnaaktivistid Saksamaalt, Iirimaalt, Kanadast ja isegi Aafrikast eestlastega teabe vahetamise eesmärgil kontakteerunud.
(Estonie : un logiciel pour se débarasse des décharges sauvages, La nouvelle République, 09.06.)

Du téléchargement aux décharges

32-aastane Ahti Heinla on üks Eesti informaatikageeniustest. Programmeerimist hakkas ta õppima 10-aastaselt ning 17-aastaselt tegi ta oma esimese arvutimängu. Seejärel pani ta koos sõpradega aluse Kazaa programmile. Kahe kaaslasega töötades leiutas ta 2002. aastal Skype’i. Nüüdseks on ta välja töötanud tarkvara, mis võimaldab pildistada ja kaardistada ebaseaduslikke prügilademeid. Leiutis võimaldas 50 000 vabatahtlikul Teeme ära! kampaania raames koristada 6000 tonni prügi. Praegu on programmist valmimas  uus versioon, mida terves maailmas tasuta kasutada saab.
(Du téléchargement aux décharges, Marielle Vittureau, Le Figaro, 30.06)

Estonie

Eestit külastavatele prantslastele on riigi kohta välja toodud olulisemad faktid. 2007. aastal müüs Prantsusmaa Eestile 7,7 protsendi väärtuses vähem kaupa kui 2006. aastal. Alates 2004. aastast piisab prantslastele lühikeseks Eesti-visiidiks vaid kehtivast ID-kaardist. Kindlasti peab olema vaktsineeritud difteeria, tüüfuse ning lastehalvatuse vastu.
Riigikeel on eesti keel, kuid hästi räägitakse ka inglise, vene ja soome keelt. Olulisimad majandusüritused on Beauty World, Tallinn Foodfest ja Estbuild. Enne Eestisse minekut peab teadma, et kohalik vene vähemus on delikaatne teema ning avalikes kohtades ja parkides on suitsetamine ning joomine keelatud. 61 protsenti Eesti elanikkonnast kasutab internetti ning 97 protsendil ettevõtetest on olemas veebilehekülg. Otselennuk Tallinnasse läheb esmaspäeviti, neljapäeviti ja pühapäeviti.
(Estonie, Le Moci, 12-25.06.)

Tallinn la médiévale du Nord

Eestil on unikaalne sarm ning siinsed hinnad on madalamad kui Skandinaavias. Pealinn Tallinn on üks paremini säilinud keskaegse arhitektuuri näiteid maailmas. Selle värvikate kitsaste tänavate ääres on palju kvaliteetselt restaureeritud soodsate hindadega hotelle.
Linnas toimub suur hulk pidustusi, näiteks õlle-, vanalinna-, džässi-, barokkmuusika- ja laulufestival. Veel on Tallinnas suur kontserdisaal Saku suurhall, 10 professionaalset teatrit, umbes 30 muuseumi ning arvukalt kunstigaleriisid ja -näitusi.
Aukartust äratava müüri ääres müüvad naised villasest lõngast kampsuneid, mütse, kindaid ja salle.
Tallinnas viibimise ajal on päevane ekskursioon Soome pealinna Helsingisse täiesti teostatav, sest linn asub vaid 80 km kaugusel. Tallinna sadamas on omapäraseks vaatepildiks alkoholikärudega laevale ruttavad soomlaste hordid, ilmselgelt on kaup Eestis odavam.
1991. aastal iseseisvunud Eestit on palju mõjutanud Venemaa. Nähes karvamütsides ja kasukates külma trotsivate nägudega inimesi tekib tunne, et oled sattunud nõukogudeaegsesse filmi. Talve algusest mattub Eesti valge mantli alla ning ei jäta seda enne kevade tulekut.
(Tallinn la médiévale du Nord, Nathalie Moreau, Coté loisirs, 17.06)

La Lituanie se plaint d'avoir subi des cyberattaques

Leedu väidab, et on langenud küberrünnakute ohvriks. Häkkerid on serveritesse venemeelseid ja leeduvastaseid loosungeid riputanud, teatas sideregulatsiooniteenistuse võrgu- ja infojulgeoleku osakonna peaspetsialist. Rünnaku alla sattus umbes 300 veebilehekülge.
Saitide sisu vahetati NLi punalipu, sirbi ja vasara sümbolite ja leeduvastaste loosungitega.
Enne iseseisvumist 1991. aastal oli Leedu Moskva võimu all peaaegu viis kümnendit. Juuni keskel võttis Leedu parlament vastu otsuse keelata riigi territooriumil kõik natsi ja kommunismi sümbolid.
2007. aasta mais tekkinud Vene-Eesti vaheliste suhete kriisis langes küberrünnakute ohvriks ka Eesti. Viimase puhul rünnati massiliselt just valitsuse, pankade ja meedia veebilehti. Eesti valitsejad kahtlustasid Venemaad, kes aga rünnakute rahastamist ei tunnistanud.
(La Lituanie se plaint d'avoir subi des cyberattaques, AFP, 30.06.)

BELGIA AJAKIRJANDUS

Senteurs baltiques pour la fête du solstice

Belgia Balti Riikide Assotsiatsiooni esimees Carl Vandoorne oli vaimustuses, kui avastas, et eesti folklooris on suvine pööripäev tähtis püha. Võlutult otsustas ta ka kodus ürituse korraldada ning see leidis aset esmaspäeval, 23. juunil. „Seda sorti rahvuslikud peod on Balti riikide folklooris väga olulised. Aasadele võib pidutsema koguneda kuni 35 000 inimest. Olin kohapeal avanevast vaatepildist lummatud ja tahtsin midagi sarnast siin korrata,” selgitab Vandoorne. Pidustuse juurde käivad tants ja rahvariided, kohalik söök, taustamuusika ja rahvajutud. Umbes 600 kohalikku võtsid Vandoorne korraldatud üritusest osa. Kohal oli ka Balti riikide delegatsioon, keda võõrustati Valloonia piirkonna juustudega. Üritus kestis hiliste öötundideni ning lõppes traditsioonilise lõkkega.
(Senteurs baltiques pour la fête du solstice, A. C., La Libre, 26.06)

SOOME AJAKIRJANDUS

Ilves marssi ulos Hanti-Mansian kongressista

Õhkkond soome-ugri rahvaste maailmakongressil jahenes pühapäeval, kui Eesti president Toomas Hendrik Ilves lahkus koos delegatsiooniga saalist protestiks Vene Riigduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšovi kõne vastu.
Kossatšov kritiseeris ELi, tõmmates paralleele marilaste kohtlemise vahel Venemaal ja venelaste kohtlemise vahel Eestis.
Soome president Tarja Haloneni hinnangul oli Ilvese käitumine spontaanne reaktsioon üsna provokatiivsele kõnele. Kossatšovi kõne oli Haloneni arvates aga vastus Ilvese laupäevasele kõnele.
President Ilves rõhutas oma kõnes, et EL ning euroopalikud väärtused tagavad vähemustele parima kaitse. Venelased tõlgendasid osa Ilvese kõnest üleskutsena soome-urgi rahvastele nõuda iseseisvust. (Ilves marssi ulos Hanti-Mansian kongressista, Susanna Niinivaara, Helsingin Sanomat, 30.06)

"Se oli rangaistuspuhe Virolle"

Soome-ugri rahvaste tuleviku üle arutlev maailmakongress sattus pühapäeval esimesse tõelisesse kriisi. Eesti delegatsioon otsustas siiski tööd kongressil jätkata, kuigi president Toomas Hendrik Ilvese lahkumist saalist peeti põhjendatuks.
Eesti Instituudi direktori Mart Meri hinnangul oli Kossatšovi kõne poliitiline žest, karistuskõne eestlastele.
Soome esindajana kõnelenud Seppo Lallukka muutis oma kõne lõppu ning ütles, et soomlased toetavad Eestit. ("Se oli rangaistuspuhe Virolle", Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 30.06)

Viro lähenee - ja etääntyy

Soome endine Eesti-suursaadik Jaakko Blomberg ning Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk on koostanud Soome ja Eesti peaministri palvel raporti riikide suhete tuleviku kohta.
Vähe on neid maid, kes asju sellisel tasemel üldse arutada saavad.
Kõige rohkem tähelepanu sai mõte ühisest tuumajaamast, mis ehitataks Eestisse. Ettepanek on põhjendatud, kuna energiaga varustatavus tundub Eestis kriitilisse olukorda jõudvat juba lähiaastatel.
Praktiliste ettepanekute hulgas võib raportist leida vastuolu. Eesti-Soome suhted on mitmel viisil eriti lähedased: riikide ühiskonnad ja majandused on tõeliselt ühinemas. Kuid samal ajal liiguvad inimestevahelised suhted vastassuunas – endisest kaugemale.
Soome estofiilide ning Eesti Soome-sõprade sugupõlv vananeb, noori asi aga eriti ei huvita.
Eesti taasiseseisvumisajal olid huvi ja sümpaatia mõlemal pool suured. On normaalne, et kui olukord normaliseerub ja argiseks muutub, muutuvad ka huvid. Kuid seega kaob ka midagi olulist soomlaste-eestlaste suhete erilisusest. Kahjuks viitab Blombergi ja Okki raport, et nii on juba juhtunud. (Viro lähenee - ja etääntyy, Juhtkiri, Kaleva, 29.06)

Kansainvälistyneellä Virolla yhä kehnot suhteet Venäjään

Kümmekond aastat on Eesti majandusel hästi läinud. Nüüd on olukord teine. Selle aasta majanduskasv jääb kahe protsendi juurde ning inflatsioon 12 protsendi kanti. Tõsine asi, mis esitab Eestile suurema väljakutse kui aastatagune arutelu pronkssõduri asukoha üle.
Mitmed kriitikud, nagu näiteks sotsioloog Andrus Kivirähk, emeriitprofessor Marju Lauristin, kolumnist Enn Soosaar, on hoiatanud vene vähemuse isoleerimise ja lühinägeliku sisepoliitilise mängu eest, mis mõjutab Eesti-Vene suhteid. Venelased tuleks paremini Eesti ühiskonda integreerida, et nad poleks nii tugevalt Moskva äärmuslaste mõjuväljas.
Eesti kui riigi positsiooni kinnistumine on põhinenud kahel teguril. Esiteks liberaalsel majanduspoliitikal, mis on viinud Eesti majanduse Euroopa suurimate majanduskasvunäitajatega riikide hulka. Selline poliitika on olnud ehk ainus võimalus maa kiireks rikastumiseks, kuigi samal ajal on see rahva kaheks jaganud.
Teine Eesti riigi stabiilsuse nurgakivi on osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Väikse riigina on Eesti andekate inimeste läbi ning ennekõike Lennart Meri isiku abil saavutanud nähtava positsiooni imetlusväärselt kiiresti.
Samas pole see toonud mingit lahendust ega isegi mitte uut väljavaadet Eesti Venemaa-suhetesse. Sellel on suur tähendus majanduse tagasiminekus.
Praegu takerdub Eesti oma Venemaa-poliitikas ELi ühtsesse Venemaa-poliitikasse, mis edeneb väga aeglaselt või mida pole olemas. Samuti osaleb Eesti projektides, mida Venemaa negatiivseteks peab, n eriti soojad suhted Gruusiaga või Vene-Saksa gaasijuhtme vastustamine.
Eesti-Vene suhteid valitseb endiselt suur küsimus ajaloo tõlgendamisest ning takistab edasiminekut praktilistes küsimustes eriti praegu, mil Venemaa ehitab üles suurriigi positsiooni. (Kansainvälistyneellä Virolla yhä kehnot suhteet Venäjään, Jarmo Virmavirta, Turun Sanomat, 30.06)