Eesti välismeedias 1.-3. juuli 2008

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Der baltische Tiger lahmt

Balti tiiger lonkab. Aasta eest Baltimaade majandused veel õitsesid: seitsme- kuni kümneprotsendilise majanduskasvuga olid Eesti, Läti ja Leedu Euroopa tippmajandused. Nüüd on laenukriis ka Balti riikidesse jõudnud ning võib edukates väikeriikides languse tekitada.
Kiire muutus on isegi majandusekspertide jaoks üllatav.
Et kahjud võimalikult väiksed oleksid, üritavad pangad – kel on praeguses olukorras kõige suurem süü – juba mitu kuud oma laenupoliitikat drastiliselt karmistada.
Tõsiseks probleemiks on Eestis ka kõrge intressiga SMS-laenud.
Viimase kuue kuu jooksul on kinnisvarahinnad Eestis langenud 10 protsenti ning ekspertide hinnangul pole langusel veel lõppu näha. (Der baltische Tiger lahmt, Helmut Steuer, Handelsblatt, 01.07)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

La France ouvre son marché du travail à huit pays d'Europe de l'Est

Prantsusmaa otsustas ELi laienemise ajal tööturu uutele liikmesriikidele suletuks jätta. Alates 1. juulist on need piirangud aga eemaldatud ja Tšehhi, Poola, Slovakkia, Ungari, Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia kodanikud saavad Prantsusmaal töötada.
(La France ouvre son marché du travail à huit pays d'Europe de l'Est, Le Figaro, 01.07.)

Estonie : La concentration des médias estoniens menace le pluralisme

Eesti on üks liberaalseima majandusega riike Euroopas. Sellele vaatamata ei või siinsest suurest alalehtede ja ajakirjade valikust mitte ühtegi sõltumatuks meediaväljaandeks pidada. Turgu valitsevad kaks suurfirmat - Norra meediafirma ja Eesti Ekspress grupp. Ka pikka aega sõltumatuna püsinud Maalehel on nüüdseks uus omanik.
Ringhäälingunõukogu esimehe Andres Jõesaare sõnul jääb Eesti lehti sirvides kohe silma, et kesksel kohal on reklaam. "Meediaväljaandeid ei huvita mitte sotsiaalsed väärtused, vaid kasum", kinnitab ta. Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito tõdeb, et firma viis lehte ja 20 ajakirja toovad sisse 6 miljardit krooni kasumit.
Ajakirjanike ametühingu liikme Barbi Pilvre sõnul on paljud poliitikud varem ajakirjandusega tegelenud ning suhtlevad tihedalt oma põlvkonna ajakirjanikega. Sellises olukorras ei ole vajagi avaldada poliitilist survet, suuremad meediaväljaanded võtavad tihti probleemide korral ühise positsiooni ning toetavad valimiste ajal samu kandidaate. Marianne Mikko Euroopa Parlamendist leiab, et Eesti rahvusringhääling kasumi peal väljas ei ole, ka on selle teemadering erafirmade käes olevate meediakanalite omast laiem.
Eesti meediamaastikul toimuv annab küll põhjust muretsemiseks, ent olukord ei ole nii hull kui Prantsusmaal või Itaalias, kus meediaväljaanded kuuluvad suurtele tööstusettevõtetele.
(Estonie : La concentration des médias estoniens menace le pluralisme, Euro Zooming, France 24, 02.07.)

SOOME AJAKIRJANDUS

Siperia opetti taas realismia

Nädalavahetus Hantõ-Mansiiskis sujus ELi ja Venemaa jaoks suurepäraselt, kuid jättis Soome ning eriti Eesti vaatenurgast nähtuna mõnes mõttes soovida. Siber näitas taas, et suured on suured ning väiksed on väiksed.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves lahkus soome-ugri maailmakongressil Kossatšovi kõne ajal saalist, kuid leidis end ka pärast seda teatraalset žesti Hantõ-Mansiiski linnast. Kuhu sa seal ikka lähed kui mitte programmis ettenähtud laevasõidule.
Seal Siberi lõpututel jõekallastel suri tuhandeid eestlasi, kui neile 1940tel nõukogude kombeid õpetati. Eestlaste jaoks on ajalugu valus teema, kuid valus on see ka venelaste jaoks.
Hantõ-Mansiiskis tuli taas nähtavale, kui raske on eestlaste-venelaste vaheline dialoog. Samas ei tuleks Ilvese lahkumist ka üle tähtsustada. Ta ei reageerinud Vene juhtkonna vaid ühe kongressisaadiku kõne peale.
On fakt, et Eesti ja Venemaa riigijuht kohtusid esimest korda üle 14. aasta. Ning kuigi tundub, et kohtumise õhkkond oli jahedavõitu, on see siiski algus.
Kuigi see pole lihtne, peavad Eesti ja Venemaa leidma viisi, kuidas oma erimeelsusi konstruktiivselt käsitleda. (Siperia opetti taas realismia, Juhtkiri, Kaleva, 01.07)

Siperia opettaa presidenttejäkin

Soomlased ja eestlased said omal ajal karmi õpetust, et nende naaber on suur ja võimas N. Liit. Tundub, et Venemaa jätkab seda ajaloolist traditsiooni, ehk mitte sama karmide meetmetega, kuid põhijoon on sama: suurus loeb.
Uusi piltlikke näiteid Venemaa iseteadliku liini kohta sai soome-ugri rahvaste maailmakongressilt Lääne-Siberis, kus Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga kohtusid Eesti ja Soome president.
Karmimat üleolekut kui Soome president Tarja Halonen koges president Ilves, kelle kohtumise kohta president Medvedeviga ütles üks vene allikas, et on nähtud ka soojemaid kohtumisi.
Lisaks noomis Ilvest kõvasti Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees, kes kritiseeris Eesti presidenti viite pärast soome-ugri rahvaste olukorrale Venemaal.
Külaliste selline kohtlemine tugevdab arusaama, et Soome ja Eesti on suurriigipositsiooni taotleva Venemaa vaatevinklist tähtsusetud riigid, kelle soovidega ei pea just arvestama.
On hea, kui suhted suure naabriga on korrektsed. Ning kui seistakse oma huvide eest, tulevad nurga taga seisvad tugevad sõbrad asjale ainult kasuks. (Siperia opettaa presidenttejäkin, Juhtkiri, Aamulehti, 01.07)

Ilveksen ulosmarssi jakoi mielipiteitä Virossa

Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese lahkumine saalist Hantõ-Mansiiskis peetud soome-ugri rahvaste maailmakongressil jagas arvamused Eestis kaheks. Valitsusparteid toetasid Ilvest, kuid osa ajakirjandusest ning opositsioonist kritiseeris presidendi käitumist.
Ilves lahkus saalist Vene Riiiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšovi kõne ajal. Kossatšov kritiseeris laupäeval Ilvese sõnavõttu kongressil ja jätkas järgmisel päeval teravalt Eesti kritiseerimist.
Välisminister Urmas Paeti sõnul näitavad Kossatšovi kõne ja õhkkond Eesti ja Venemaa presidendi kohtumisel, et Venemaa uus president pole riigiduuma jaoks autoriteet.
Ilvese sõnul oli riigipeade kohtumine hea algus järgmisteks kohtumisteks. „Kohtumine näitas, et probleemidest on võimalik rääkida ning neid saab arutada,“ ütles Ilves. (Ilveksen ulosmarssi jakoi mielipiteitä Virossa, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 01.07)

Ilves tukee Moskovan kantaa Viron ja Venäjän rajasopimukseen

Eesti president Toomas Hendrik Ilves soovib, et Riigikogu arutaks kohe pärast suvepuhkust uuesti Eesti ja Venemaa piirilepingut ja Moskva nõudmist võtta leppe preambulast välja viide Tartu rahule. Ilves rõhutas ETV uudistesaates, et on küsimuses Moskvaga samal seisukohal.
Ilvese sõnul aitaks piirleppe ratifitseerimine Moskva tingimustel soojendada suhteid Venemaaga.
2005. aastal allkirjastatud ja juba juunikuus Riigikogus ratifitseeritud Eesti-Vene piirilepe sattus kohe alguses Moskva kriitika turmtule alla. Venemaa heitis Eestile ette piirilepingule lisatud preambulat, milles viidatakse, et 1991. aasta augustis taasiseseisvunud Eesti on sama riik, mis asutati 1918. aasta veebruaris ning et uus piirileping Venemaaga ei tühista 1920. aastal allkirjastatud Tartu rahulepingut.
Eestis on kardetud, et kui Moskva saaks võimaluse väita, et 1991. aastal iseseisvunud Eesti on täiesti uus riik ning mingit okupatsiooniperioodi pole olnud, annaks see Moskvale näiteks võimaluse nõuda Eesti kodakondsust kõigile nõukogude ajal Eestisse tulnud venelastele.
Ilves on presidendina Moskva seisukohta ka varem toetanud, kuid teinud seda tagasihoidlikumalt. (Ilves tukee Moskovan kantaa Viron ja Venäjän rajasopimukseen, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 03.07)

Venäjä ei kaipaa neuvoja naapureilta

Soome-ugri rahvusvaheline kollektiiv on oma 16-aastase ajaloo suurimas kriisis. Viienda maailmakongressi järgsed arutelud näitavad, et ELi riikide ja Venemaa arusaamad vähemusi puudutavast rahvuspoliitikast ei ühti just kergesti.
ELi riike esindavad saadikud peavad katset viia kongressi peakorter Helsingist Venemaale läbimõtlematuks ning kogu kollektiivi töörahu ohustavaks.
Ungari ja Eesti esindajad plaanivad isegi rahvusvahelisest kollektiivist välja tõmbuda, kui peakorter Helsingist ära viiakse, kuna nii läheks soome-ugri koostöö nende sõnul Venemaa kontrolli alla.
Vene meedia on laialdasemalt kui kunagi varem kongressi kajastanud.
Tähelepanu keskpunktis pole olnud aga soomeugrilaste püsimajäämise üle peetud arutelud, vaid Eesti-skandaaliks ristitud vahejuhtum. (Venäjä ei kaipaa neuvoja naapureilta, Kirsikka Moring, Helsingin Sanomat, 03.07)

Sukukielikokous kärjisti Venäjän ja Viron tulehtuneita suhteita

Siberis toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumisel ning soome-ugri rahvaste kongressil olid ootamatud tagajärjed.
Eesti jaoks pidi Siberi kongressist saama pööre mõrudes Venemaa-suhetes. Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kohtumine Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga oli ajalooline – riikide presidendid kohtusid esimest korda üle 14 aasta.
Hantõ-Mansiiski kohtumiste vabam õhkkond jäätus aga pühapäeval täielikult. Eesti on olnud suhetes Venemaaga tundlikum kui Soome. Ilvese sõnatu protest halvendas suhteid kahtlemata veelgi. (Sukukielikokous kärjisti Venäjän ja Viron tulehtuneita suhteita, Turun Sanomat, 02.07)

Ilveksen Siperian-temppu aiheutti Virossa arvostelua

Eesti presidendi lahkumine saalist soome-ugri rahvaste maailmakongressil on saanud Eestis nii toetuse kui kriitika osaliseks. Esmaspäeval kritiseeris Ilvest oma juhtkirjas Eesti Päevaleht, teisipäeval arvustati Ilvese käitumist Postimehe arvamuskülgedel.
Ilvest kritiseeris ka üks keskerakondlasest parlamendiliige, öeldes, et Ilves käitus kui „kapten, kes põgeneb esimesena oma laevalt“. Tõdeti ka, et kui Eesti peaks lahkuma kõigilt rahvusvahelistelt kohtumistelt, kus Venemaa Eestit kritiseeerib, peaksid eestlased lahkuma peaaegu kõigilt kohtumistelt, millest venelased osa võtavad.
Ilvese saalist lahkumise hukka mõistnud Eesti Päevalehe Moskva-korrespondent Jaanus Piirsalu sõnul oleks Eestile olnud kasulikum, kui Eesti delegatsioon oleks Siberis kiiresti pressikonverentsi organiseerinud. Seal oleks saanud veelkord selgitada Eesti seisukohti kõigis vaidlusalustes küsimustes.
Nüüd pääses uudis Ilvese lahkumisest küll rahvusvahelisse ajakirjandusse, kuid sellega seoses tõusid enam esile Moskva süüdistused kui Eesti seisukohad. (Ilveksen Siperian-temppu aiheutti Virossa arvostelua, Anneli Reigas, Turun Sanomat, 02.07)

"Natolta puuttuu suunnitelma Baltian puolustamiseksi", Latvian palkka-armeijassa sotilaspula

Esimesena Balti riikidest loobus üldisest sõjaväekohusest Läti ning läks eelmisel aastal üle palgaarmeele. Ka Eestis planeeriti mõni aasta tagasi palgaarmeele üleminekut, kuid seda ei toetanud ei rahvas ega sõjavägi. Üks suurematest palgaarmee vastustajatest oli kolonelleitnant Leo Kunnas.
Kunnase sõnul on palgaarmee mudel üles ehitatud sellele, et Venemaa püsib stabiilse ja etteennustatavana. Kunnas pole aga Venemaa stabiilsuses kindel ning peab vajalikuks suurt reservväelaste hulka.
Kunnase sõnul ei ole NATOl Baltimaade kaitsmiseks operatiivplaani. Seetõttu pole isegi teada, kui kaua peaks Eesti end üksinda kaitsma, enne kui NATO väed appi tuleksid.
Kunnas usub, et põhjus, miks palgaarmeele üle minnakse, on nõrk kaitsetahe. ("Natolta puuttuu suunnitelma Baltian puolustamiseksi", Latvian palkka-armeijassa sotilaspula, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 02.07) http://www.hs.fi/ulkomaat/
http://www.hs.fi/ulkomaat/
http://www.hs.fi/ulkomaat/

Kymmenen suomalaislasta joutui sairaalaan Tallinnassa

Teisipäeva õhtul sattus 33 inimest haiglasse, kui Tallinnas Kalevi veekeskuses hakkas lekkima kloor. Veekeskuse keldrikorrusel oli ümber läinud 15-liitrine ämber 12-protsendilise kloorilahusega ning klooriaurud jõudsid ventilatsiooni kaudu veekeskusesse, põhjustades inimestele mürgistussümptomeid.
Veekeskuses viibinud soomlase sõnul kulges kõik rahulikult.
Haiglasse viidud inimeste seas oli 18 last, neist kümme Soome ning kolm USA kodanikku.
Inimesed kurtsid hingamisorganite ja silmade ärrituse, mõned ka iiveldustunde üle. (Kymmenen suomalaislasta joutui sairaalaan Tallinnassa, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 02.07)

Loukkaantuneet suomalaislapset pois sairaalasta Tallinnassa

Kõik Tallinnas Kalevi veekeskuses toimunud kloorilekke tõttu haiglasse viidud soome lapsed said kolmapäeval koju.
Kokku käis haiglas 33 inimest, kellest 9 jäeti ööseks jälgimisele.
Soome konsuli Kari Lehtoneni sõnul ei vajanud ükski täiskasvanud soomlane haiglaravi.
Veekeskus oli veel kolmapäeval suletud, kuid hotell võis uksed avada teisipäeva hilisõhtul.
Kloorilekkega seoses alustati kriminaalmenetlust juba teisipäeval.
Info jagamine õnnetuse kohta oli ebaõnnestunud. Ametnikud ja haiglad jagasid veel kolmapäeval üksteisele vastukäivat informatsiooni. (Loukkaantuneet suomalaislapset pois sairaalasta Tallinnassa, Kai Juvakka, Helsingin Sanomat, 03.07)

Kalev Spa korvaa asiakkaille kloorivuodon seuraukset

Tallinna Kalev Spa hotellikülalised võivad taotleda teisipäevaõhtuse kloorilekke eest kompensatsiooni.
Hotelli direktori Piret Betlemi sõnul on pakutud uut reisi või rahalist hüvitist. Suurem osa külastajatest on suhtunud juhtunusse mõistvalt.
Ujulas teostasid kolmapäeval uurimisi nii tervisekaitseametnikud kui politsei.
Põhja ringkonnaprokuratuurist öeldi, et uurimine on seetõttu erandlik, et sellesarnast suurt õnnetust pole varem juhtunud.
Soome turistid kritiseerisid eestlaste evakueerimist ja päästetegevust. Nende hinnangul ei tajunud veekeskuse külastajad olukorra tõsidust. Eesti ametnikud pole aga kriitikaga nõus.
„Kõik haiglaravi vajanud olid haiglasse viidud ning hotellitoad evakueeritud poole tunni jooksul,“ ütles Marek Seer tervishoiuametist. „Minu arvates on see suhteliselt hea tulemus.“ (Kalev Spa korvaa asiakkaille kloorivuodon seuraukset, Turun Sanomat, 03.07)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

Урмас Паэт: "Нам мешают эмоции"

Intervjuu Eesti välisministriga: „Meid segavad emotsioonid”. Paeti hinnangul töötab piir hästi ka piirilepinguta, suhteid lepingu puudumine ei mõjuta. Eesti on lepingu ratifitseerinud, seega selle kehtimahakkamine seisab Venemaa taga. Vene-Eesti suhete üldine seis on senisest mõnevõrra parem. „Olen sageli Moskvas. Suhtleme normaalselt”, märgib Paet. Seoses sõjahaudade lepinguga tahab Eesti juurdepääsu Vene arhiividele. Ka Vene poliitikud peaksid peeglisse vaatama. Selleks, et suhted paraneksid, tuleks mõlemal poolel midagi teha, aga mitte peksta kogu aeg jalgadega üksteist. (Урмас Паэт: "Нам мешают эмоции", ИЗВЕСТИЯ, 2.07)

Финно-угорский инцидент

Mingi ebaadekvaatse energiaga lammutas Vene pool tolle positiivse emotsionaalse kontakti, mille olid loonud Eesti ja Vene president. Kust võeti see, et Ilves olla rääkinud geopoliitikast ja kutsunud üles separatismile? Miks pole vabadusest ja demokraatiast rääkimine riigijuhile kohane? Oleme vist oma postnõukogulikes kompleksite küüsis. Nõukogulik on ka Eesti poliitiline eliit. Nii et järjepidevus on säilinud. Mõlemal poolel. Siit ka meie paatos vene vähemuse teemal, kes ei suuda üsna selgete olemasolu tingimustega kohaneda ega isegi vene ümberasumisprogrammiga liituda. Siit ka üleskutsed ajalugu mitte ümber kirjutada, ehkki meie oma versioon ajaloost läheneb peagi Venemaa bolševike partei lühiajaloo tasemele. N. Liit on surnud, kuid mitte eliidi peades. Kuniks ei lange nõukogude mentaliteet, sõda kestab. (Финно-угорский инцидент, Ведомости, 2.07)

Скандал на финно-угорской почве

Ei tea küll milleks, aga Eesti ja Venemaa demonstreerisid vastastikkust sallimatust. Skandaali tõttu jättis soome-ugri kongress varju päev varem toimunud EL-Venemaa tippkohtumise. Soojad kahepoolsed kohtumised asendas tume äikesepilv pärast seda, kui kõne pidas Venemaa president Medvedev. Medvedevi sõnul kritiseerivad soome-ugri rahvaste olukorda inimesed, kes ei tea suurt midagi nende rahvaste tegelikust elust, ning samas vaikivad maha mõnedes Euroopa riikides aset leidva forsseeritud assimileerimise. Võlgu ei jäänud ka Ilves. Kohe pärast tribüünile tõusmist leidis ta rea fakte soome-ugri rahvaste diskrimineerimisest. Kõne mõjus seda provokatiivsemalt, et kohal viibis ka Medvedev. Tõsist soome-ugri liikumist ei ole, tegemist on „uinunud probleemiga”. Eesti-Vene suhted sellest halvemaks ei muutu, sest ei saa halvemaks muutuda. Suhete normaliseerimise perspektiiv aga saab kannatada, Eesti ilmselt hakkab pidurdama EL-Vene uue raamlepingu sõlmimist. (Скандал на финно-угорской почве, Независимая газета, 30.06)

Президент Эстонии предложил развалить Россию

President Ilves tegi ettepaneku lagundada Venemaa. Oluline on, et vastuseks Ilvese provokatsioonile (võimalik üleskutse separatismile) ei järgneks hüsteeria, nagu seda tegid 2007. aasta mais Naši aktivistid - see pole suuriigi vääriline. (Президент Эстонии предложил развалить Россию, Аргументы и факты, 30.06)

Эстония провоцирует финно-угорский сепаратизм в РФ

Venemaa strateegiliste uuringute instituudi vanemteaduri Aleksandr Sõtini (tegevusvaldkonnaks poliitilised protsessid Baltimaades ning Baltimaade ja Venemaa suhted) artikkel „Eesti provotseerib soome-ugri separatismi”. Juba ammu ungari ajaloolaste ja politoloogide poolt väljatöötatud ning hiljem Eesti ja Soome teadlaste poolt toetatud projekti järgi peab kogu soome-ugri maailm ühinema üheks suureks assotsiatsiooniks, võib-olla isegi suurriigiks. Venemaa pahameele peale lahkub Eesti president, sest talle pole tõsist dialoogi Venemaaga vaja. Eesti pole ega saagi olla mingit moraalset õigust õpetada Venemaale, kuidas seadistada rahvustevahelisi suhteid. Igal juhul on tegu puhta propagandaga, võimalik et Eesti sisepoliitikaga seotud avaldustega. (Эстония провоцирует финно-угорский сепаратизм в РФ, KM.Ru, 30.06)

«Давайте не будем пытаться поссорить Россию с Эстонией!»

Küsimusele, kas Eesti president tõesti tahtis korraldada provokatsiooni, vastavad Riigiduuma väliskomisjoni esimees Kossatšov, Sloveenia suursaadik Venemaal ning Riigiduuma julgeolekukomitee esimees Vassiljev. Kossatšov: Asi pole selles, mida ta öelda tahtis, vaid selles, et ta rääkis geopoliitikast. See oli ebakorrektne. Sloveenia suursaadik: Ilvese kõne oli talle tüüpiliselt filosoofiline, mingit venevastast ma sealt ei tuvastanud. Ärgem interpreteerigem alati kõike konfliktses võtmes. Lugegem veel kord Ilvese kõnet ning siis näeme, et selles polnud midagi, mis võiks esile kutsuda tüli Eesti ja Venemaa vahel. Vassiljev: Sageli poliitikutel löövad emotsioonide lained üle pea, kui nad positsioneerivad end ühe või teise rahva „kaitsjatena“. («Давайте не будем пытаться поссорить Россию с Эстонией!», Аргументы и факты, 30.06)

Кто разыгрывает против России финно-угорскую карту

Soome-ugri kongress oli Venemaa jaoks läbikukkumine. Vene poolel on varjatud venevastast allteksti loetud välja isegi asjaolust, et Ilves kõneles inglise keeles. Kossatšovi märkused, mis solvasid eestlasi, on pentsikud küll – vaatamata „diskrimineerimisele“ ja Venemaa ümberasujate programmile keegi tagasi kodumaale ei kipu. Rahvusvaheline kongress muutus ülevenemaaliseks, kui Ilvese järel lahkusid ka Ungari ja Soome riigijuhid. Soome ja Ungari toetasid eestlasi soome-ugri rahvaste negatiivse statistika tõttu Venemaal, väike eesti rahvas tunneb neile kaasa. Teravnemises on süüdi mõlemad pooled. Samas ei saa paarimiljoniline rahvas olla suurrahva vaenlane, s.o. absurd. Ilves aga ei dramatiseeri olukorda, pidades kahepoolset kohtumist skandaalist tähtsamaks. (Кто разыгрывает против России финно-угорскую карту, Правда, 1.07)

Ворота Балтии: Таллинский порт показывает пример динамичного развития

Autor jagab oma muljeid tutvumisest Tallinna kui sadamalinnaga. Positiivses toonis põhjalik artikkel Eesti transiidi ja sadamate seisundust ja perspektiividest. Kaubatransiidi mahult on Peterburi ja Tallinn Läänemere kaks suurimat sadamat. Reisijate arvult on Tallinn esimene. – „Nafta, söe ja puidu transiidi oleme eestlastelt võtnud, kuid infrastruktuuri nende artiklite jaoks pole loonud,” nendib autor. „Ka Ust-Luuga ja teisi sadamaid ehitatakse kallimalt ja aeglasemalt kui Euroopas. Seega on „pikaldased” eestlased juba ammu teinud seda, millest me alles unistame. Ning unistame ka sellest, et meie transiidiblokaad hävitab naabri majanduse. Need  on 19. sajandi stiilis fantaasiad. Töökorralduselt ja tehnoloogiliselt on eestlased ees. (Ворота Балтии: Таллинский порт показывает пример динамичного развития, С.-Петербургские ведомости, 2.07)

Комплекс полноценности

Eesti on muutunud normaalseks Euroopa riigiks. Reportaaž Tallinnast. Eesti tegelikku seisundit pole praegu võimalik määrata – on see tüüpiline Ida-Euroopa riik, endine impeeriumi provints või väike Skandinaavia? Samuti nagu pole võimalik kindlaks teha, milline keeltest on praegu Eesti lingua franca. Ka nõukogude ajal tundus nõukogude võimgi siin kuidagi ebareaalne, väljamõeldud, sobimatu. Vanasti oli Eesti vitriin väljapoole, pseudovälismaa omadele, siis nüüd on ta vitriin omadele, kus kõik tegelik. Kohvikuid ja restorane isegi Euroopa mastaabis tavatult palju. Normaalne mitmepartei süsteem, kus ka venekeelne elanikkond saab kaasa rääkida. (Комплекс полноценности, Новое Время, 30.06)

Тенепоклонники

NO99 teatri ruumides toimus 7. juunil Eesti vabamüürlaste koosviibimine. Lehe korrespondent püüdis sisse pääseda, kuid teda takistati. Eesti vabamüürlaste kõrgnõukogu juhiks valiti transiidi- ja raudteeärimees. (Artiklit illustreerib Eesti 50-kroonine rahatäht, millele on monteeritud Siim Kallase foto.) Oletatavasti olla Kallas samuti vabamüürlane ning kandnud Eesti Panga juhina isiklikult hoolt selle eest, et 50-kroonisel rahatähel oleksid vabamüürluse sümbolid. On teada, et eesti vabamüürlased korraldavad oma üritusi Mustpeade majas. Ka president Ilves korraldab vastuvõtte sealsamas. On kuuldusi, et Tallinna Sadama ja lennujaama juhtkonnas istuvad üksnes vabamüürlased. (Artikli lõpus on nimekiri Eesti avaliku elu ja majandustegelastest, kes arvatavasti olla vabamüürlased, mh Indrek Tarand, Tunne Kelam, Harri Tiido jpt). (Тенепоклонники, Комсомольская правда, 1.07)

Художники подменили дипломатов

Kunstnikud diplomaatide asemele! Peterburi „Maneežis” toimub esimene Balti biennaal. Meie päevil omab aktsioon, kus osaleb suurel hulgal Baltimaade ja Poola kunstnikke, ka poliitilist tähendust. Eesti on esindatud graafika, maali, foto- ja arvutikunstiga. Tegemist on ehtsa rahvadiplomaatiaga, sest Läänemere ruumi maade konsulaadid ja kultuuriinstituudid keeldusid üritusel osalemisest liiga lühikese ettevalmistusaja tõttu. (Художники подменили дипломатов, Коммерсантъ-САНКТ-ПЕТЕРБУРГ, 26.06)

“Эти дни победы”

Artikli „Need võidupäevad” autor annab ülevaate Eesti Võidupüha ajaloolistest taustasündmustest. Sündmus ise ajendas teda kirjutama ülevaate teisteski riikides tähistatavatest võidupühadest. ("Эти дни победы", Коммерсантъ-ВЛАСТЬ, 23.06.2008)