Eesti välismeedias 2.-8. august 2008

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

Lasst uns Gedenktage erfinden!

Ajakirja “Osteuropa” värskes numbris on arvukalt artikleid mälust, ajaloopiltidest ja ajalookirjutamisest. Eriti pärast kommunismi kokkuvarisemist ei valitse ajaloo suhtes üksmeel isegi rahvuste tasandil. Ajaloo edasiandmine ja minevikupiltide konstrueerimine ei ole mitte ainult rahvaste, vaid ka huvigruppide, institutsioonide ja valitsuste käsutuses. Ida- ja Lääne-Euroopa vahel on seejuures aga põhimõtteline erinevus. Ida-Euroopas domineerivad ohvrinarratiivid. Seda võib-olla ka seetõttu, et need tunduvad andvat seadustamiseeliseid poliitilistes ja eriti riikidevahelistes läbirääkimistes. Ohvrinarratiivid tunduvad katvat kogu rahvusliku kogukonna ning viib selleni, et teised ajalootõlgendused marginaliseeritakse. Seejuures ei satu ohvrinarratiiv vastuollu mitte ainult nõukogude ajaloopildiga, vaid ka lääne ettekujutustega. Nagu juhtus 2004. aastal, kui Eestis pandi eesti sõdurite mälestuseks püsti Saksa mundris sõdurit kujutav mälestussammas, kuid mille valitsus hirmust lääne protestiavalduste ees kohe maha lasi võtta. 2007. aastal tekkis tüli Moskva ja vene vähemusega, kui Tallinnas viidi uude asukohta nõukogude sõjamonument, nn pronkssõdur. Alles siis sai eestlastele selgeks, et neil puudub keskne mälestussammas, mistõttu on nüüd ähvardamas “monumenditüli” kolmas voor. (Lasst uns Gedenktage erfinden!, Joseph Croitoru, Frankfurter Allgemeine Zeitung, 04.08)

SOOME AJAKIRJANDUS

Karhunkaato tulee Virossa kalliiksi

Suurema osa Eesti karulaskmislubadest on algavaks jahihooajaks ostnud jälle välismaalastest jahimehed. Eesti jahimehi peletab muu hulgas eemale karulaskmise kõrge hind. “Jahimaa ettevalmistamine ja laskmisõigus maksavad üsna palju. Kuna lubasid on vähe, võib hind mõnel pool olla üle 3000 euro,” räägib Ida-Virumaa Jahimeeste seltsi esimees Raimu Aia. Ning kuna karujahihooaeg on tunduvalt lühem kui teiste ulukite küttimisaeg, on eestlased tihti rahul teiste ulukite küttimisega. “Karujaht pole eestlaste hulgas kunagi eriti populaarne olnud,” ütleb Aia. Sel aastal anti välja 48 laskmisluba, kolmandik neist Kirde-Eestis. Eestis on karude arvukus 500–600 isendit ja see on püsinud stabiilsena juba aastaid. Neljas maakonnas karujahti ei peeta. Saaremaal ja Hiiumaal karusid polegi, Valga- ja Võrumaa karude populatsioon on nii väike, et laskmislubasid ei väljastata. Karude arvukuse kõige hullem kriis oli eelmise sajandi alguses. Nüüd on karusid vähemalt nii palju, et neid satub isegi liiklusõnnetustesse. Aprillis kirjutasid lehed suurest isakarust, kes sattus Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo ametiauto ette. (Karhunkaato tulee Virossa kalliiksi, Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 01.08)

Viron verbit taipuvat venäläisenkin suussa

Eesti keele populaarsus maailmas on kasvanud, kui Tallinna suveülikooli kirju õpilaste seltskonna põhjal midagi järeldada võib. Kolmenädalasel eesti keele intensiivkursusel on higistanud umbes poolsada välismaist õppurit. Vaid mõned neist on soomlased. Suveülikooli on tuldud isegi Vietnamist, Austraaliast, Taist ja Hiinast. Osa on saanud stipendiumi Eesti Instituudilt, kelle ülesandeks on viia eesti keelt ja kultuuri välismaale. Suveülikool alustas alla kümne osalejaga, eelmisel aastal ületati esimest korda 50 õpilase piir. Sel aastal õpib eesti keelt näiteks britt, kes on äsja abiellunud eestlannaga; sakslanna, kes uurib Glasgow ülikoolis Eesti ühiskonda ning venelanna, kes õpib Peterburis eesti keelt ja kirjandust. Venemaa ja Eesti jahedad suhted venelanna õpinguid ei mõjuta. “See on vaid poliitika,” ütleb ta. Tallinna ülikool tutvustab oma tegevust ja suvekursusi välismaal kolm korda aastas. (Viron verbit taipuvat venäläisenkin suussa, STT, Kaleva, 03.08)

Kyllä naapuri syö!

Aeguvad toiduained, mis soome tarbijatele ei kõlba, viiakse Eesti vaestele. Heategevusorganisatsioonid viivad ühes kuus tonnide viisi toitu üle lahe, esmajoones venekeelsele vähemusele. Kaupmehed ei taha meelsasti aeguvaid toiduaineid laiali jagada, kuna Soomes kehtib karm toiduaineseadus, kuid seaduse järgi võib veel müüa või edasi anda tooteid, mille ´parim enne´ kuupäev on möödas. Heategevusorganisatsioonidele antakse toit enne ´kõlblik kuni´ kuupäeva – seega tegutsetakse seaduse raamides. Heategevusorganisatsiooni Idaabi vabatahtlikud vastutavad selle eest, et toit jagatakse Eestis kiiresti laiali ega lähe halvaks. Soome kaupmehed arvavad aga, et toidu viimine Eestisse tekitab üleliigseid kulusid ja saastet. Eestisse toitu viiva Jussi Latvala teele jääb Kohtla-Järvel ja Jõhvis palju selliseid inimesi, kel pole mingisuguseid õigusi. Ta peatub muuhulgas hooldekodude, sotsiaalmajade ja lastekodude juures. 16-aastane tüdruk, kes end 50 euro eest soome keelt kõnelevale mehele müüs, jäi rasedaks ja sünnitas lapse. Ilma heategevuseta oleksid nad mõlemad surnud. Või Pjotr Savosin, kes elab sigaretisuitsu järele haisevas sotsiaalmajas Kohtla-Järvel. Tal pole enam ei sugulasi ega ka jalgu. Latvala toiduabist sõltuvad ka võõrutuskeskuse noored mehed ja naised. Lugusid jätkuks veelgi. “Seda tööd peaks tegelikult tegema EL,” ütleb Latvala. Olukord on absurdne. Eestis selliseid toiduaineid, mida ära anda, ei teki, kuna tooted müüakse odavamalt maha või antakse poe töötajatele kaasa. Samuti mõjutavad olukorda poliitilised pinged. Eestikeelne enamus ei ole ka muul moel innukas abistama vene vähemust – inimesi, keda pole ametlikult isegi olemas. (Kyllä naapuri syö!, Aamulehti, 03.08)

Venäläislehti: Pilaantunut suomalaisruoka myrkyttää Viron köyhiä

Ajaleht Rossijskaja Gazeta väidab, et Soome toiduabi mürgitab Eesti venelasi, kuna Soomest viiakse riknenud toitu Eesti vaestele. Väide põhineb Aamulehti artiklil. (Venäläislehti: Pilaantunut suomalaisruoka myrkyttää Viron köyhiä, Anneli Ahonen, Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 07.08)

"Suomi myrkyttää ruoka-avullaan Viron venäläisiä"

Soomlased mürgitavad Eesti vaeseid venelasi riknenud toiduainetega ning Eesti võimud ei tee selle takistamiseks midagi. Nii näeb Tamperest Eestisse viidavat toiduabi Vene riigile kuuluv ajaleht Rossijskaja Gazeta. Iga kuu viiakse tonnide viisi peagi aeguvaid toiduaineid Eesti vaestele, kellest enamus on venelased ning kes tunnevad toiduabi üle heameelt. Rossijskaja Gazeta on aga Aamulehtis ilmunud reportaaži üsna kummaliselt mõistnud.
("Suomi myrkyttää ruoka-avullaan Viron venäläisiä", Matti Posio, Aamulehti, 07.08)

Suomalaista ruokaa saa Tallinnasta pilkkahintaan

Soome ettevõtete toiduained odavnenad hämmastavalt, kui üle Soome lahe Eestisse minna. Alma Media ajalehtede tehtud võrdluses olid ostukorvi tooted peale ühe Tallinnas odavamad kui Helsingis. Suurimad vahed on leiva, küpsiste, hakkliha ja õlu hindades. Soome toiduainetööstus seletab hinnavahet toorainekulude, Tallinna tiheda konkurentsi, tööjõukulude ja strateegiliste otsustega. (Suomalaista ruokaa saa Tallinnasta pilkkahintaan, Katja Boxberg, Kauppalehti, Aamulehti, 05.08)

Tallinnaan säästämään

Soomes jõuti juba mõelda, et Tallinna hinnatase on tõusnud nii kõrgeks, et soomlastel ei tasu enam sealt sületäite viisi kraami üle lahe tassida. Vale puha. Näiteks on mõni Soome toiduainetootja toode Tallinnas 33% odavam kui Helsingis. Toiduainetootjad väidavad, et neil ei tasu Eestist odavamate toodete toomine ära. Tarbijad võivad aga endisest suuremad poekotid kaenlasse haarata ja minna Tallinnasse säästma. (Tallinnaan säästämään, Juhtkiri, Aamulehti, 06.08)

Suomen pääkonsulaatti ei halua Sofi Oksasta esiintymään Pietariin

Soome Peterburi peakonsulaat ei soovi, et Eesti juurtega kirjanik Sofi Oksanen esineks detsembris Peterburis korraldataval luuleõhtul. Luuleõhtut korraldab Soome PEN, mille esimehe Jukka Mallineni sõnul kuulis ta esmaspäeval peakonsulaadist, et Oksanen ei sobi üritusele esinema, kuna see võiks venelasi ärritada. Peakonsulaat eitab, et põhjused on poliitilised. Soome välisministeerium teisipäeval asja ei kommenteerinud. Sofi Oksanen usub, et põhjuseks on Eesti-Vene suhete hetkeolukord. “Olen rääkinud avalikult palju just Nõukogude okupatsioonist Eestis,” ütleb kirjanik. “Kas see tähendab seda, et see on Soome ametiasutuste uus liin?” Sofi Oksaneni romaan “Puhastus” (Puhdistus) käsitleb kriitiliselt Nõukogude-Eesti aega. Kolumnistina on ta käsitlenud ka Vene riigi ja selle luureorganite tegevust. Eesti-Vene suhted on viimasel ajal jahedad olnud.
(Suomen pääkonsulaatti ei halua Sofi Oksasta esiintymään Pietariin, Jussi Pullinen, Helsingin Sanomat, 06.08)
http://www.hs.fi/kulttuuri/

Pietari ansaitsee parempaa

Soome PEN-klubi korraldab tuleval talvel Peterburis soome-vene luuleõhtu. Peterburi peakonsulaat teatas, et ei soovi esinema kirjanik Sofi Oksaneni. Oksanen on oma raamatutes ja näidendis kirjeldanud Eesti tänapäeva ja minevikku, mis on lähedalt seotud Venemaaga. Kolumnistina kritiseeris ta hiljuti Kremli ja Vene meedia suhtumist soome-ugri rahvastesse ja nende ajalukku. Kui see konsulaati hirmutas, siis libastuti seal valesse sajandisse. Tasuks tähele panna, et eesti ja Peterburi kultuuritegelaste suhted pole jäised, kuigi poliitilisel tasandil on Eesti-Vene suhted pingelised. Ning selles mõttes on Soome koht sugulasrahva ja ELi partneri kõrval. (Pietari ansaitsee parempaa, Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 07.08)

Sofi Oksasen matka Pietariin pysyy oksaisena

Kirjanik Sofi Oksanen pole saanud lõplikku sisenemiskeeldu Soome peakonsulaadi korraldatavale luuleõhtule Peterburis. Peakonsulaat teatas, et Oksanen on üritusele teretulnud kui külaline, aga mitte kui esineja. Konsulaadi sõnul ei sobi Oksanen luuleõhtule, sest on prosaist. Tegelikuks põhjuseks peetakse aga Oksaneni eesti juuri ja tema kriitilist suhtumist N. Liidu tegevusse Eestis. (Sofi Oksasen matka Pietariin pysyy oksaisena, Petri Laukka, Kaleva, 07.08)

Tunkkainen tuulahdus

Soome Peterburi peakonsulaadi uksest pahvatas välja 1970-te läppunud õhk. Konsulaat keelas kirjanik Sofi Oksanenil esinemise Peterburis vene-soome luuleõhtul. Konsulaadi ametlik selgitus riivab huumoritaju piire. Oksanen ei saa üritusel esineda, kuna pole luuletaja vaid kirjanik. Halenaljakas on, et luuleõhtut organiseerib kirjanike sõnavabaduse eest võitlev PEN. (Tunkkainen tuulahdus, Juhtkiri, Aamulehti, 07.08)

Huutola vastaisi työelämän haasteisiin tiivistämällä Suomen ja Viron yhteistyötä

Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) aseesimehe Matti Huutola arvates peaksid Soome ja Eesti ametiühinguliikumine tihendama koostööd oma huvide kaitsmisel, kuna riigid planeerivad erinevates valdkondades, n haridus- ja energiapoliitikas, koostööd teha. Pikemas perspektiivis võiks koostöö viia ka ühiste ametiühingute keskliitude rajamiseni. Huutola arvates on huvide kaitsmise ühendamine ametiühigute keskliitude kohustus, kuna mõlema riigi töötajatel on samad väljakutsed: tööelu muutub üha nõudlikumaks, mõlema riigi tööseadustes on arenguruumi ning nii Eestis kui Soomes tegutsevad samad tööandjad. Lisaks käib palju eestlasi tööl Helsingis ja selle lähiümbruses. “Tulevikus võivad soomlased hakata rohkem tool käima Tallinnas,” märgib Huutola. Huutola peab ebatõenäoliseks, et kahe riigi ametiühingute koostöö tihendamine jookseks ummikusse seaduste tõttu, kuna EL tagab tööjõu, kaupade ja kapitali vaba liikumise. Huutola hinnangul on Soome ettevõtted juba kaua Eesti võimalusi – odavamat tööjõudu ja vabamaid töötingimusi – ära kasutanud. Ametiühingute tihedam koostöö aitaks selliseid ebakohti praegusest efektiivsemalt välja juurida.
(Huutola vastaisi työelämän haasteisiin tiivistämällä Suomen ja Viron yhteistyötä, Vesa Somppi, Turun Sanomat, 06.08)

Suomen ja Viron yhteisiin ammattiliittoihin pitkä matka

Ametiühinguliikumine otsib uut jõudu, et toetada oma liikmete võitlust palga ja muude töötingimuste eest, ning piilub välismaale. Soome Ametiühingute Keskliidu aseesimees Matti Huutola teeb ettepaneku, et Soome ja Eesti ametiühingud tihendaksid koostööd. Huutola idee põhineb sellel, et on inimesi, kes tegutsevad nii Soome kui Eesti tööturul. Eriti palju tehakse koostööd ehitus- ja teenindussektoris. Ühine tööturg vajab ühiseid mängureegleid. Üheks probleemiks võib aga saada, et Eestis on ametiühingutega liitunud umbes 20% töötajatest. Eesti AÜ-liikumine kannab veel nõukogude aja pitserit. Samuti pole tööolude reguleerimist väärtustanud uusliberaalne majanduspoliitika.
(Suomen ja Viron yhteisiin ammattiliittoihin pitkä matka, Juhtkiri, Turun Sanomat, 07.08)

Yhdistyminen Viron ay-väen kanssa saa kannatusta Turun SAK:sta

Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) aseesimehe Matti Huutola mõtet Soome ja Eesti ametiühingute ühendamisest toetab SAKi Varsinais-Suomi piirkonna esimees Outi Rannikko, kelle sõnul võiks Eesti ja Soome AÜ-te ühinemine olla esimene samm Euroopa ametiühinguliikumise ühinemise suunas. Rannikko meenutab, et soome tööandjad kasutavad palju eesti tööjõudu. Näiteks ööbivad paljud teenindussektori töötajad oma kodus Tallinnas ning käivad päeval Helsingis tööl. “Praegusel hetkel eesti töötajate huvide kaitsmine hästi ei toimi,” ütleb Rannikko. (Yhdistyminen Viron ay-väen kanssa saa kannatusta Turun SAK:sta, Esko Pihkala, Turun Sanomat, 07.08)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

От Тынисмяги до Страсбурга

Eestit ootab ees järjekordne rahvusvahelisel tasemel uurimine. Nimelt valmistatakse Euroopa Inimõiguste Kohtus ette kolme kaebust Teises Maailmasõjas langenud ohvitseride (M.Kulikov, A.Brjantsev, V.Volkov) sugulaste poolt. Hagi koostab Läti advokaat Mihhail Joffe, kes kaitses ka endist nõukogude partisani Konovi. Kuna Eesti valitsussait nimetas hukkunud ohvitsere kuritegijateks, anastajateks ja okupantideks ning Kulikovi eraldi ka marodööriks, on kohtukaebuse põhjuseks kolme mehe au kaitsmine. Lisaks sellele ei küsitud sugulastelt luba kui 2007.aastal ohvitseride säilmed Tõnismäelt minema viidi. Kõige suurem süüdistus aga seisneb selles, et Eesti valitsus on rikkunud rahvusvahelisi norme (Artikkel 34 Genfi konventsiooni esimeses lisaprotokollis) avades sõjas hukkunute hauad.
(От Тынисмяги до Страсбурга, Надежда Сорокина, Российская газета, 05.08)

Estonia torments ethnic Russians with rotten food

Tegemist on uue skandaaliga, mis puudutab venekeelset elanikkonda Eestis. Nimelt selgus, et humanitaarabi, mida jagati venelastest vanuritele Eestis, koosnes Soomest saadetud realisatsiooniaja minetanud toiduainetest. Taolist humanitaarabi saadeti just nendesse Eesti piirkondadesse, kus elavad enamjaolt venelased.
Eesti Etniliste Venelaste Ühingu juhataja Sergei Sergeev muretseb nende venelaste tervise pärast. On ju teada, et vananenud toiduainete tarbimine võib tulevikus põhjustada tervisehädasid. Lisaks mainis ta, et sellised intsidendid on ELs välistatud ning nende eest tuleks karistada. Sellest peaks saama õppetund Eesti võimudele ning ühtlasi on see ka märk, et humanitaartegevus on Eestis väga viletsal tasemel.
(Estonia torments ethnic Russians with rotten food, Pravda, 06.08)

Игры без "патриотов"

Erna retk korraldatakse Hitleri Abwehri kuulunud Eesti diversioonirühma (Erna) auks. Natside poolel astub välja 29 riiki, sealjuures mitmed NATO riigid: USA, Saksamaa, Taani, Rootsi, Portugal, Tšehhi, Norra ja Soome. Artiklis antud info osalevate riikide ja võistkondade arvu kohta on vale. Toon on kriitiline ja toob välja mitmeid fakte, mis kinnitavad Erna grupi natsitausta. Näiteks väidetakse Vene Välisministeeriumi avalduses, et Erna 2008 osalejad toetavad moraalselt neid, kes tõlgendavad SSi ja Abwehri rühmituse (Erna) ajaloolist rolli sootuks omamoodi. Sellega mustavad nad oma sõdureid, kes kunagi võitlesid Hitleri vägede vastu. Isegi Eesti Päevalehes väidetakse, et Erna grupi roll oli Abwehri Põhjala grupi informeerimine punavägede tegevusest Eestis. Põhjala grupi ülesandeks aga oli Leningradi blokeerimine. Erna Seltsi kodulehel sellest kõigest muidugi vaikitakse ning väidetakse hoopis, et Erna grupp koosnes Talvesõjas osalenud eestlastest ja soomlastest, kelle eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine.
Nende riikide saatkonnad, kelle sõdurid Ernal osalevad, keelduvad kommentaaridest antud teemal. Ainuke, kes on asja suhtes tasakaalukama positsiooni võtnud, on Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Selle esindaja Rene van der Linden kommenteeris, et ENPA on ernataoliste sündmuste vastu, kuna nende abil püütakse natsistlikku minevikku serveerida kangelaslikus valguses.
(Игры без "патриотов", Надежда Сорокина, Российская газета, 07.08)