SELETUSKIRI välisministri määruse "Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord ning diplomaatilise teenistusastme taotluse vorm" kohta

Sissejuhatus

Välisministri määrus "Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord ning diplomaatilise teenistusastme taotluse vorm" kehtestatakse "Välisteenistuse seaduse" (edaspidi VTS) § 15 lõike 4 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi personaliosakonna endine peadirektor Rasmus Lumi, personalibüroo direktor Erle Ignatjev (erle.ignatjev@mfa.ee; 637 7327) ja õigusloomebüroo nõunik Dea Hannust (dea.hannust@mfa.ee; 637 7403). Eelnõu on keeleliselt toimetanud juriidilise osakonna keeleekspert Piret Grigorjeva (piret.grigorjeva@mfa.ee; 637 7409).

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi e-Õigus kaudu. Ükski ministeerium ei teinud eelnõu kohta märkusi.

Määruse eemärk

VTS §-s 15 kehtestatakse üldtingimused, millele peab vastama karjääridiplomaat (või karjääridiplomaadi kandidaat), kes soovib taotleda esimest või järgmist teenistusastet. Seaduse kohaselt on selliseks tingimuseks teenistusaeg. Samas antakse välisministrile volitus kehtestada veel muid tingimusi, mida käesoleva määrusega tehaksegi. Uued tingimused on paremini kooskõlas välisteenistuse vajadustega. Eesmärgiks on tagada, et iga järgmise teenistusastme andmise korral oleks lisaks välisteenistuse staažile suurenenud ka diplomaadi välissuhtlemiskogemus ja tööalane pädevus. Määrust ei kohaldata erialadiplomaatidele.

Eelnõu sisu

VTS kehtestab, nagu senigi, ainult tähtaja, mille möödumisel võib isikule teenistusastme anda. Muud teenistusastme andmise üldtingimused on senini kirjas olnud vaid välisministri käskkirjas Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökorra kohta. Määruse väljatöötamisel ongi lähtutud komisjoni praktikas välja kujunenud teenistusastme andmise nõuetest ning välisteenistuse vajadustest. Tingimusi on lähemalt selgitatud eesmärgiga panna rohkem rõhku teenistusastme sisule – see peab peegeldama mitte ainult diplomaadi staaži, vaid ka tema töötulemusi ja välissuhtlemiskogemust. Seda arvestades rõhutatakse kõrgemate astmete puhul diplomaadi juhtimiskogemust ning sätestatakse, et nõuniku teenistusastme saamiseks peab diplomaat olema töötanud mitmes valdkonnas.  Täiesti uued on uue teenistusastme – vanemnõuniku – saamise tingimused.

Paragrahvis 2 korratakse VTS §-st 15 tulenevaid tingimusi - teenistusaja nõuet. Võrreldes seni kehtinud tingimustega on mõned tähtajad muutunud. Atašee teenistusastme saamiseks on senise 6 kuu asemel vajalik 1 aasta teenistust Välisministeeriumis karjääridiplomaadi kandidaadina ning I sekretäri teenistusastme saamiseks senise 4 aasta asemel 3 aastat teenistust II sekretärina.

Paragrahvis 3 sätestatakse teenistusastme saamise üldtingimused ehk nõuded, millele peab vastama iga isik, kes teenistusastet taotleb. Võrreldes senise praktikaga on nende hulka lisandunud uus nõue, et järgmise teenistusastme saamiseks peab vastama ka eelmiste teenistusastmete saamiseks kehtestatud tingimustele. Praegused teenistusastmed siiski säilivad kooskõlas VTS § 90 lõikega 2.

Paragrahvides 4–9 sätestatakse teenistusastmete kaupa lisatingimused, millele teenistusastme taotleja peab vastama. Järgnevas tabelis võrreldakse seni kehtivaid ja uusi tingimusi.

Atašee teenistusastme andmise tingimuste hulgas on eraldi välja toodud kohustus teha analüütiline kirjalik töö, mis praegugi on testi üks osa. Selleks peab teenistusastme taotleja analüüsima mõnd päevakajalist välispoliitilist avaldust, intervjuud, kõnet vms.

III  sekretäri teenistusastme andmise tingimused ei ole muutunud.

II sekretäri teenistusastme saamiseks peab diplomaat olema osalenud rahvusvahelistel läbirääkimistel ja olnud vähemalt ühe täislähetusaja välislähetuses diplomaadina. Suur osa Välisministeeriumi tööst tehakse just välisesindustes ning seega peaks välislähetuse kogemus olema oluline osa iga diplomaadi karjäärist. Tegelikkuses tuleb vahel ka ette, et lähetatud ametnik ei saa temast olenematutel põhjustel jääda välisriiki kavandatud lähetusaja lõpuni ja seepärast on ette nähtud, et kui diplomaat on küll välislähetuses olnud, kuid sealt enne tähtaega tagasi kutsutud, loetakse piisavaks, kui lähetus on kestnud vähemalt 1 aasta.

I sekretäri teenistusastme saamine eeldab juba üsna pikka välisteenistuse staaži, mille jooksul diplomaat on eeldatavasti omandanud oskused ja kogemused, mis võimaldavad Eestit rahvusvahelistel foorumitel või läbirääkimistel iseseisvalt esindada. Enamgi, selline diplomaat peab Eesti seisukohtade kujundamises aktiivselt osalema ning asuma õpetama nooremaid kolleege, mistõttu nõutakse mõne struktuuriüksuse – nt ministeeriumi büroo või välisesinduse talituse – juhtimise kogemust.

Nõuniku teenistusastme võib anda isikule, kes on silma paistnud oma oskustega välissuhtlemises. Taas rõhutatakse juhtimiskogemuse olulisust, mis näitab, et lisaks isiklikele teadmistele ja oskustele suudab selline teenistuja korraldada teiste isikute tööd ning sünteesida ja kasutada nende esitatud informatsiooni. Kuna Eesti välisteenistus on väike, on selle huvides kasvatada ja kasutada diplomaate, kes tunnevad põhjalikult mitut Välisministeeriumi tegevussuunda ning see ongi seatud nõuniku teenistusastme saamise tingimuseks. Poliitikavaldkond kui ministeeriumi peamine tegevussuund on samas universaalne ja pikaajaline edukas tegutsemine poliitikadiplomaadina eeldab tahes-tahtmata ulatuslikke teadmisi ka teistest Välisministeeriumi tegevusvaldkondadest.

Vanemnõuniku teenistusaste on uus ning selle loomise tingis, nagu eespool mainitud, vajadus suurendada diplomaadi karjäärivõimalusi. Välisministeeriumis on praegu üle 80 nõuniku teenistusastmega diplomaadi, kes oma karjääri jätkavad ja keda peaks olema võimalik välissuhtlemisalaste saavutuste eest tunnustada. Kui suursaadiku auaste on mõeldud eelkõige tunnustusena isikutele, kes on olnud just silmapaistvad suursaadikud, siis vanemnõuniku teenistusastme võib anda ka neile isikutele, kes ei ole tingimata olnud suursaadikuna lähetuses, kuid on kuulunud Välisministeeriumi juhtkonda ning saavutanud Eesti välispoliitika elluviimisel silmapaistvaid tulemusi.

Paragrahv 11 sätestab teenistusastme taotlemise korra, mis on erinev võrreldes kehtivaga. Kui senini taotles teenistusastme andmist teenistuja või diplomaadi vahetu juht, siis nüüd esitab teenistuja taotluse Välisministeeriumi atesteerimiskomisjonile ise, küsides vahetu juhi ja vajaduse korral teiste juhtide hinnangut. Taotluse vorm kehtestatakse määruse lisas.

Endiselt jääb alles võimalus taotleda teenistusastet erandkorras ja kõiki tingimusi täitmata, kuid taotlemise kord muutub – sellise ettepaneku võib § 11 lõike 4 kohaselt atesteerimiskomisjonile teha ainult kantsler (seni ka asekantsler). Erandkorras teenistusastme andmise korral tuleb jälgida, et täidetud oleks vähemalt üks VTS § 15 lõikes 3 nimetatud tingimustest ja seda põhjendada. See tähendab, et teenistuja peab olema kas rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialist või välissuhtlemiseks vajalike kogemustega isik. Erandkorras võib anda nii esmakordse teenistusastme (näiteks antakse kohe atašeest kõrgem teenistusaste) kui ka järgmise teenistusastme, järgimata ajatingimust ja gradatsiooni.

Teenistusastme andmise taotluse vaatab läbi atesteerimiskomisjon (taotluse menetlemise protseduur sätestatakse atesteerimiskomisjoni töökorras) ning kui ta peab taotlust põhjendatuks, teeb ta välisministrile ettepaneku teenistusastme andmiseks.

Paragrahvis 14 nähakse analoogiliselt VTS §-ga 90 ette üleminekusätted, mille kohaselt diplomaadile varem antud teenistusaste säilib. Isikute puhul, kes on seaduse jõustumisel Välisministeeriumi teenistusse võetud, kuid kellele veel ei ole teenistusastet antud, ei rakendata tingimust, mille kohaselt peaksid nad enne esimese teenistusastme saamist olema ühe aasta teenistuses karjääridiplomaadi kandidaadina - so, neile võib atašee teenistusastme anda, kui nad on olnud teenistuses 6 kuud, nagu see on ette nähtud 31. detsembrini 2006 kehtivas välisteenistuse seaduses.

Samuti nähakse ette üleminekuaeg täislähetusaega nõudva teenistusastme andmise lisatingimuse rakendamiseks.

Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse VTS terminoloogia kõrval mõistet “täislähetusaeg”. Välislähetustasu maksmist käsitleva, VTS § 63 lõike 3 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt määratakse välislähetuse kestus teenistuja välisesindusse lähetamise käskkirjas nimetatud kuupäevadega. Nende kuupäevadega kindlaks määratud ajavahemikku loetaksegi täislähetusajaks.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuuteid Euroopa Liidu õigusega.

Määruse mõjud

Määruse vastuvõtmisega kehtestatakse ühesed tingimused, millele peab vastama isik, kes taotleb diplomaatilist teenistusastet, ja teenistusastme taotlemise ning andmise kord. Kehtestatakse ka teenistusastme taotlemise vorm.

Määruse rakendamise kulud

Määruse rakendamine ei nõua lisakulutusi riigieelarvest.

Määruse jõustumine

Määrus jõustub koos “Välisteenistuse seaduse” jõustumisega 1. jaanuaril 2007. a.

Urmas Paet
Välisminister