SELETUSKIRI välisministri määruse "Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindusele kinnisomandi ja kinnisasja valduse üleandmise tingimused ja kord ning taotluse vorm" eelnõu kohta

Sissejuhatus

Eelnõu eesmärgiks on kehtestada välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindusele kinnisomandi ja kinnisasja valduse üleandmise tingimused, üleandmise kord ja üleandmise taotluse  vorm.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse ja õigusloome büroo II sekretär Sven Suursaar (sven.suursaar@mfa.ee; 6377 435), juriidilise osakonna haldusjurist Marge Maspanov (marge.maspanov@mfa.ee; 6377 407) ja haldusjurist Vivian Saarpere. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Piret Grigorjeva (piret.grigorjeva@mfa.ee; 6377 409).

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Riigikogus vastu võetud ja 1. jaanuaril 2007. a jõustuva “Välissuhtlemisseaduse” (edaspidi VSS) § 9 lõike 4 punktis 4 sätestatakse Välisministeeriumi pädevus lahendada välisriikide esinduste ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende esinduste Eesti Vabariigis tegutsemisega seotud küsimusi, sealhulgas anda luba kinnisomandi ja kinnisasja valduse üleandmiseks välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindusele. VSS § 9 lõikes 13 antakse välisministrile ka volitus kehtestada määrusega välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindusele (edaspidi välisriigi esindus) kinnisomandi ja kinnisasja valduse üleandmise tingimused ja kord ning taotluse vorm.

Välisriigi esindusele vajaminevate hoonete ja maaga seotud omandi- ja/või kasutusõigus määratakse üldjuhul rahvusvahelisele pariteetsuse printsiibile tuginedes. See tähendab, et kui üks riik kas võõrandab, rendib või vormistab muul viisil hoonete ja/või maa kasutusõiguse (kasutusvaldus või hoonestusõigus), siis teine riik toimib samamoodi. Kuna välisriigi esindusele vajaminevate hoonete ja maa üleandmine on alati seotud ka julgeolekukaalutlustega, on vajalik, et kinnisomandi või kinnisasja valduse üleandmiseks taotletakse asjakohast luba. Kuivõrd tegemist on välissuhtlemise küsimusega (mis on tihedalt seotud pariteetsuse põhimõttega), siis annab nimetatud loa välisminister. Ilma asjaomase loata ei tohi välisriigi esindus omandada ega kasutada kinnisomandit. Välisminister peab loa andmisel lähtuma haldusaktile kehtestatud põhimõtetest. Kui loa andmisest keeldutakse, tuleb seda motiveerida, lähtudes “Haldusmenetluse seaduses” toodud põhimõtetest. Selline kord ei ole Eesti Vabariigis uus, sisuliselt sarnaselt oli küsimus reguleeritud “Välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seadusega” ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määrusega nr 156 “Välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise loa taotlemise vormide kehtestamine”. Kuna mainitud õigusaktid on nüüdseks kehtetud, kuid välisriigi esindustele on kinnisomandi ja kinnisasja valduse küsimused endiselt aktuaalsed, sätestati need VSS-s. Seetõttu on vajalik välisministri määruse vastuvõtmine.

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist ja lisast.

Paragrahvis 1 käsitletakse määruse reguleerimisala ja antakse välisriigi esindusele üleantava kinnisomandi ja -asja mõiste.

Kinnisomandi ja kinnisasja valduse üleandmine liigitatakse kinnisasja, selle mõttelise osa või hoonestusõiguse omandamiseks, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmiseks, üürimiseks või tasuta kasutusse andmiseks ning määruse tekstis kasutatakse nende toimingute nimetusena mõistet kinnisasja üleandmine.

Välisriigi esindusele üleantava kinnisasja mõiste määratlemisel on lähtutud diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 1 alapunktist i, mille kohaselt on esinduse valdusteks omandivormist olenemata hooned või hooneosad ja nende juurde kuuluv maa, mida kasutatakse esinduse vajadusteks ja mille juurde kuulub ka esinduse juhi residents. Nimetatud valdustele laieneb konventsiooni artikli 22 lõige 1, mille kohaselt esinduse valdused on puutumatud. Nimetatud valduste hulka ei arvata eraldiseisvaid objekte, mida välisriigi esindus kasutab oma töötajate elamispinnana, välja arvatud esinduse juhi residents.

Paragrahvis sätestatakse, et kinnisasja üleandjaks on kinnisasja omanik või tema volitatud esindaja.

Paragrahvis määratakse ka kindlaks, millal määrust ei kohaldata: Välisministeeriumi valitsemisel oleva riigi kinnisomandi ja kinnisasja valduse üleandmisel välisriigi esindusele või juhul, kui välislepingus on ette nähtud teisiti.

Paragrahvis 2 sätestatakse välisriigi esinduse teavitamiskohustus. Välisriigi esindus teavitab Välisministeeriumi kinnisasja, selle mõttelise osa või hoonestusõiguse omandamise, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise, üürimise või tasuta kasutusse võtmise kavatsusest, kinnisasja asukohast ja üleandjast. Teavitamine toimub rahvusvahelise tava kohaselt noodiga.

Paragrahvis 3 nähakse ette toimingud, mis järgnevad välisriigi esinduse poolsele teavitamisele. Paragrahvis kehtestatakse kinnisasja üleandja esitatava üleandmise loa taotluse menetlemise etapid ja tähtajad.

Paragrahv 4 käsitleb kinnisasja üleandmise loa andmist või selle andmisest keeldumist ning loa taotlejale ja välisriigi esindusele sellest teada andmise korda. Välisriigi esindusele edastatakse teave noodi teel. Üleandmise loa taotlejat teavitatakse taotluse läbivaatamisest ja loa andmisest või sellest keeldumisest kirjalikult.

Üleandmise loa andmine vormistatakse haldusaktina, milleks on välisministri käskkiri.

Paragrahvis on kindlaks määratud, millistel alustel võib välisminister loa andmisest keelduda. Nendeks on riigi julgeoleku ohustatuse võimalus, vastuolu rahvusvahelisest tavast tuleneva vastastikkuse põhimõttega ning võimalik vastuolu avaliku huviga (näit on tegemist ajaloo- või kultuurimälestisega vms). Kinnisomandi või kinnisasja valduse välisriigi esindusele üleandmise loa andmisel kehtivad “Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse” § 3 lõikes 1 sätestatud riigikaitselised kitsendused, mille kohaselt on keelatud kinnisasja omandamine järgmistel maa-aladel (või nende suuruse või nime muutumisel nende 1999. aasta 31. detsembri seisuga eksisteerinud piirides):

1) meresaared, välja arvatud Saare- ja Hiiumaa, Muhu ning Vormsi;

2) Ida-Virumaa: Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn, Alajõe, Iisaku, Illuka, Toila ja Vaivara vald;

3) Tartumaa: Meeksi ja Piirissaare vald;

4) Põlvamaa: Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vald;

5) Võrumaa: Meremäe, Misso ja Vastseliina vald.

Paragrahv 5 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on VSS jõustumise aeg 1. jaanuar 2007. a.

Määruse lisas on toodud loa taotluse vorm.

Rahvusvahelise diplomaatilise tava kohaselt koheldakse rahvusvahelisi organisatsioone ja nende esindusi samadel alustel välisriigi esindustega asukohariigis. Seetõttu hõlmab  määrus nii välisriikide esindustele kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide esindustele kehtestatud kinnisomandi ja kinnisasja valduse üleandmise tingimusi ja korda.

Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Määruse mõjud

Määrusega taastatakse olukord, kus välisriigi esindusele kinnisomandi või kinnisasja valduse üleandmiseks peab taotlema asjaomast luba. Kuna tegemist on välissuhtlemise alase küsimusega, annab loa kinnisomandi või kinnisasja valduse üleandmiseks välisminister. Määruse mõjul välistatakse ka olukord, kus välisriigi esindusele kinnisomandi või kinnisasja valduse üleandmine võiks kujuneda Eesti Vabariigile julgeolekuriskiks.

Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too riigile kaasa lisakulusid ega -tulusid.

Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumi hallatavas eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis. Kuna ettenähtud tähtajaks ei olnud ministeeriumid saatnud Välisministeeriumile kirja eelnõu kooskõlastamise või eelnõuga põhjendatult mittenõustumise kohta ega taotlenud tähtaja pikendamist, loeb Välisministeerium eelnõu nende poolt märkusteta kooskõlastatuks.

Urmas Paet

Välisminister