SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse määruse "Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord" eelnõu kohta

Sissejuhatus

“Välissuhtlemisseaduse” § 5 lõike 4 alusel ja kooskõlas „Välisteenistuse seaduse” §-ga 64 kehtestatava määruse eesmärgiks on õiguslikult reguleerida välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamist, sisustamist ja kulude hüvitamist ning kehtestada asjakohased menetlused.

Eelnõu on välja töötanud Välisministeeriumi kantsleri abi Maris Tippo (637 7095; maris.tippo@mfa.ee) koostöös asjaomase töörühmaga. Seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi rahvusvahelise õiguse ja õigusloome büroo direktor Kairi Künka (637 7431; kairi.kunka@mfa.ee) ja Maris Tippo. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna  keeleekspert Riina Martinson (637 404; riina.martinson@mfa.ee).

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Residentside olemasolu ja ülesanded tulenevad rahvusvahelisest diplomaatilisest tavast ning diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist, täpsemalt artikli 1 punktist i, mis  määratleb mõiste esinduse valdused. Nendeks loetakse “omandivormist olenemata hooneid või hooneosi ja nende juurde kuuluvat maad, mida kasutatakse esinduse vajadusteks ja mille juurde kuulub ka esinduse juhi residents”. Eeltoodut arvestades võib väita, et esinduse juhi residentsi tuleb vaadelda pigem välisesinduse orgaanilise osana kui esinduse juhi privaatse elukohana.

Välisesinduste võrku rajama hakates oli Eesti esmaülesanne tagada asukohariigis kohalolek, korraldada sidepidamine Välisministeeriumi peamajaga ning luua elementaarsed töötingimused püstitatud sisuliste eesmärkide saavutamiseks. Residentside ülesanded ning nende arendusprogramm jäid seetõttu tahaplaanile. Peamiseks põhjuseks olid piiratud rahalised vahendid, kuid ka ühtse ja sõnastatud seisukoha puudumine selle kohta, milliseid funktsioone peaks kandma välisesindus ja milliseid residents. See tulenes Eesti diplomaatide vähesest, sealjuures erinevast töökogemusest. Olemasolevad residentsid on liiga sageli ennekõike diplomaadi vajadusi arvestavad eluruumid. Residents kui asukohariigis olev Eesti esidiplomaadi töövahend, mida kasutatakse rahvusvaheliste tavade kohaselt ja Eesti riigi huvides, on paljudel puhkudel loomata. Residentside arendamist pärsib mõnel juhul ka residentside üürimine soetamise asemel.

Üleminekuaeg on möödas ja hinnaalandust Eestile enam ei tehta. Korraliku residentsi olemasolu annab välisesinduse juhile palju suurema võimaluse suhelda vajalike inimestega asukohariigis, seega teha tõhusamalt oma tööd.

Eelnõu on jaotatud paragrahvideks.

Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on välisesinduse juurde kuuluva välisesinduse juhi residentsi soetamise ja üürimise, kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord. Määruse väljatöötamisel on arvestatud Välisministeeriumi senist praktikat, teiste riikide kogemusi ja rahvusvahelist tava.

Residentsidega seonduv teema oli siiani õiguslikult eraldi reguleerimata. Valdkonda käsitledes kohaldati välisministri 26. mai 1998 käskkirjaga nr 72 kinnitatud "Välisesindustes töötavatele diplomaatidele ja teistele teenistujatele reisi-, kolimis-, majutus- ja laste koolituskulude hüvitamise juhendit" (edaspidi juhend), kuid sisuliselt  ja funktsionaalselt ei ole õige käsitleda esinduse juhi residentsi nimetatud kontekstis. Tegemist on võrdväärselt nii privaatse elukohaga kui ka riikliku töövahendiga. Viimati mainitud asjaolu tähendabki, et esinduse juhi residentsi ei tule õigusaktides ja praktikas käsitleda mitte õigusena omada suuremat elamispinda, vaid kohustusena kasutada kodu juurde kuuluvat vastuvõtuala töö huvides.

Paragrahv 2 defineerib määruses kasutatavad mõisted residents, eluruumid ja esindusruumid.

Olenevalt kohalikest oludest ja linnade eripärast on erinevate riikide suursaadikute residentsideks kas omaette elamud suurema krundi ning aiaga või elamute osad. Enamasti iseloomustab suursaadiku residentsi esinduslikkus. Kuna suursaadik on oma riiki täievoliliselt esindav ametiisik, kannavad samamoodi riiki esindavat tähendust ka teda ümbritsevad elemendid. Ajalooliselt on seega välja kujunenud teatavad standardid ning Euroopa riigina tuleb meil võimaluse korral järgida samu norme kui meiega samalaadseid väärtusi jagavad riigid.

Paragrahvi 2 kohaselt võib residentsiks olla nii elamu kui ka elamu osa või korter, sõltumata sellest, kas Eesti Vabariik on selle üürinud või on see Eesti Vabariigi omanduses. Residents oma traditsioonilises tähenduses koosneb kahest alast: privaatalast ehk eluruumidest ja avalikust alast ehk esindusruumidest. Eluruumides toimub diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse juhi ja tema perekonnaliikmete igapäevaelu, esindusruumid on eeskätt esindusülesannete täitmiseks (vastuvõttude jt esindusürituste korraldamine). Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 loetletakse mõlema ala koosseisu kuuluvad ruumid. Loetelud ei ole ammendavad, sest esindusruumide lõplik nimekiri sõltub esinduspinna planeeringust.

Tähelepanu tuleks juhtida esinduse juhi mõistele. Kui „Välissuhtlemisseaduse” § 5 lõike 2 alusel on välisesinduseks diplomaatiline esindus, konsulaarasutus ja erimissioon, siis käesoleva määruse tähenduses on residentsi kasutamise õigus vaid diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse juhil.

Paragrahv 3 sätestab residentsi valiku üldpõhimõtted.

Residentsi valikul tuleb  arvestada elamu, elamu osa või korteri ja selle asukoha sobivust ja esinduslikkust ning turvalisust, funktsionaalset ruumilahendust, eluruumide eraldatust esindusruumidest, võimalust paigaldada valvesüsteeme või olemasolevate valvesüsteemide korral võimalust neid ise hallata. Üldjuhul lähtutakse põhimõttest, et sama residentsi kasutamist saaks jätkata järgmine esinduse juht.

Paragrahv 4  sätestab residentsi Eesti Vabariigi omandusse soetamise korra.

Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri ülesandel ja haldusosakonna peadirektori juhendamisel korraldab residentsi valikut esinduse juht, kasutades selleks vajaduse korral asukohariigi kinnisvaraettevõtte teenuseid. Pakkumised juurdekuuluvate materjalidega esitab esinduse juht haldusküsimuste asekantslerile. Võimaliku residentsiga tutvuvad haldusküsimuste asekantsler ning haldusosakonna, protokolliosakonna ja diplomaatilise julgeoleku osakonna esindaja vajaduse korral kohapeal.  Nimetatud teenistujad koos esinduse juhiga moodustavad residentsi valimise komisjoni (edaspidi komisjon), kelle ettepanekul otsustab residentsi valiku kantsler.

Ostu-müügilepingu õiguspärasuse tagamiseks tuleb võimaluse korral võtta lepingu kavandi kohta nii asukohariigi kui ka Välisministeeriumi haldusjuristi juriidiline hinnang. Residentsi ostu-müügilepingu sõlmib välisminister või tema volitatud teenistuja Eesti Vabariigi nimel.

Paragrahv 5 reguleerib residentsi üürimiseks taotlemise korda.

Residentsi üürimiseks esitab esinduse juht haldusküsimuste asekantslerile „Välisteenistuse seaduse” § 64 alusel välisministri määrusega „Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm” kehtestatud eluruumi taotluse koos residentsi puudutavate materjalidega.  Taotlust menetleb § 4 lõikes 3 nimetatud komisjon, kes vajaduse korral tutvub võimaliku residentsiga ka kohapeal. Residentsi üürimise otsustab kantsler komisjoni ettepanekul.

Paragrahv 6 reguleerib residentsi üürilepingu sõlmimist.

Üürilepingu tohib sõlmida alles pärast taotluse menetlemist ja selle suhtes § 5 kohaselt heakskiitva otsuse saamist. Kuna üürilepingu sõlmimisega kaasneb vastutus, on vajalik ka Välisministeeriumi haldusjuristi arvamus lepingu kavandi kohta. Üldjuhul sõlmitakse residentsi üürileping välisesinduse nimel ning üürilepingule ja sellega kaasnevatele dokumentidele kirjutab alla esinduse juht. Kui üürileandja ei ole nõus üürilepingu sõlmimisega välisesinduse nimel, sõlmitakse see esinduse juhi nimel.

Sõlmitud üürileping tuleb välisesinduses registreerida ja säilitada Välisministeeriumi asjaajamise korda järgides. Üürilepingu koopia edastatakse Välisministeeriumile. Residentsi üürilepingu tingimuste muutmiseks esitatakse ”Välisteenistuse seaduse” § 64 alusel välisministri määrusega kehtestatud eluruumi üürilepingu muutmise taotlus. Üürilepingut muudetakse §-des 5 ja 6 sätestatud korda järgides.

Võimaluse korral tuleb üürilepingusse lisada rahvusvaheliselt tuntud nn diplomaatiline klausel, mis näeb ette õiguse lõpetada pikaajaline, vähemalt 1 aasta kestev üürileping enne tähtaega ja mille korral üürileandja peab tagastama üüritagatise.

Paragrahv 7 reguleerib Välisministeeriumile kuuluva residentsi esinduse juhi kasutusse andmist.

Välisministeeriumile kuuluva residentsi esinduse juhi kasutusse andmiseks esinduse juht taotlust esitama ei pea. Välisministeeriumile kuuluva residentsi esinduse juhi kasutusse andmise korral sõlmivad esinduse juht ja haldusküsimuste asekantsler residentsi kasutamislepingu, mis registreeritakse ja säilitatakse välisesinduses Välisministeeriumi asjaajamise korra kohaselt. Analoogselt üürilepinguga edastatakse kasutamislepingu koopia Välisministeeriumile.

Paragrahv 8 reguleerib residentsi ja selle sisustuse vastuvõtmist ja üleandmist.

Üüri- ja kasutamislepingu üle tekkida võivate vaidluste vältimiseks ja esinduse juhi vastutuse kohaldamisel on kehtestatud esinduse juhi kohustus fikseerida residentsi ja selle sisustuse vastuvõtmine ja üleandmine kirjalikult ja kinnitada see oma allkirjaga.

Kui residentsi üüri- või kasutamislepinguga kaasneb sisustuse nimekiri, peab esinduse juht eluruumi sisustuse vastuvõtmisel ja üleandmisel kontrollima nimekirjas loetletud esemete olemasolu ja seisundit ning fikseerima nende ilmsed puudused. Juhul, kui üürilepinguga  sisustuse nimekirja ei kaasne, tagab esinduse juht, et koostatakse asjaomane nimekiri, kuhu märgitakse ka esemete seisund ja fikseerides nende ilmsed puudused. Esinduse juht kinnitab nimekirja oma allkirjaga ja võtab sellele ka residentsi üürileandja allkirja. Kasutamiselepingu sõlmimisel tagab sisustuse nimekirja välisesindus.

Samu nõudeid järgitakse ka nii residentsi vastuvõtmisel üürileandjalt, lahkuvalt esinduse juhilt või vastutavalt välisesinduse teenistujalt kui ka üleandmisel üürileandjale, uuele esinduse juhile või välisesinduse vastutavale teenistujale. Samas kui residentsi üürilepingu sõlmimisel või lõpetamisel võtab eluruumi vastu või annab üle välisesinduse vastutav teenistuja, kes ei asu ise eluruumi kasutama, järgib ka tema § 8 lõigetes 1–3 nimetatud nõudeid. Samu nõudeid järgitakse ka residentsi ja selle sisustuse üleandmisel ja vastuvõtmisel välisesinduselt residentsi kasutama hakkavale esinduse juhile.

Nii uue residentsi soetamisel kui ka juhul, kui olemasolevas residentsis vahetub esinduse juht, koostab Välisministeeriumi haldusosakond residentsi seisukorra kohta hindamisakti ning korraldab remontimise ja renoveerimise, arvestades eelarve võimalusi ja remondi vajadust.

Paragrahv 9 sätestab residentsi kasutamise põhimõtted.

Esinduse juht peab residentsi ja selle sisustust kasutama otstarbekohaselt. Lisaks elukoha funktsioonile, on esinduse juhi residentsil poliitiline ja protokolliline tähendus, sest diplomaatilise praktika üheks oluliseks valdkonnaks on kontaktide loomine, süvendamine ja hoidmine asukohariigis, suhtlemine ja tegevus ka väljaspool ametiruume. Paragrahv 9 sätestabki põhimõtte, et esindusruumide olemasolul tuleb neid kasutada esindusülesannete täitmiseks: korraldada seal eineid, vastuvõtte ning kultuuri- ja muid esindusüritusi. Näiteks asukohariiki külastaval riigipeal on sobilik võtta külalisi vastu esinduse juhi residentsis, kui see on piisavalt funktsionaalne, mitte välisesinduse ametiruumides. Esinduse juht peab residentsi ja selle sisustust kasutama heaperemehelikult ja vastavalt selle kasutamise otstarbekalt ning hoidma seda nii, et selle väärtus ei väheneks, välja arvatud normaalne kulumine.

Residentsi või selle sisustuse kahjustumisest peab esinduse juht teatama esimesel võimalusel haldusküsimuste asekantslerile. Teatamise nõue on vajalik esinduse juhi enda huvides, kuna temal lasub otsene vastutus residentsi ja selle sisustuse heaperemeheliku hoidmise eest. Olenevalt tekkinud kahjust otsustab haldusküsimuste asekantsler, kuidas teavitatakse üürileandjat või kuidas ennistatakse endine olukord.  Teatada ei ole vaja vaid juhul, kui residentsi või selle sisustuse endine seisund on võimalik taastada ilma välisesindusevälise sekkumiseta.

Paragrahv 10 sätestab residentsi vahetamise põhimõtted.

Kuna residentsi vahetamine on protsess, millega kaasnevad riigile üldjuhul lisakulutused – kehtiva üürilepingu lõpetamise ja uue üürilepingu sõlmimise kulud, kolimiskulud jne –, võib välislähetuse ajal residentsi vahetamist taotleda vaid väga põhjendatud juhul, tingimusel et vahetamisel järgitakse käesolevas määruses sätestatut ja seda võimaldab Välisministeeriumi eelarve. Sarnaselt esinduse juhi õigusele taotleda residentsi vahetamist, on ka Välisministeeriumil õigus nõuda residentsi vahetamist esinduse juhiga.

Paragrahv 11 sätestab residentsi sümboolikaga seotud põhimõtted.

Kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja tavaga ning Eesti õigusaktidega kasutab esinduse juht residentsil Eesti Vabariigi lippu ja suure riigivapiga nimesilti. Residentsil sümboolika kasutamise põhimõte on eelkõige sätestatud Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni artiklis 20: “esindusel ja selle juhil on õigus kasutada esinduse hoonetel, sealhulgas ka esinduse juhi residentsil ja tema sõiduvahendeil, lähetajariigi lippu ja vappi”.

Eesti lipu kasutamisel juhindub esinduse juht “Eesti lipu seadusest” ja ajalooliselt väljakujunenud heast tavast. Üüritava residentsi korral on lipu ja suure riigivapiga nimesildi kasutamiseks vajalik ka üürileandja nõusolek, et vältida hilisemaid pretensioone residentsi kahjustamise kohta.

Paragrahv 12 reguleerib residentsi sisustamise põhimõtteid.

Kui residentsis on nõuetekohaselt nii elu- kui ka esindusruumid, sisustab eluruumid üldjuhul esinduse juht koostöös Välisministeeriumi haldusosakonna sisekujundusspetsialisti (edaspidi sisekujundusspetsialist) või Välisministeeriumi palgatud sisearhitektiga. Koostöö seisneb nii nõustamises värvide, materjalide, sisustuse, sisustuselementide jms valiku suhtes kui ka nende soetamises eelarve piires. Sama põhimõte kehtib residentsi puhul, kus eluruume kasutatakse ka esindusruumidena.

Esinduse juht võib asendada residentsi eluruumides Välisministeeriumile  kuuluvat sisustust isiklike esemetega, kui Välisministeeriumile kuuluvat sisustust on võimalik heaperemehelikult ladustada. Selleks, et Välisministeeriumi sisustus ei saaks mingilgi moel kahjustatud, on vajalik sisekujundusspetsialisti eelnev kooskõlastus. Kui ladustamisega kaasneb lisakulu, kooskõlastab ladustamise ka haldusküsimuste asekantsler.

Esindusruumid sisustab sisekujundusspetsialist või Välisministeeriumi palgatud sisearhitekt. Võimaluste piires arvestab sisekujundusspetsialist ka esinduse juhi arvamusega.

Üldjuhul on residentsi esindusruumides nähtaval ka oma riigi päritolu kunsti. Mõne riigi puhul (ka Eestil oleks põhjust kuuluda sellesse kategooriasse) on ruumid vähemalt osaliselt sisustatud kodumaise mööbli ja muude kujunduselementidega.

Käesoleva paragrahvi kohaldamisest tulenevad erimeelsused lahendab haldusküsimuste asekantsler.

Paragrahv 13 reguleerib sisustamise korda, lähtudes eelmises paragrahvis kehtestatud põhimõtetest.

Juhul kui residentsi eluruumid on sisustamata, on esinduse juhil õigus saada Välisministeeriumi ettenähtud korras ja kulul järgmisi esemeid: kirjutuslaud, tool, raamaturiiul; pehme mööbel (diivan, tugitoolid), diivanilaud, nõudekapp; pliit, külmik, köögilaud ja toolid; magamisasemed ja öökapid; riidekapp; valgustid. Esemete nimekiri on identne diplomaadi eluruumile ettenähtud esemetega ning üldjoontes üle võetud kehtivast juhendist, kuid uuendustena saab magamisaset nüüd soetada ka lapsele ning sisustuse loetelu on pisut üldisem, võimaldades rohkem paindlikkust.

Juhul kui sisustamata on residentsi esindusruumid, tagab Välisministeerium järgmised esemed: optimaalse suurusega söögilaud koos toolidega ja nõudekapp; esindusülesannete täitmiseks vajalik köögi- ja serveerimisvarustus, sealhulgas nõudepesumasin; esindusserviis vähemalt 14 inimesele koos klaasikomplektiga; optimaalse suurusega pehme mööbli komplekt salongi; pesumasin; tolmuimeja; muu sisustus  – näiteks kardinad, vaibad ja valgustid.

Nii eluruumides kui ka esindusruumides tagatakse esinduse juhile sisustus kas Välisministeeriumi olemasolevast inventarist või soetatakse asukohariigis vastavalt eelarvele.

Kui residentsi juurde kuulub terrass, rõdu või aed, mis võimaldab esindusülesandeid täita vabas õhus, tagatakse ka aiamööbli ja aiatarvikute, sealhulgas vajaduse korral grillahju ja telkkatuse olemasolu.

Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri nõusolekul võib põhjendatud juhtudel soetada lõigetes 1 ja 2 nimetamata esemeid Välisministeeriumi kulul. Eelkõige on silmas peetud riike, kus on teistsugune elektrivool või -sagedus, nagu näiteks USA ja Jaapan. Samuti on säte oluline juhtudeks, kus riikide erinevaid tavasid ja olukordi arvestades ei oska tekkivat vajadust ette näha.

Paragrahv 14  reguleerib residentsi kasutamisega seotud kulude hüvitamise alused ja korra.

Välisministeerium kannab esinduse juhi residentsi üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lõpetamisega kaasnevad kulud – üüri, maakleritasu, pangagarantii, ettemaksu, üüritagatise, kindlustuse jm. Analoogselt on Välisministeeriumi kanda pliidi, külmiku, pesumasina, nõudepesumasina ja kliimaseadme paigaldamise ja seadmestamise kulud; kommunaalkulud (küte, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, hoone halduskulud); valveteenused ning valvesüsteemide soetamise, paigalduse ja hooldusega seotud kulud; esindusruumide ja köögi koristuse kulud esindusürituse eel ja järel ning suurpuhastuse kulud kaks korda aastas; esindusülesannete täitmisega seotud teenuste ja abitööjõu kulud, näiteks peokorraldusteenus; esindusauto residentsi juures hoidmise kulud; gaasikulud 100% ulatuses, kui gaasi kasutatakse ainult residentsi kütmiseks või vee soojendamiseks; kui gaasi kasutatakse ka mujal olmes, hüvitatakse gaasikulu kuni 90% ulatuses;  elektrikulu: 10% ulatuses esindusruumide olemasolu korral või 20% ulatuses, kui residentsis on täiendavaid elektriseadmeid, nagu kliimaseade, soojuspump või soojaveeboiler (edaspidi  täiendavad elektriseadmed) või 80%  ulatuses, kui  elektrit kasutatakse põhikütteallikana või 90% ulatuses, kui elektrit kasutatakse põhikütteallikana ning residentsis on täiendavaid elektriseadmeid;

Igapäevased, isiklikest vajadustest põhjustatud elektri- ja gaasikulud, v.a § 14 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud erandid, ja sidekulud (lauatelefon, Internet, kaabeltelevisioon jt) on esinduse juhi kanda. Võrreldes siiani diplomaadi eluruumile kehtinud korraga, ei hüvitata enam koduse telefoni abonementtasu, sest praktikas on kõikidel esinduse juhtidel töökõnedeks ja igal pool, sh residentsis, kättesaadaval olemiseks töömobiilid. Mobiilidega seotud abonementtasud ja kõned (limiidi piires) hüvitatakse. Kui mingil perioodil või põhjusel on vaja olulisel määral kasutada töö tegemiseks residentsi lauatelefoni, saab need kulud ühekordselt hüvitada kõneeristuse ja arve alusel eelarve piires. Analoogselt ei hüvitata koduse Interneti abonementtasu: kõik Välisministeeriumi töödokumendid siirduvad hiljemalt järgmisel aastal elektroonilisse dokumendihaldussüsteemi (EDHS) ehk kinnisesse võrku, mille töökohad võivad asetseda “Riigisaladuse seaduse” kohaselt ainult haldusalal. Internetti jääb üksnes avalik info, ajalehtede lugemine ning suhtlemine pere ja tuttavatega.

Samamoodi ei hüvitata kulusid, mis tekivad Välisministeeriumile residentsi üürilepingu sõlmimisel, muutmisel ja lõpetamisel lemmikloomade kaasasoleku tõttu. Tihti on lemmiklooma kaasasoleku korral residentsi üürimine raskendatud, mis toob kaasa kohustuse residents vahetada. Välisministeeriumile toob aga selline olukord kaasa residentsi vahetusega kaasnevad kulud, nagu maakleritasu, kolimiskulud, üüritagatis ja ettemaks.

Tihti on juhuseid, kus residentsi omanik keeldub tagastamast üüritagatist, viitega, et lemmikloom on kahjustanud residentsi  ja selle sisustust. Ka sellised lemmiklooma tekitatud kulud jäävad edaspidi esinduse juhi kanda. Seetõttu ongi väga oluline kirjalikult fikseerida residentsi ja selle sisustuse seisund, et edaspidi vältida kahjunõudeid ja võimalike vaidluste teket. Esinduse juht peab hüvitama ka lemmiklooma poolt Välisministeeriumi residentsi ja selle sisustuse kahjustamise. Käesolevas paragrahvis nimetatud kulude eest tasutakse kuludokumentide alusel.

Paragrahv 15 sätestab esinduse juhi vastutuse.

Lähtutud on üldpõhimõttest, et esinduse juhi residentsi ja selle sisustust tuleb heaperemehelikult hoida ning tagastada samas seisundis, võttes arvesse normaalset kulumist. Esinduse juhi, tema perekonnaliikmete ja isiklike külaliste süülise tegevuse, tegevusetuse või hooletuse tagajärjel, kaasa arvatud lemmikloomade poolt eluruumile või selle sisustusele tekkinud kahju eest vastutab teenistuja, mis tähendab ka kahju korvamist. Kui hüvitamise suuruse ja põhjendatuse üle tekib esinduse juhi ja haldusküsimuste asekantsleri vahel vaidlus, teeb lõpliku otsuse Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler. Küsitakse ka välisesinduse juhi kirjalikku arvamust.

Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni, „Välissuhtlemisseaduse”, „Välisteenistuse seaduse” ning teiste Eesti õigusaktide terminoloogiat. Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja muude seadustega.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus ei reguleeri eelnõus käsitletud küsimusi.

Määruse mõjud

Eelnõu jõustumine eraldab residentside teema diplomaatide eluruumi omast, sätestades residentside soetamisel ja üürimisel nii esinduse juhi kui ka Välisministeeriumi õigused, kohustused ja vastustuse. Eelnõu rakendamine tagab õigusselguse ja sätestab üksikasjalikumad nõuded  residentsi kasutusse andmisel, kohaldades ühtseid põhimõtteid ja taotlusvormi.

Määruse rakendamise kulud ja eeldatavad tulud

Määruse rakendussäte välistab planeerimatud lisakulud.  Residentse soetatakse ning üüritakse vastavuses välisesinduste arengukava ning välisesinduste hoonete soetusprogrammiga, mida viiakse ellu Välisministeeriumile eraldatava eelarve võimaluste piires.

Määruse jõustumine

Määrus jõustub koos “Välissuhtlemisseaduse” jõustumisega 1. jaanuaril 2007.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks 25. oktoobril 2006.a kõigile ministeeriumidele Justiitsministeeriumi  hallatava eelnõude kooskõlastamise infosüsteemi kaudu.  Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tingimusel, et määruse rakendamine ei too riigile kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid, st et residentse soetatakse ning üüritakse vastatavuses kinnitatud välisesinduste arengukava mehitamise vajadusega ja kooskõlas välisesinduste hoonete soetusprogrammiga, mida viiakse ellu Välisministeeriumile eraldatud eelarve piires. Kuna ettenähtud tähtajaks ei olnud  teised ministeeriumid saatnud Välisministeeriumile kirja eelnõu kooskõlastamise või eelnõuga põhjendatult mittenõustumise kohta ega taotlenud tähtaja pikendamist, loeb Välisministeerium eelnõu nende poolt märkusteta kooskõlastatuks.

Urmas Paet
Välisminister