KKK EESTI KODANIKULE

- Reisimine välismaale
- Töötamine ja elamine välismaal
- Konsulaarteenused
- Üldinfo Schengenist

Reisimine välismaale

MIDA TEHA ENNE VÄLISMAALE MINEKUT?

1. Registreerida enda lühiajaline viibimine välisriigis Välisministeeriumis. (http://www.vm.ee/?q=et/registreerumine).
2. Uurida sihtriigis asuva Eesti saatkonna andmed.
3. Teha Euroopa Liidus kehtiv ühtne ravikindlustuskaart. Täpsem info Haigekassa kodulehelt. Soovitav on teha ka reisikindlustus.
4. Reisides eksootilisele maale, pidada nõu arstiga ja teha vajalikud vaktsineerimised. Lisainfot saab leheküljelt http://www.vaktsiin.ee
5. Teha passist ja ID kaardist igaks juhuks koopiad ja hoida neid originaaldokumentidest lahus.

MILLISTESSE RIIKIDESSE ON EESTI KODANIKUL VÕIMALIK SISENEDA ILMA VIISATA?
Viisainfo leiate Välisministeeriumi koduleheküljelt: http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/160

Kas on vaja taotleda vastsündinud Eesti kodanikule isikut tõendavaid dokumente, kui piiril enam reisidokumente ei kontrollita?

Üks Schengeni põhimõtetest on kontrolli kaotamine Schengeni sisepiiridel. Kontrolli kaotamine sisepiiridel ei tähenda seda, et isikul ei ole vaja isikut tõendavaid dokumente. Kunagi ei kao võimalus vajaduse korral dokumente kontrollida ning selleks peavad need ka olemas olema.

MILLISTESSE RIIKIDESSE ON EESTI KODANIKEL VÕIMALIK REISIDA ID-KAARDIGA?

Eesti Euroopa Liiduga Ühinemislepingust ning Euroopa Ühenduse Asutamislepingust tulenevalt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda teiste Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikide - Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Hollandi, Horvaatia, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Küprose, Liechtensteini, Luksemburgi, Läti, Leedu, Makedoonia, Malta, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Taani, Tšehhi, Ungari ning Šveitsi Konföderatsiooni territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.

MILLISED TINGIMUSED KEHTIVAD EESTI KODANIKELE REISIKS GRÖÖNIMAALE, FÄÄRI SAARTELE JA KANAARI SAARTELE?

Eesti kodanik võib Gröönimaa ja Fääri saarte territooriumile siseneda samadel tingimustel nagu Taani territooriumile ja Kanaari saartele nagu Hispaania territooriumile.

KELLE POOLE VÕIN PÖÖRDUDA, KUI SATUN VÄLISMAAL HÄTTA?

Eesti kodanikele osutavad välismaal konsulaarkaitset meie välisesinduste konsulid ja Eestit esindavad aukonsulid.
Vt. Eesti esinduste nimekirja: http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/123

Juhul, kui sa satud välisriigis hätta nädalavahetusel ja puhkepäevadel või kui riigis, kus viibitakse ei ole Eesti esindust, on võimalik võtta ühendust välisministeeriumi valveametnikuga telefonil (+372) 53 01 või 9999 (+372) 6 377 000 . Samuti on Eesti kodanikul õigus Eesti välisesinduse puudumisel pöörduda abi saamiseks kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikide esinduste poole.

KELLE POOLE PEAN PÖÖRDUMA, KUI KAOTAN REISI AJAL OMA PASSI?

Kui te viibite välismaal ja teie reisidokument on hävinud, kaotsi läinud või varastatud, saate taotleda tagasipöördumistunnistust pöördudes Eesti välisesinduse poole.
Eesti välisesinduste nimekirja leiate: http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/123

Kui välisriigis puudub Eesti välisesindus, on teil õigus pöörduda teiste Euroopa Liidu liikmesriikide välisesindustesse. Nende puudumisel tuleb võtta ühendust Välisministeeriumi konsulaarosakonna konsulaarabibürooga.
Tel: (+372) 6 377 000 või (+372) 53 01 9999
E-mail: konsul@mfa.ee

Tagasipöördumistunnistuse puhul on vajalik silmas pidada, et sellega on võimalik naasta vaid Eestisse, poolelijäänud reisi ei saa tagasipöördumistunnistusega jätkata.
Täpsem informatsioon tagasipöördumistunnistuse taotlemisest juuresoleval lingil http://www.vm.ee/?q=et/node/8428.

Töötamine ja elamine välismaal

MIDA PEAN TEGEMA, KUI SOOVIN VIIBIDA MÕNES EL LIIKMESRIIGIS KAUEM KUI 3 KUUD?

Kui Eesti kodanik soovib viibida teises EL liikmesriigis kauem kui 3 kuud, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates.
Samad tingimused kehtivad ka juhul, kui soovitakse teise liikmesriiki elama, tööle või õppima asuda.
Info: http://europa.eu/eures/

KUIDAS SAAN TAOTLEDA UUT PASSI, KUI ELAN VÄLISRIIGIS JA MINU PASSI KEHTIVUSAEG SAAB LÄBI?

Kui elate välisriigis ja teie või teie lapse passi ja/või ID-kaardi kehtivusaeg hakkab läbi saama, võite esitada taotluse isiklikult Eesti välisesinduses, samuti on võimalik saata uue dokumendi taotlus Kodakondsus- ja Migratsiooniametile posti teel.
Lisainformatsiooni passi taotlemise kohta leiate: http://www.pass.ee
Eesti välisesinduste nimekirja leiate: http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/123

KUST SAAN INFOT VABADE TÖÖKOHTADE KOHTA?

Soovitamine külastada Euroopa Liidu loodud tööportaali EURES. Infot leiab ka vastava riigi tööpakkumisportaalidest või ajalehtedest.

KUST SAAKSIN INFOT ÕPPIMISVÕIMALUSTE KOHTA EUROOPA LIIDUS?

Algatuseks oleks hea tutvuda Euroopa Liidu poolt loodud PLOTEUS portaaliga, kus on seletatud lahti nii erinevad haridussüsteemid kui ka üksikasjalisem info õppimisvõimaluste kohta konkreetses riigis.

MIDA PEAN TEGEMA, KUI TAHAN ASUDA ELAMA TEISE RIIKI?

Täpsema info saamiseks soovitame ühendust võtta vastava riigi kodakondsus- ja migratsiooniametiga või Eestis asuva selle riigi saatkonnaga.

Konsulaarteenused

KAS VÄLISMINISTEERIUMIS ON VÕIMALIK KINNITADA DOKUMENTE APOSTILLIGA?

Välisministeeriumis ei kinnitata dokumente apostilliga.

Eestis kinnitavad dokumente apostilliga notarid. Notarite nimed ja kontaktandmed on leitavad veebilehelt http://www.notar.ee/19765.

Apostilliga kinnitamise korrast lugege täpsemalt: http://www.notar.ee/19886.

Üldinfo Schengenist

Millised riigid kuuluvad ühtsesse Schengeni viisaruumi?

Schengeni ühtse viisaruumi täisliikmed on Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari.

Kas kuulumine Schengeni ühtsesse viisaruumi laiendab automaatselt Eesti kodanike viisavabadust kolmandate riikidega, kes on Eesti kodanikele kehtestanud viisanõude?

Eesti kuulumine Schengeni viisaruumi ei too kaasa automaatset kolmandate riikide viisanõudest loobumist Eesti kodanike suhtes.
Eesti kodanikel on vaja taotleda viisa nendesse kolmandatesse riikidesse reisimiseks, kes on Eesti kodanikele kehtestanud viisanõude, kuni saabub teade viisanõude tühistamise kohta.