KKK VÄLISMAALASELE

• Viisa liigid
• Kust saab viisat  taotleda?
• Mis on esindamine?
• Mis on vajalik viisa taotlemiseks?
• Kui palju maksab viisa?
• Erisused EL kodaniku pereliikme reisimisel
• Viisast keeldumine
• Alaealise reisimisest
• Õppimine ja töötamine Eestis

MILLISTE RIIKIDE KODANIKUD VÕIVAD SISENEDA EESTISSE VIISAVABALT?
Reisiinfo teiste riikide kodanikele leiate Välisministeeriumi kodulehelt: Viisavaba reisimine Eestisse.

MIS RIIGID KUULUVAD SCHENGENI VIISARUUMI?
Schengeni ühtse viisaruumi täisliikmed on Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari

Viisa liigid

Ühtne Schengeni viisa (C-viisa) võimaldab liikuda kogu  Schengeni territooriumil  kuni kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul alates esimesest Schengeni territooriumile sisenemise kuupäevast.

Lennujaama transiitviisa (A-viisa) võib anda välismaalasele sisenemiseks Eesti lennujaama rahvusvahelisse transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks järgmisesse transiit- või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õigus siseneda. Lennujaama transiitviisa ei anna õigust Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks.
Riikide nimekiri, kelle kodanikud vajavad lennujaama transiitviisat.

Pikaajaline viisa (D-viisa) väljastatakse Eestis viibimiseks kuni 6 kuuks kehtivusajaga kuni 12 kuud. Pikaajaline viisa on siseriiklik viisa, mis annab õiguse liikuda kogu Schengeni ruumis kuni 90 päeva poole aasta jooksul . Pikaajalist viisat on võimalik taotleda ainult Eesti välisesindustes.

Kust saab viisat taotleda?

Viisataotlus esitatakse üldjuhul isiklikult Eesti välisesindusele või Eestit esindava riigi välisesindusele.

KAS MA SAAN TAOTLEDA VIISAT VÄLISMINISTEERIUMI KAUDU?
Välisministeeriumis ei ole võimalik taotleda viisat. Viisa taotlemiseks võtke palun ühendust lähima Eesti esindusega või Eestit esindava riigi esindusega.

KAS ON VÕIMALIK TAOTLEDA VIISAT KA PIIRIPUNKTIS?
Üldjuhul piiripunktis viisat ei anta. Piiripunktis erandina viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)

MIDA TEHA, KUI VIISATAOTLEJA ASUKOHA RIIGIS EI OLE EESTI ESINDUST?
Sel juhul tuleb pöörduda lähima Eesti esinduse poole mõnes muus riigis või Eestit esindava esinduse poole.
Eesti välisesindused
Eestit esindavate riikide välisesindused

KAS EESTI KÜLASTAMISEKS SAAB SCHENGENI VIISA IGA SCHENGENI LIIKMESRIIGI ESINDUSEST?
Kui viisataotleja soovib külastada vaid Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti välisesindusele. Kui riigis, kus viisat taotletakse, ei ole Eesti välisesindust, tuleb pöörduda lähimasse Eesti välisesindusse. Kui viisataotleja elukohariigis esindab Eestit viisade väljastamisel teise riigi esindus, tuleb viisataotlus esitada sinna.
Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki (sh Eestit), tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mis on viisataotleja sihtriigiks. Et määrata kindlaks peamine sihtriik, peab viisataotleja teadma, millises Schengeni riigis ta kõige kauem peatub.
Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki, kuid ei ole kindel sihtriigis, või kui ta plaanib kõikides külastatavates riikides viibida võrdse arvu päevi, tuleb taotleda viisat selle riigi esindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse.

KAS KOLMANDA RIIGI KODANIK, KELLEL ON EESTI ELAMISLUBA, PEAB TAOTLEMA VIISAT, ET REISIDA MÕNDA TEISE SCHENGENI LIIKMESRIIKI?
Eesti elamisluba kehtib reisimiseks kõigisse Schengeni liikmesriikidesse. Lisaks elamisloale peab olema kaasas pass.

Mis on esindamine?

Eestil puudub laiaulatuslik välisesinduste võrk ning enamik neist asub Euroopa Liidus sh Schengeni ruumi kuuluvates riikides. Riigis, kus Eestil ei ole välisesindust, võib viisade väljastamisel esindada Eestit mõni teine Schengeni liikmesriik.

Eestit esindava liikmesriigi esindusele saab esitada vaid lühiajaliste viisade, transiitviisade ja lennujaama transiitviisade taotlusi. Pikaajaliste viisade taotlemiseks tuleb jätkuvalt pöörduda lähima Eesti välisesinduse poole. Täpsema info saamiseks dokumentide osas, mis tuleb viisataotluseks esitada, võtke palun ühendust Eestit esindava liikmesriigi saatkonnaga Eestit esindavate riikide välisesindused.

Praeguse seisuga on Eesti sõlminud esinduslepingud viisade väljastamiseks Austria, Hispaania, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Ungari, Hollandi, Taani, Šveitsi ja Rootsiga 84 riigis.

Mis on vajalik viisa taotlemiseks?

MILLAL VÕIB TAOTLUSE ESITADA?
Viisataotlus tuleks üldjuhul esitada vähemalt 15 kalendripäeva enne kavandatavat külastust  ja mitte varem kui kolm kuud enne kavandatud külastuse algust.

KAS EELNEVALT ON VAJA KOHTUMINE KOKKU LEPPIDA?
Taotlejalt võidakse nõuda viisa taotluse esitamiseks kohtumise broneerimist. Täpsema info saamiseks palume pöörduda konkreetse esinduse poole
Eesti välisesindused
Eestit esindavate riikide välisesindused

KAS  KUTSE ON VAJALIK?
Alates 30. juulist 2009 ei pea nii füüsilisest kui ka juriidilisest  isikust küllakutsuja vormistama viisakutset Kodakondsus- ja Migratsioonibüroos, piisab vabas vormis kirjutatud kinnitusest. Reisi eesmärki tuleb tõendada lisadokumentidega.

Küllakutsuja kohustused on välja toodud välismaalaste seaduses.

• Kutsuja on kohustatud kontrollima, et tema poolt Eestisse kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus.
• Kutsuja on kohustatud võtma välismaalase Eestis vastu, tagama tema majutamise ning kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.
• Kui välismaalane ei kanna menetluskulusid või väljasõidukohustuse sundtäitmise või väljasaatmiskeskuse või politsei arestimajas viibimise kulusid, siis on kutsuja kohustatud hüvitama nimetatud kulud, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot.
• Kutsuja on kohustatud tõendama vastavust kutsuja suhtes kohaldatavatele nõuetele.

KAS KA SELLE RIIGI ESINDUSES, KES EESTIT VIISADE VÄLJASTAMISEL ESINDAB, EI NÕUTA VIISAKUTSET?
Viisakutse nõude kaotamine puudutab Eesti esindusi. Kui viisat taotletakse Eestit esindava riigi esinduses, tuleb täpsustada, milliseid lisadokumente konkreetne riik nõuab.
Eestit esindavate riikide välisesindused

TAOTLEN ESIMEST KORDA SCHENGENI VIISAT, SOOVIN KÜLASTADA OMA SÕPRA EESTIS, MILLISED DOKUMENDID PEAN ESITAMA?
Kõige olulisem on, et esitate oma reisiplaanid ausalt ja arusaadavalt ning märgite viisataotluse ankeedi punktis 34 korrektselt oma peamise kontakti ja viibimiskoha Eestis. Samaks jääb nõue esitada dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki ja vahendite olemasolu  edasi-tagasi reisiks, ülalpidamiseks ja majutuseks. Kasuks tuleb ka, kui viisataotleja näitab ära oma sideme Eestiga.

MILLISED DOKUMENDID TULEB ESITADA VIISA TAOTLEMISEKS?

• reisidokument, mis on kehtiv vähemalt 3 kuud pärast taotletava viisa kehtivuse lõppu;
• täidetud ja allkirjastatud viisataotlus;
• foto 35x45 mm;
• tervisekindlustusleping, mis peab olema kehtiv kogu Schengeni ruumis viibimise aja jooksul, et tagada haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumine. Mitmekordsete viisade puhul esitab viisataotleja reisikindlustuse, mis hõlmab üksnes esimese kavandatud reisi kestuse. Samas tuleb ka järgnevateks reisideks hankida reisikindlustus, mille olemasolu kontrollitakse piiriületusel. Kindlustusvastutuse alammäär on 30 000 eurot (469 400 Eesti krooni);
• reisi eesmärki tõendavad dokumendid;
• Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid (iga Eestis viibitud päeva kohta 55,6 eurot;
• viisatasu

MILLISED ON LISADOKUMENDID, MIS TÕENDAVAD VÄLISMAALASE REISI EESMÄRKI, MAJUTUSKOHA OLEMASOLU NING EESTIS VIIBIMISE JA EESTIST LAHKUMISE KULUDE KANDMIST?
Lisadokumentide loetelu ei ole lõplik, seetõttu saab tuua näidetena võimalikud lisadokumendid. Täpsema info saamiseks nõudmiste osa palume ühendust võtta konkreetse Eesti välisesinduse või  Eestit esindava riigi välisesindusega.

Reisi eesmärki, transpordi- ja tagasipöördumisvahendite, elatusvahendite ning majutuse olemasolu tõendavad reisidokumendid.

Ärireisid:

1. kohtumist, konverentsi vms. korraldava firma/organisatsiooni kirjalik kinnitus
2. dokumendid, mis kinnitavad ärisuhete olemasolu
3. kutsed/piletid messidele, seminaridele vms.
4. dokumendid, mis tõendavad viisataotleja seotust/staatust firmas

Reisid turismi või isiklikul eesmärgil:

1. majutust tõendav dokument (hotelli broneering, kirjalik kinnitus isikult, keda külastatakse)
2. reisipaketid
3. sõidupiletid

Dokumendid, mis tõendavad viisataotleja kavatsust lahkuda viisa kehtivuse lõppemisel Schengeni ruumist:

1. edasi-tagasi sõidupiletid
2. dokumendid, mis tõendavad piisavaid elatusvahendeid
3. töökoha tõend
4. tõend elukohariigis asuva kinnisvara kohta
5. tõend elukohariigiga seotuse kohta: perekondlikud sidemed; ametialane staatus

Dokumendid, mis tõendavad sugulussidemeid külastatava isikuga:

1. Perekonnaseisudokumendid (abielu-, sünnitunnistus)
2. Külastatava isiku vabas vormis kiri.

KAS VIISATAOTLEJA PEAB ISIKLIKULT KOHALE ILMUMA?
Taotlejad peavad üldjuhul taotluse esitama konsulaadis isiklikult. Taotluse isikliku esitamise eesmärk on võimaldada konsulaartöötajatel saada mulje taotluse sisust ning küsida taotlejalt küsimusi reisi eesmärgi ja esitatud dokumentide kohta.

Kui palju maksab viisa?

KUI PALJU MAKSAB SCHENGENI VIISA?
Riigilõiv võetakse viisataotluse läbivaatamise eest.
Schengeni viisa maksab 60 eurot, 6-12 aastastele lastele 35 EURi. Samas on Euroopa Liit sõlminud kolmandate riikidega mitu viisalihtsustuslepingut, milles on sätestatud, et viisalõiv nende riikide kodanikele on 35 eurot. Sellised viisalihtsustuslepingud on jõus Albaania, Bosnia ja Hertsegovina, Gruusia, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Serbia,  Venemaa ja  Ukrainaga http://www.vm.ee/?q=node/8687

Pikaajaline siseriiklik D-viisa maksab 80 eurot.

RIIGILÕIVU TASUMISEST ON VABASTATUD

1. Isik, kes saabub Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või kaitseväe juhataja kutsel põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel;
2. alla 6-aastane laps;
3. isik Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise kohustusega ettenähtud juhul või rahvusvahelise tava kohaselt;
4. Euroopa Liidu liikmesriigi (sh Eesti), Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliige;
5. õpingute või täiendusõppe eesmärgil reisiv õpilane, üliõpilane ja kraadiõppe üliõpilane ning temaga kaasas olev õpetaja;
6. lühiajalise viisa taotluse puhul teadlane, kes reisib Euroopa Ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil;
7. kuni 25-aasta vanused mittetulundusühingute esindajad, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.

Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige

Direktiiv nr 2004/38/ EÜ kohaldub vaid neile kodanike pereliikmetele, kes reisivad koos Euroopa Liidu (ELi) kodanikuga või tema juurde. Üldjuhul on direktiivi kohaldamisel ELi kodaniku puhul tingimuseks see, et ta ei ela oma kodakondsusjärgses riigis.

ELi kodaniku perekonnaliikmeks loetakse isikut, kes ei ole ELi ega Eesti kodanik ja kes on:

1. ELi kodaniku abikaasa (edaspidi abikaasa),
2. ELi kodaniku või abikaasa alla 21-aastane laps või ülalpeetav täisealine laps (edaspidi ülalpeetav laps),
3. ELi kodaniku või abikaasa ülalpeetav vanem või
4. käesoleva lõike punktides 1-3 nimetamata isik, kes on ELi kodaniku ülalpeetav või leibkonnaliige lähteriigis või kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu püsivalt suuteline iseseisvalt toime tulema ja on vajalik, et ELi kodanik teda isiklikult hooldab.

Viisataotluse esitamisel peab ELi kodaniku pereliige esitama vaid reisidokumendi ning sugulust tõendava dokumendi (abielu- või sünnitunnistus jms). Konsulil on õigus paluda dokumendi esitamist legaliseeritult või apostilliga ning ka dokumendi tõlget.  Kui sugulusest tõendavast dokumendist ei selgu, et üks osapooltest on ELi kodanik, võib konsul viisataotlejalt paluda ka koopiat ELi isikut tõendavast dokumendist.

ELi kodaniku pereliikme viisataotlus menetletakse võimalikult kiiresti ning tasuta.

Viisast keeldumine

KELLE POOLE VÕIKSIN PÖÖRDUDA, ET SAADA INFOT VIISA ANDMISEST KEELDUMISE KOHTA?
Vastavalt välismaalaste seadusele (VMS § 66) viisa andmisest keeldumist ei põhjendata. Taotlejale edastatakse sellekohane teatis.
Alates 05.04.2011 on õigus vaidlustada viisa andmisest keeldumise, viisa kehtetuks tunnistamise või viisa tühistamise otsust.
Vaidlustajal on õigus esitada  vaideavaldus 30 päeva jooksul keelduvast (tühistamise, kehtetuks tunnistamise) otsusest teada saamise päevast arvates otsuse teinud välisesindusele
Otsuse muutmata jätmisel on õigus vaideotsus edasi kaevata 30 päeva jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates II astme vaidemenetluseks välisministeeriumi konsulaarosakonda. Vaideavalduse saab esitada isiklikult, posti teel või esindaja kaudu.
Vaideavalduse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv on 20 eurot http://www.vm.ee/?q=node/4854

Alaealise reisimisest

Alaealisele, kes reisib üksi või ühe vanemaga/saatjaga, soovitame vormistada asjakohase volikirja (soovitavalt nt ingliskeelse). Lähtudes Schengeni piirieeskirjast nõuavad seda ka teised ELi liikmesriigid –  on see ju ka alaealise enda huvides tõrgeteta reisi toimumiseks. Nõudmiste täpsustamiseks soovitame võtta ka ühendust konkreetse riigi esindusega. 

Väljavõte Schengeni piirieeskirjast.
 

Saatjaga liikuvate alaealiste puhul kontrollib piirivalveametnik ka seda, et alaealisi saatev isik on nende vanemlik hooldaja, eriti juhul, kui alaealistega on kaasas vaid üks täiskasvanu ning kui on tõsine alus arvata, et alaealised on lahutatud nende seadusjärgsetest vanemlikest hooldajatest ebaseaduslikult.  Viimasel juhul teostab piirivalveametnik edasist uurimist, et tuvastada võimalikud lahknevused või vasturääkivused esitatud andmetes. Juhul kui alaealised reisivad saatjata, peavad piirivalveametnikud reisidokumentide ja täiendavate dokumentide põhjaliku kontrollimisega tagama, et alaealised ei lahku territooriumilt oma vanemliku hooldaja/vanemlike hooldajate tahte vastaselt.

Õppimine ja töötamine Eestis

MIDA TEHA, KUI SOOVIN ÕPPIDA EESTIS?
Õppimiseks tuleb taotleda lähimast Eesti esindusest elamisluba.
Riiklikult tunnustatud õppekava alusel magistri- ja doktoriõppesse tulevad välisüliõpilased saavad taotleda elamisluba ka Eestis.  Lähemat infot leiate PPA kodulehelt.

MIDA TEHA, KUI SOOVIN LÜHIAJALISELT EESTIS TÖÖTADA?
Sel juhul on vaja taotleda D viisat ning tööandjal registreerida lühiajaline töötamine Prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teeninduses  või posti teel. Täpsem info PPA kodulehelt.

KUST LEIDA INFOT PENSIONITE JA TÖÖVÕIMETUSEGA SEOTUD KÜSIMUSTE KOHTA?
Sotsiaalkindlustuse küsimustes soovitame pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.