Ungari majanduse üldiseloomustus

Enne turumajandusele üleminekut oli Ungari majandus teiste idabloki riikidega võrreldes mõnevõrra liberaalsem ning arenenum. 1960ndate lõpus käivitus majandusreform, mis avas Ungari väliskaubanduse, kehtestas piirangutega turureeglid ning lubas piiratud arvul väikeettevõtetel tegutseda teenindussektoris. Vaatamata majanduse stagneerumisele 1970ndatel otsustas Ungari majanduse liberaliseerimist jätkata, võttes vastu ühisettevõtte seaduse, kehtestades tulumaksu ning liitudes 1982. a IMFi ja Maailmapangaga. 1990ndate algus tõi kaasa olulise tööstustoodangu languse, töötuse ja inflatsiooni kasvu ning kaubavahetusbilansi järsu halvenemise. 1993. aastaks tõusis riigivõlg 15 mld dollarini ja 1996. aastal tuli kehtestada tõsiseid eelarvepiiranguid. Tänu neile paranes riigi rahandusolukord ja kasvas välisinvestorite usaldus riigi suhtes. Tänu lihtsustatud ja kiirendatud erastamisele kasvas välisinvesteeringute sissevool tööstusesse, energeetika ja telekommunikatsioonisektorisse. 2000. aastate alguses oli Ungari välisinvesteeringute magnetiks ning majandus kasvas välisinvesteeringute, ekspordi ja avatud majanduse toel kiiresti. Välisinvesteeringute sissevool on olnud jätkuvalt kõrge ja on nüüdseks 60 miljardit eurot.

1995. aastal muudeti Ungari valuuta forint (HUF) vabalt konverteeritavaks, 1996. aastal sai Ungari OECD liikmeks. 2001. aastal kaotas peaminister Viktor Orbáni valitsus viimasedki piirangud valuutatehingutelt. Kaubavahetus ELi ning OECD riikidega moodustab nüüdseks vastavalt 75% ja 85% kaubavahetusest. Olulisemad kaubanduspartnerid on Saksamaa, Itaalia ja Austria.

Tihedale majandusintegratsioonile ELi riikidega järgnes 2004. aastal ka ELi liikmesriigiks saamine. Vastavalt liitumislepingule peaks Ungari, vastavate tingimuste täitmisel, liituma ka eurotsooniga. Kuid kõrge riigieelarve puudujääk 2005. ja 2006. aastal muutis selle võimatuks. 2006. aastal kehtestas peaminister Gyurcsány’i valitsus riigirahanduse konsolideerimise plaani tõstes makse, vähendades sotsiaaltoetusi ning piirates avaliku sektori kulutusi. Samas vähendasid maksumuudatused, eriti tööjõumaksude kasv, Ungari konkurentsivõimet võrreldes teiste piirkonna riikidega. 2008. a suudeti riigivõla tase viia 3,4%-ni SKPst, kuid valitsuskulude piiramine tõi kaasa sisetarbimise vähenemise ning seega vähenesid ka Ungari majanduse kasvunumbrid.

Üleilmse finantskriisi mõjud jõudsid Ungarisse 2008. aastal. Hoolimata tõsistest püüdlustest vähendada riigivõlga ning parandada eelarvetasakaalu, suurenes investorite riskikartlikkus, mis mõjutas negatiivselt valuutakurssi, valitsuse võlakirja- ning aktsiaturge Ungaris. Suurenesid kahtlused Ungari võimes katta oma välisrahastuse vajadusi. Valitsus ja keskpank võtsid kasutusele rea abinõusid, et toetada rahvusvaluutat ja rahaturge. Investorite usalduse tagamiseks ning riigisisesel rahaturul likviidsuse suurendamiseks sõlmis Ungari 2008. aasta novembris 20 miljardi euro suuruse finantsstabiilsuse paketi ehk nn majanduse päästepaketi IMFi, ELi ja Maailmapangaga.

Lepingu järgi võttis Ungari kohustuse jätkuvaks finantskonsolideerimiseks, rahasektori reformiks ning pangandussektori toetusmeetmete rakendamiseks.

2009. a rakendas peaminister Gordon Bajnai valitsus rea majandusreforme ning kulukärpeid, et vähendada tööjõu maksukoormust, õhutada tööhõivet, parandada majanduse konkurentsivõimet ja kompenseerida prognoositust suurema majanduslanguse tõttu kaduma läinud valitsuse tulusid. 2009. aastal kahanes Ungari SKP 6,2%, kuid eelarvepuudujääk jäi IMF-ga kokkulepitud 3,9% piiresse.

2010. a. võimule tulnud Viktor Orbáni parempoolne valitsus võttis tarvitusele rea majanduspoliitika meetmeid, mida ka majandusminister ise nimetas „ebatavalisteks“. Majanduskriisist väljatulekuks kehtestati mitmed „kriisimaksud“ pangandussektorile, energeetika-, telekommunikatsiooni- ning jaemüügiturule. Algselt 3-aastase tähtajaga kehtestatud maksude eesmärgiks on riigieelarvet pinnal hoida, kuni pikaajalisema mõjuga struktuursed muudatused ellu viiakse. 2010. a novembris pikendati kriisimaksude kehtivust juba 2014. aastani. Lisaks muutis valitsus osalemise erasektori pensionifondides vabatahtlikuks ja pakkus fondide olemasolevatele liikmetele võimaluse pöörduda vana riigipõhise süsteemi juurde, riigistades sellega ka pensionifondidesse kogutud varad. Neist meetmetest tulenevat eelarvelisa kavatseb valitsus kasutada selleks, et hoida riigieelarve defitsiit 2011. ning 2012. aastal alla 3% SKPst. 2010. aastal valitsus täiendavast IMF laenust loobus, kuna ei olnud nõus sellega kaasnevate piirangutega.

Märtsis 2011 käivitas valitsus Széll Kálmáni Plaani, milles on visandatud struktuursete reformide plaanid riigi ja kohaliku omavalitsuse rahanduses, sotsiaalkindlustuses, hariduses, tervishoius, tööturul ja ühiskondlikus transpordis aastateks 2011-2014.

Majandusnäitajad 2008-2011

Allikas: MTI-Econews; Hungarian State Treasury

Majanduse struktuur

Peaaegu kaks kolmandikku Ungari rahvuslikust koguproduktist tuleb teenindussfäärist. Selle hulgas suureneb rahandusalase tegevuse, kinnisvaraäri, majandusteenuste ning samuti elanikkonnale osutatavate teenuste (haldus, haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus) osakaal. Tööstus, mis esmajoones toetub töötlevale tööstusele, toodab rahvuslikust koguproduktist umbes neljandiku. Suhteliselt madal on põllumajanduse ja ehituse osakaal, kõigest 4-5 protsenti.

Infrastruktuur

Ungari infrastruktuur on viimasel kümnendil tõhusalt paranenud. Kiirteedevõrgustik ühendab pealinna kõigi naaberriikidega. Budapesti lennujaam teenindas 2010. a. 8,2 miljonit reisijat. Mõningal määral on paranenud raudtee infrastruktuur. Interneti kasutatavus ja kättesaadavus ei ole Ungaris ühtlane. Valitsuse eesmärk on katta kogu riik kvaliteetse lairibaühendusega 2013. aastaks. Täielik üleminek digitaalsele televisioonile on kavas aastaks 2015.

Tööjõuturg

Ungaris on võrdlemisi haritud tööjõud, eriti inseneriteaduse, farmaatsia, majanduse, matemaatika, füüsika ja teeninduse valdkonnas. Kaks kolmandikku tööjõust on kesk- või kutseharidusega. Tänu välisinvesteeringutele on riiki toodud oskusteavet ja tehnoloogiat, mis on tõstnud tööviljakust.
Tööpuuduse tase on ELi keskmine, pea 11%; tööpuudus on suurem Ungari ida- ja lõunapiirkonnas; madalam lääne pool. Palgatase on Euroopa keskmisest madalam. Miinimumpalk on 78 tuhat forinti e. 285 eurot. Keskmine palk on 200 tuhat forinti e 720 eurot.

Pangandus ja kindlustus

Nagu pangandussektoris üldiselt on välja kujunenud, nii on ka Ungaris kahetasandiline pangasüsteem. Selle süsteemi ülemise tasandi moodustab keskpank (A Magyar Nemzeti Bank) ja alumise kommertspangad. Keskpank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Ungari pangaliidul (Magyar Bankszövetség) on 44 liiget. Kindlustusfirmad on koondunud Kindlustusfirmade liitu (Magyar Biztosítók Szövetségét MABISZ). Pangandussektorit on viimastel aastatel negatiivselt mõjutanud nii majanduskriis, forinti vahetuskursist tulenevad raskused laenuturul ning pangandusmaks.