Ungari Vabariigi üldinfo

Viimati uuendatud: 03.08.2011

Pindala:	93 030 km2
Elanikkond:	9 905 596 (seisuga juuli 2010)
Naabrid:	Slovakkia, Rumeenia, Austria, Horvaatia, Serbia, Ukraina, Sloveenia
Riigikeel:	ungari keel
Haldusjaotus:	19 komitaati, 23 komitaadi õigustega linna, 229 linna, 183 suuremat asulat, 2716 omavalitsusüksust
Pealinn:	Budapest (2 mln elanikku)
Suuremad linnad:	Debrecen (211 000 el), Miskolc (185 000 el), Szeged (168 000 el), Pécs (162 000 el), Győr (130 000 el)
Rahaühik:	Forint (HUF, Ft); ca 272,24 HUF = 1 euro (juuli 2011)
Valitsusvorm:	Parlamentaarne vabariik
Riigipea:	Pál Schmitt (alates 6. august 2010)
Peaminister:	Viktor Orbán (alates 29. mai 2010)
Riigipühad:	15. märts (1848. aasta revolutsiooni aastapäev); 20. august (Ungari Kuningriigi asutaja Püha Istváni päev); 23. oktoober (1956. aasta ülestõusu mälestuspäev).

Geograafia ja kliima

Ungari katab 93 tuhat ruutkilomeetrit Karpaatide mäeaheliku, Alpide ja Lõunaslaavi mäestike vahelisest Karpaatide basseinist. Ungaril on ühine piir Slovakkia (677 km), Rumeenia (443 km), Austria (366 km), Horvaatia (329 km), Serbia (151 km), Ukraina (103 km) ning Sloveeniaga (102 km). Kaks kolmandikku pindalast on tasane, mägisem on riigi põhjaosa - kõrgeim tipp on Kékestető (1014 m üle merepinna).

Merepiiri Ungaril pole. Ungarit läbib kaks suuremat jõge – Doonau ning Tisza; suuremaid järvi on kolm – Balaton, Velence ja Fertő. Ungaris on rohkelt kuuma- ja mineraalveeallikaid.
Ungaris on mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Mägedevahelise isoleeritud asendi tõttu on sagedased põuad. Riigi keskosas asuva pealinna Budapesti keskmine temperatuur on jaanuaris –0,6 °C ja juulis 22,2 °C.

Rahvastik ja haldusjaotus

Ungaris on 10 miljonit elanikku, kuid see number väheneb madala sündimuse tõttu. Rahvastiku tihedus on umbes 100 inimest ruutkilomeetril.

Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 23 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város). Pealinnas Budapestis elab umbes 2 miljonit inimest. Teiste suuremate linnade elanikkond jääb 200 tuhande elaniku piiridesse.

2001. aasta rahvaloenduse (2011. a. rahvaloenduse kodulehekülg) andmeil oli Ungari elanikest ungari rahvusest 92,3%, suurim vähemus olid romad – 1,9%. Riigikeel on soome-ugri keelerühma kuuluv ungari keel. Võõrkeeltest on enamlevinud inglise ning saksa keel.

54,5% rahvastikust on katoliiklased, 19,5% protestandid.

Riigikord ja poliitiline süsteem

Ungari on parlamentaarse demokraatiaga riik, mille ühekojalist parlamenti nimetatakse nagu Eestiski Riigikoguks – Országgyűlés. Parlamendil on 386 liiget, kes valitakse üldvalimistel nelja-aastaseks perioodiks. Parlamendi valitav president kannab peamiselt esindusfunktsiooni, kuid tema ülesandeks on ka määrata peaminister ning kuulutada välja üldvalimised. Presidendi ametiaeg on viis aastat. Valitsuskabineti liikmed määrab peaminister.