MAJANDUS

Makromajandus

Tšehhi majandus langes 2009. aastal 4,9%, moodustades 3 625,9 mld Tšehhi krooni (CZK). SKP jooksevhindades elaniku kohta oli 345 601CZK ehk 14125,6 EUR. Ostujõu pariteedi süsteemi kohaselt on SKP inimese kohta 18 960 EUR ehk 80% EL27 keskmisest.

2009. aastal koges Tšehhi vabariik täies mahus ülemaailmse majanduskriisi mõju, mis avaldus eelkõige Praha Väärtpaberibörsi indeksi järsus languses, tööstustoodangu vähenemises, tehaste sulgemises ning toodangu piiramises eelkõige klaasi- ja autotööstuses. Need tegurid viisid ka töötuse järsu kasvuni. 2009. aastal tõusis registreeritud töötus 7,98%-ni. 2010. a 31. augusti seisuga oli töötute protsent elanikkonnast 8,6. Tšehhi riigieelarve defitsiit moodustab riigi SKT-st 2010. aastal 5,7%.

Majanduskasv 2009-2010

Allikas: Tšehhi statistikaamet

2009. aastal oli Tšehhi inflatsioon 1,0%. Inflatsiooni kiirenemist prognoositakse 2010. aastal 1,9%-ni ja rohkem.

Eelarve defitsiit tõusis 2009. aastal 0,5%-lt 5,7%-ni. Lähiaastatel plaanib valitsus kulude piiramise abil defitsiiti vähendada ning loodab 2016. aastaks eelarve tasakaalu viia.

Tööhõive

2009. aastal tõusis tööpuudus ILO definitsiooni kohaselt 6,7%-ni. 2010. aasta II kvartalis moodustas töötute hulk 7,2% tööealisest elanikkonnast. Töötuid oli registreeritud ligikaudu 375 000 inimest. Kõrgeim töötute hulk on registreeritud Karlovy Vary maakonnas riigi loodeosas, kus tööd ei ole 10,9%-l tööealisest elanikkonnast ning Usti maakonnas riigi põhjaosas, kus töötuid on 10,1%. Kõige vähem on töötuid Prahas (3,1%) ning pealinna ümbritsevas Kesk-Tšehhi maakonnas (4,4%). Tulenevalt elanikkonna vananemisest ja väikesest sündimusest tuleb Tšehhil praeguse majanduskasvu säilitamiseks tööjõudu täiendavalt sisse tuua.

Väliskaubandus

Tšehhi eksport moodustas 2009. aastal 80 711 miljonit eurot, langedes eelmise aastaga võrreldes 13,8% võrra, ja import 74950 miljonit eurot, 17,7% eelnevast aastast vähem. Tšehhi autotööstuse võimekusest tulenevalt domineerisid ekspordis transpordivahendid.

Tšehhi väliskaubandus peamiste kaubagruppide lõikes (2009. a.)

Allikas: Tšehhi statistikaamet

Tšehhi eksport on suuresti suunatud ELi turgudele. Suurimad eksporditurud olid 2009. aastal naaberriigid Saksamaa (32,3%), Slovakkia (9%), Poola (5,8%) ja Prantsusmaa (5,6%). Enim kaupu imporditi Saksamaalt (26,6%), Hiinast(10,1%), Poolast (6,4%), Slovakkiast (5,4%) ja Venemaalt (5,2%).

Välisinvesteeringud

Alates 1993. aastast on Tšehhi Vabariiki otseselt investeeritud (FDI) 69,6 miljardit eurot. Selle perioodi jooksul on tulnud enim investeeringuid Saksa Liitvabariigist. 2008. aastal olid kolm suurimat investeerijat (koos reinvesteeritud kasumiga) Saksamaa, Holland ja Austria. Tšehhi on olnud eriti atraktiivne Jaapani (Panasonic, Sony, Mitsubishi) ja Korea (Hyundai) investoritele, kes on investeerinud peamiselt auto- ja elektroonikatööstusesse. Tšehhi tööstuse uhkus – Škoda tehased - kuulub Volkswageni kontserni. Ernst & Youngi hinnangul on Tšehhi Vabariik investeerimisatraktiivsuselt 7. kohal maailmas. Tšehhi eelisteks on kvalifitseeritud tööjõud ja asukoht Euroopa südames. Tšehhi riigireiting on kõrge: Moody’s järgi A1, Standard & Poor’s järgi A ja Fitch-Ibca järgi A1. Välisinvesteeringute teostamist edendab riiklik agentuur CzechInvest.

Monetaarpoliitika

Tšehhi rahvusvaluuta krooni (CZK) kurss kujuneb vabalt. Sel aastakümnel on Tšehhi kroonile olnud iseloomulik tugevnemine juhtivate valuutade suhtes, euro kaudu ka Eesti krooni suhtes. Selline areng häirib kohalikku eksporttööstust, kuid samas on soodus importijatele.

Tšehhi liitumisele euroalaga tähtaega määratud ei ole, probleemiks on eelarvdefitsiit, oma mõju on ka praeguse valitsuse euroskeptilisel hoiakul.

Finantsturud

Pangad

Tšehhi pangandusturul tegutses 2010. aastal 40 panka või välispanga filiaali. Pankadest kaheksa põhinesid tšehhi kapitalil ning 32 olid välisomandis või välispankade filiaalid. Tšehhi Keskpanga raporti kohaselt moodustab Tšehhis tegutsevate pankade laenuportfell 876,840 miljardit CZK-d. Juhtivad pangad Tšehhi pangandusturul on KB (Societe-Generale Group) ja ČSOB (KBC Group NV).

Börs

Praha Väärtpaberibörs (PSE) ja väärtpaberikeskus on juhtivad Tšehhi väärtpaberituru ettevõtted, mille kaudu toimub väärtpaberitega kauplemiseks vajaliku keskkonna haldamine, väärtpaberitehingute arveldamine, ettevõtete noteerimine, väärtpaberite keskregistri pidamine. Riigipoolset järelvalvet väärtpaberituru üle teostab Tšehhi Väärtpaberite Inspektsioon.

Turism

Tšehhi Vabariik on jätkuvalt populaarne reisisiht. Nii 2007. kui 2008. aastal külastas riiki 67 miljonit turisti. Enim saabub turiste Saksamaalt (u 22%), Ühendkuningriigist (u 7%) ja Venemaalt (u 6 %).

Praha on suutnud edukalt müüa oma konverentsikeskuse mainet, olulisematest ettevõtmistest tasub nimetada Maailmapanga/IMF konverentsi Prahas 2002. aastal ning NATO tipp-kohtumist 2003. aastal.

Telekommunikatsioon ja internet

Telekommunikatsioonituru järelvalvet teostab Telekommunikatsiooni Amet. Siseministeeriumi haldusalas olev Informaatikaamet vastutab kontseptuaalsete poliitikate (e-valitsus, e-business, telekommunikatsioon ja post) eest.

2008. aastal oli Tšehhis üle 2,3 miljoni tavatelefoniliini. Mobiiltelefoni kasutajaid oli 2008. aastal 13,8 miljonit. 47,7% majapidamistest oli arvuti ning 41,7% internetiühendus. 2010. aastal on Tšehhis juba 6,7 miljonit internetikasutajat, mis moodustab 65,5% kogu elanikkonnast. 11. novembril 2011 läks Tšehhi täielikult üle digitaaltelevisioonile.

Transport

Tšehhis kasutuses oleva raudtee kogupikkus on 9 578 km. Maanteede kogupikkus on 55 718,5 km, neist kiirteid 728,7 km. Lennujaamu on 88, neist 20 on avatud rahvusvaheliseks lennuliikluseks. Riigi peamine lennujaam asub Prahas (Ruzyně lennujaam). 2009. aastal teenindas Praha Ruzyně lennujaam 11,6 miljonit reisijat. 2006. aastal avatud lennujaama teine terminal võimaldab aastas teenindada kokku kuni 14 miljonit reisijat. Sise- ning välislendude vastuvõtmisel on olulised veel Brno, Ostrava ja Karlový Vary lennujaamad.