MAJANDUS

Majandusareng

Taani on avatud ja arenenud majandusega riik. Majandusarengut iseloomustab kiire majanduskasvu aeglustumine 2007. aastal 1,7%-ni ning sellele järgnenud majanduslangus 2008. aastal 0,9% ja 2009. aastal 4,9%. Taani tööpuudus on kasvanud, kuigi on endiselt võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega madal. Aastaid ülejäägis olnud jooksevkonto oli 2008. aastal miinuses, kuid 2009.a. uuesti ülejäägis. Taani majanduspoliitika nurgakiviks on alates 1982. aastast olnud fikseeritud vahetuskurss euro suhtes. SKP elaniku kohta ostujõu pariteetsuse alusel moodustas 2009. aastal  36 000  USD[1].

Taani majanduse põhinäitajad (%)

Allikas: Taani Statistikaamet, Taani Rahandusministeerium, Taani Parlament

Majanduskasv ja inflatsioon

2009. aasta,majanduslangus oli viimase 16 aasta suurim seda eelkõige üleilmse majanduskriisi tõttu. Taani rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt kasvab Taani majandus 2010. ja 2011. aastal vastavalt 1,5 ja 2 %. Piirid suuremale majanduskasvule seab rahvastiku vananemine ja olukord Taani peamistel eksporditurgudel.

Inflatsioon langes 2009. aastal võrreldes eelnenud aasta näiduga. 2010. aastal on hinnad aga jätkuvalt tõusnud. Hindade tõus kiirenes sügisel , põhjuseks kütuse- ja kodukaupade hindade kiire kasv. Palgad kasvasid 2008. ja 2009. aastal jätkuvalt vaatamata majanduskriisi mõjudele.

Majandusprognoosid aastateks 2010 ja 2011 (%)

Allikas: Taani Rahandusministeerium, Keskpank, OECD, Dasnke Bank, IMF, EL seisuga november 2010.

Maksud

Taani oma 47,5% maksukoormusega üks kõrgema maksukoormusega riike OECD-s. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on keskmiselt kõrgemini maksustatud eraisikute sissetulekud ja autod. 2010. maksuaastal riigi ja kohaliku omavalituse poolt üksikisikule rakendatavad maksud on: tööturumaks (8% töötulust), tervishoiumaks (8%) ning kiriku- ja kommuunimaks (varieerub 22% ja 26% vahel olenevalt kommuunist) ja tulumaks, mille madalaim määr on 3,67%, keskmine määr 6% ja kõrgeim määr 15%. Keskmise ja kõrgeima maksumääraga maksustatakse madalaimast maksutasemest üle teenitud tulu, mitte kogu sissetulekut. Tulule rakenduva maksukoormuse piirmäär on 59%, et keegi ei maksaks rohkem.

Uue sõiduauto omahinnale lisandub registreerimismaks, mis on 180 protsenti auto hinnast, pluss 25-protsendine käibemaks. Äritegevuseks ettenähtud sõiduautod, spetsiaalse (kollase) numbrimärgiga sõidukid (millel on tagumised istmed eemaldatud) on soodsamalt maksustatud.

Euroopa keskmisest tasemest vähem maksustatakse aga ettevõtete tulu. Alates 2007. aastast 1. juulist alandati ettevõtte tulumaks 28%-lt 25%-le.

Tööhõive

Taani tööhõive oli 2009. aastal Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas – 75,7%. Taani tööpuuduse tase oli 2010. aasta septembris 4,2% (EL definitsiooni järgi 7%).

Tööjõuturg

Allikas: Taani Statistikaamet; Taani Rahandusministeerium

Kõige rohkem taanlasi on hõivatud avalikus sektoris – ligikaudu 30%, teeninduses ja kaubanduses – 18%, finantsvaldkonnas – 15% ning tööstuses – 14% tööga hõivatutest.

Tulenevalt rahvastiku vananemisest on vajalikud muutused Taani tööhõive struktuuris. Mitmed rahvusvahelised majandusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada nii vanemaealise kui nooremaealise elanikkonna, kui ka sisserännanute tööhõivet. Jälgides demograafilist arengut on järgmiste aastakümnete jooksul oodata tööturult väljajääjate hulga märkimisväärset suurenemist. See toob omakorda endaga kaasa avaliku sektoriga seotud kulude kasvu.

Majandusharud

Kuigi 65% Taani kogupindalast kasutatakse põllumajanduslikul otstarbel ja põllumajanduse kogutoodang katab kolmekordselt Taani siseturu vajadused, ületab tööstuskaupade, masinate ja seadmete eksport põllumajandustoodangu väljaveo kümneid kordi. Lisaks tööstusele omavad Taani majanduses tähtsat kohta energeetika ja teenused.

Üle 80% Taani ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega. Suurimaks korporatsiooniks on A.P. Møller – Mærsk, mis tegutseb merelaevanduses, gaasi- ja naftatööstuses ja kaubanduses. Eestis oli A.P. Møller – Mærsk Loksa Laevatehase omanik, kuid müüs selle 2009. aastal. Suuruselt järgmisteks ettevõteteks on kommertspank Danske Bank (Eestis esindatud Sampo panga näol), telekommunikatsioonikontsern TDC, A.P. Møller – Mærsk kontserni kuuluv kaubandusgrupp Dansk Supermarked, toiduainetööstuse ettevõtted Arla Foods ja Danish Crown, puhastus- ja hooldusteenuseid pakkuv ISS, õlletootja Carlsberg, turvaettevõte Group 4 Securicor (endine Falck), hüpoteekpank Nykredit, kaubanduskontsern Coop. Danmark, Nordea pank, plastitööstus Borealis ja ravimitootja Novo Nordisk.

Põllumajandus, metsandus ja kalandus

Põllumajandus

Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Üle poole Taani pindalast on kaetud põldudega. Samas on põllumajanduses hõivatud 150000 inimest (umbes 3,0% tööjõust). 2008. aastal eksporditi põllumajandustooteid 64,6 mld Taani krooni väärtuses, mis moodustas umbes 19% Taani ekspordist. Kõige rohkem eksporditakse sealiha, eeltöödeldud lihatooteid, mune ja vilja. Olulisemateks sihtriikideks on Saksamaa, Inglismaa, Rootsi ja Jaapan. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 12,5 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse.

Metsandus

Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 534 500 h metsa, mis moodustab 12,4% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2,1 mln kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid.

Kalandus

Taanis oli 2009. aasta lõpus registreeritud 2 891 kalapüügialust. Kalatööstuses töötas u. 2 600 inimest. Taani kalapüügialused püüdsid 2009. aastal 2,2 mld DKK väärtuses kala (ehk u. 1 mln tonni). Kalatoodete eksport, mis põhines nii omatoodangul kui ka imporditud toorainel, moodustas 18,7 mld DKK. Umbes 80% kalast püütakse Põhjamerest.

Tööstus

Tööstuses on hõivatud umbes 14,5% Taani tööjõust. Üle 40% Taani tööstustoodangust valmib Kopenhaageni piirkonnas. Tööstustoodang moodustab üle poole riigi ekspordist.

Metallitööstus ja masinaehitus

Metallitööstus ja masinaehitus on Taani suurim tööstusharu ja mitme allsektori lõikes on Taani juhtivaid riike maailmas – näiteks tuulikute tootmises. Tuuleenergia massiline kasutamine on aidanud kaasa sellele, et Taani on ka üks suuremaid tuulegeneraatorite tootjaid. Tuntuim tuulegeneraatorite tootja on Vestas Wind System, kes on ka maailma suurim taoline ettevõte. Alates 2006. aastast valmistab Vestase (nagu ka Siemensi ja Hispaania Gamesa) generaatorite põhikomponente ABB tehas Eestis, asukohaga Jüris. Veel asuvad Taanis maailma ühed juhtivad vee-, küte- ja jahutussüsteemide tootjad Danfoss ja Grundfos. Üks olulisimaid ettevõtteid kaabli ja juhtimissüsteemide tootmise vallas on NKT. Küttesüsteemide tootjana on tuntud Aalborg Industries. Taani suurim laevaehitusettevõtte A.P. Møller – Mærsk kontserni kuuluv Odense Laevatehast aga reorganiseeritakse, kuna laevade ehitamine Taanis on liiga kallis.

Toiduainetööstus

Toiduainetööstus on Taani teine suurem tööstusharu moodustades veerandi Taani tööstustoodangu müügist. Suurimad toiduainetööstusettevõtted on lihatööstus Danish Crown, piimatööstus Arla Foods, õlletootjad Carlsberg, Bryggerigruppen ja Harboes Bryggeri, kalatööstus Royal Greenland ning mitmed teised ettevõtted.

Meditsiinitööstus

Taani meditsiinitööstus on üks moodsamaid ja edukamaid maailmas. Ravimite ekspordilt elaniku kohta on Taani maailmas teine. Taanis valmistatakse üle 400 erineva ravimi, kuid olulisemad neist on insuliin ja antibiootikumid. Suurimaks ravimitootjaks on maailma suuruselt teine insuliinitootja Novo Nordisk, suuremad ravimi- ja meditsiinivahendite tootjad on veel Lundbeck, Nomeco, Novozymes, Leo Pharma, Coloplast, Nycomed, William Demant ja Alpharma. Sundi piirkonnas (ehk siis nii Taani kui Rootsi pool Sundi väina), kus on palju kõrgel tasemel ülikoole ja teadusasutusi, on moodustunud nn Medicon Valley, kus tegutsevad paljud rahvusvahelised ravimitootjad.

Elektroonikatööstus

Kuigi Taani elektroonikatööstuses puuduvad sellised üldtuntud nimed nagu Soomes Nokia või Rootsis Ericsson, on Taani elektroonikatööstus kõrgelt arenenud. Suurimad elektroonikaettevõtted on GN Store Nord, Lexel Electric, Bang & Olufsen ja Siemens.

Tekstiili- ja rõivatööstus

Tekstiili- ja rõivatööstus on viimastel kümnenditel kaotanud oma positsiooni Kagu-Aasia ja Ida-Euroopa odavamale tootmisele. Paljud Taani ettevõtted on viinud oma tootmise odavamatesse riikidesse või ostavad sisse allhanget ning keskenduvad ise disainile ja turundusele. Suurimad tekstiili- ja rõivaettevõtted on Bestseller, IC Companys, Kansas Wenaas ja Brandex. Taani suurim jalatsitootja on Ecco. Taani rõivaloojad on suutnud luua rahvusvaheliselt läbi löönud kaubamärke, millest mitmed on tuntud ka Eesti tarbijatele, kuigi nad ei pruugi seostuda Taaniga.

Keemiatööstus

Lisaks ravimitootjatele on suurimad keemiatööstusettevõtted plastide tootja Borealis, peaasjalikult värve tootvad Akzo Nobel[2] ja Hempel ning väetiste tootja Auriga Industries ja katalüüside tootmisele spetsialiseeruv Haldor Topsøe.

Energeetika

Nafta- ja gaasitööstus

Taani on Euroopa kolmas nafta- ja gaasitootja Norra ja Suurbritannia järel. Nafta ja gaasi tootmine toimub Taani majandusvööndis Põhjamerel. Suurimad nafta- ja gaasitootjad on DONG Energy ja A.P. Møller – Mærsk kontserni kuuluv Mærsk Olie og Gas. Taani on energiaallikate netoeksportija. Taani gaasiturg on konkurentsile vaba.

Elektri tootmine

Koos Soome, Rootsi ja Norraga osaleb Taani Põhjamaade elektribörsil NordPool ja koostööorganisatsioonis NORDEL. Taani elektriturg on konkurentsile vaba.

Taani turul on toimunud elektriettevõtete konsolideerumine ja välisettevõtete turuletulek (Vattenfall, E.ON). Suurimad elektritootjad on DONG Energy ja Vattenfall. DONG Energy, mille omanik on 76,49%lise osalusega Taani riik. Plaanitud erastamine 2007. aasta II poolel lükati edasi.

Taanis on arenenud taastuvenergia kasutamine. 2009. aastal oli taastuvenergia osakaal koguenergiatarbimises 19,7%. Samas kogu tarbitavast elektrienergiast andis 2009. aastal tuuleenergia 26%.

Teenused

Transport

Transpordi- ja kommunikatsioonisektoris on hõivatud 6,4% tööjõust. Rahalises väärtuses on Taani rahvusvahelises transpordis esikohal maanteetransport 55%-ga, millele järgneb meretransport 35%-ga. Koguselises väärtuses on esikohal meretransport 73%-ga millele järgneb maanteetransport 24%-ga. Taani kaubalaevastik on arvestatuna elanike arvu kohta üks maailma suuremaid ja olulist osa vedudest edendavad kabotaažveod välissadamate vahel. Maailma suurim kaubalaevastik (konteinerkaupade osas) kuulub A.P. Møller – Mærsk gruppi kuuluvale laevandusettevõttele Mærsk Sealand. Teised suuremad laevakompaniid on DFDS, J. Lauritzen, United Shipping & Trading, Torm, Norden ja Scandlines[3]. Suurim puksiirteenust pakkuv ettevõte on A.P. Møller – Mærsk gruppi kuuluv Em. Z. Svitser ning suurim punkerteenust pakkuv ettevõte on O.W. Bunker & Trading A/S.

Suurimaks raudteel tegutsevaks ettevõtteks on riiklik DSB. Reisijatevedu raudteel ja bussidega korraldab ka Briti ettevõte Arriva. Lennutranspordis on suurimaks ettevõtteks Põhjamaade ühine lennunduskontsern SAS, mille aktsiatest kuulub Taani riigile 14,3%. Teised olulised lennuteenuse pakkujad on Cimber Air ja DAT. Lisaks Kopenhaageni Kastrupi lennujaamale on teiseks suuremaks lennujaamaks Jüütimaal asuv Billund. Rahvusvahelised lennujaamad on veel Århus, Aalborg ja Karup.

Telekommunikatsioon

Taani telekommunikatsiooniturg on vaba ja avatud konkurentsile. Erinevaid telekommunikatsiooniteenuseid pakkuvaid ettevõtteid oli 2009. aasta lõpus kokku 130. Telekommunikatsiooni käive Taanis ühe elaniku kohta on üks suurimaid Euroopas. Tavavõrgu teenuse turuliidrid on TDC, Telia ja Tele 2. Mobiilside teenuste pakkujatest suurimad on TDC, Sonofon ja Telmore. Internetiühenduse pakkujatest on suurima turuosaga TDC, Tele 2 ja Telia. Taani on maailmas üks juhtriike keskmise lairibaühenduste arvu poolest elaniku kohta. Tavatelefoni ühendusi oli Taanis 2009. aastal 2,1 mln ning mobiiltelefone 7,4 mln.

Teleteenuste tarbimine

Allikas: IT- ja Telekommunikatsiooniamet.

Finantsteenused

2009. aastal andsid finants- ja äriteenustega tegelevad ettevõtted tööd 13,5 %le Taani tööjõust. Panku oli 2009. aastal kokku 13 7. Suurimad pangad, Danske Bank ja Nordea, moodustavad kokku üle poole Taani pangandusturust. Suuremad kommertspangad on veel Jyske Bank ja Sydbank.

Taani suuruselt teine finantsgrupp Danske Banki järel on Taani suurim hüpoteekpank Nykredit. Nykredit teeb strateegilist koostööd Jyske Bankiga. Kolmas suurem hüpoteekpank on BRF Kredit.

Taani kindlustusturg on väga mitmekesine ja tihedal konkurentsil põhinev. Taani Kindlustusettevõtete ja Pensionikassade Liidus oli 2009. aasta keskel registreeritud umbes 150 liiget. Suurimateks kindlustusettevõteteks on Codan, Tryg a ja Danica Pension.

Kaubandus

Taani jaekaubanduses tegutseb üle 30 000 ettevõtte ja kokku töötab jaekaubanduses üle 200000 inimese. Umbes 8 000 ettevõttel on aastakäive üle 5,2 miljoni EEK. Selvehallide turul on suurimateks kontsernideks Dansk Supermarked, mis opereerib jaekaubakette Bilka, Netto ja Føtex ning Coop Norden Danmark, mis opereerib jaekaubakette Fakta, Irma, Super Brugsen ja Kvickly. Kokku kontrollivad Dansk Supermarked ja Coop Norden Danmark üle 50% toidukaupade jaemüügi turust.

Taani regioonid

Pealinna regioon

Kopenhaagen on Taani peamine ärikeskus, kus asub enamike Taani tööstus- ja kaubandusorganisatsioonide ning suurem osa suurettevõtete peakontoritest. Paljud rahvusvahelised korporatsioonid kasutavad Kopenhaagenit Põhjala- või Läänemere regiooni peakorteri asukohana. Kopenhaagenile lisab atraktiivsust asjaolu, et linn asub kiiresti areneva Sundi (Øresundi) äripiirkonna keskel, mis lisaks Sjællandi saarele hõlmab ka Rootsi Skåne maakonda koos Malmö linnaga. Sundi piirkonnas, st Taani ja Rootsi pool kokku elab üle 3 miljoni inimese. Elanike mobiilsus regioonis kasvas oluliselt Øresundi ühenduse (ehk sild-tunneli) valmimisega Sjællandi saare ja Skåne ranniku vahel. Sundi piirkond on Euroopa üks juhtivaid meditsiinitööstuse piirkondi (tuntud kui Medicon Valley). Pealinna regiooni kuulub ka Bornholmi saar, kus on domineerivaks kalandus- ja põllumajandus, kuid olulisel kohal on ka turism. Tööstusharus domineerivad saarel toiduainetööstus ja metallitööstus.

Teiseks suuremaks sektoriks on IT ja telekommunikatsioon. Oma arenduskeskused on Kopenhaagenis sellistel ettevõtetel nagu Nokia, Ericsson, Motorola, Lucent Technologies, Intel, Cisco, Alcatel ja Tellabs. Kopenhaageni piirkond on ka oluline logistikakeskus.

Sjællandi regioon (v.a. Kopenhaageni piirkond )

Üle 800000 elanikuga Sjællandi regiooni kuuluvad lisaks Sjællandi saarele ka Falsteri ja Lollandi saar. Traditsiooniliselt on selles regioonis arenenud põllumajandus- ja metallitööstus, kuid samuti ka elektroonika-, mööbli-, keemia-, plasti- ja toiduainetööstus. Sjællandi saare lõunaosa ja Lollandi saare arengut saab positiivselt mõjutama Taani ja Saksamaa vahelise 20 kilomeetrise silla (Femer Bælt) rajamine, mis valmib praeguste plaanide kohaselt 2018. aastal.

Põhja-Jüütimaa regioon

Põhja-Jüütimaal elab kokku ligi 600000 inimest. Regiooni administratiivseks keskuseks on 122000 elanikuga Aalborg. Tänu Aalborgi ülikoolile on regioon üheks elektroonikatööstuse keskuseks. Eriti kõrgelt on arenenud juhtmeteta (bluetooth) tehnoloogiad. Teiseks elektroonikatööstuse allsektoriks on mobiil- ja satelliitside seadmete tootmine. Põhja-Jüütimaa elektroonikaettevõtted teevad koostööd maailma juhtivate elektroonikakorporatsioonidega. Aalborgi ülikooliga seotud ettevõtetes toimub neljanda põlvkonna mobiiltelefoni väljatöötamine, samuti käib elektrooniliste implantaatide väljatöötamine meditsiinitööstuse tarbeks.

Põhja-Jüütimaal on arenenud toiduainetööstus, samuti iseloomustab regiooni elektrimasinate tootmine.

Kesk-Jüütimaa regioon

Kesk-Jüütimaal elab üle 1,2 miljoni elaniku. Regiooni administratiivseks keskuseks on 35000 elanikuga Viborg. Kesk-Jüütimaa suurimas linnas Århusis ja selle lähistel elab 306799 inimest. Århus on üheks Taani teadus- ja innovatsioonikeskuseks. Teisteks Kesk-Jüütimaa suuremateks linnadeks on Randers, Silkeborg, Holstebro, ja Herning.

Regioonis on kõrgelt arenenud toiduainetööstus ja toiduainetööstuse seadmete tootmine. Teiseks suuremaks sektoriks on IT. Piirkonnas tegutseb üle tuhande IT ettevõtte. Arenenud on veel elektroonikatööstus ja keskkonnatehnoloogiad, Herning on Taani juhtivaks tekstiili- ja rõivatööstuse piirkonnaks. Veel iseloomustab regiooni põllumajandusmasinate ja –seadmete tootmine.

Århusi piirkond on üheks juhtivaks biotehnoloogia keskuseks. Biotehnoloogia sektor on koondunud Århusi ülikooli ümber.

Herningis asub Taani teine suurem messikeskus.

Lõuna-Jüütimaa regioon

Lõuna-Jüütimaal elab ligi 1,2 miljonit inimest. Suurim linn Jüüti poolsaarel on üle 70000 elanikuga Esbjerg. Regiooni administistratiivseks keskuseks on aga Vejle, kus üleb üle 50000 elaniku. Teised suuremad linnad on Aabenraa, Sønderborg, Kolding, Horsens ja Fredericia.

Tootmisharudest paikneb siin nii masinaehituse ja metallitööstuse, elektroonika, plastitööstuse, puidu- ja mööblitööstuse, tekstiilitööstuse ja trükitööstuse, aga ka põllumajandusettevõtteid.

Lõuna-Jüütimaal regiooni kuulub aga ka Fyni saar, mille keskuseks on Taani suuruselt kolmas linn Odense ligi 160000 elanikuga. Üheks juhtivaks tööstusharuks seal on metallitööstus ja masinaehitus, mis on esindatud metallkonstruktsioonide valmistamisest kuni laevaehituseni. Samuti on arenenud elektroonikatööstus ning meditsiiniseadmete tootmine.

Väliskaubandus

Iseloomulikuna väikesele avatud majandusega riigile on Taani majandus sõltuv väliskaubandusest. 2009. aastal olid peamised ekspordiartiklid tööstuslikud kaubad, sh masinad ja seadmed. Üksikutest tööstustoodetest võib tuua esile mööblit, ravimeid (s.h. insuliin), tuulegeneraatoreid, arvutiseadmeid, fiiberoptilisi seadmeid, mobiiltelefone, kuuldeaparaate ja helitehnikat. Märkimist väärivad ka kala ja muude mereandide ning nafta ja gaasi eksport. Taani on nafta netoeksportija.

Impordis domineerivad masinad ja seadmed, aga ka poolfabrikaadid ja tarbekaubad, nagu näiteks joogid, tubakas, riided ja jalatsid.

Kui 2008. aastal nii Taani import kui eksport veel tasapisi tõusid, siis 2009. aastal langesid mõlemad majanduskriisi tõttu drastiliselt. Kaupade import Taani langes 2009. aastal kiiremini kui Taani eksport, vastavalt -21% ja -16,2%. 2008. aastal import kasvas 5,2% ja eksport 6,0%.

Taani import ja eksport oluliste kaubajaotiste järgi 2006-2009 (mln DKK)

Allikas: Taani Statistikaamet

Taani peamised väliskaubanduspartnerid asuvad Taanile geograafiliselt lähedal. Need on Saksamaa, Rootsi ja Suurbritannia. Kaubavahetus Taani ja 27 ELi liikmesriigi vahel moodustas 2009. aastal umbes 70% kogu väliskaubanduse mahust.

Taani import ja eksport oluliste partnerite järgi 2006-2009 (miljon DKK)

Allikas: Taani Statistikaamet

Suurim väliskaubanduse ülejääk on Taanil USA ja Suurbritanniaga, suurim defitsiit aga Hiina ja Saksamaaga.

Välisinvesteeringud

Umbes pool Taani saabunud otseinvesteeringutest on tehtud Euroopa Liidu teiste liikmesriikide poolt. Kõige rohkem otseinvesteeringuid tegi 2009. aastal Rootsi 179 mld Taani krooni väärtuses, mis moodustab 26% kõigist investeeringutest. Rootsile järgnevad Holland, Luksemburg, Suurbritannia, Saksamaa ja USA. Eesti otseinvesteeringud Taani moodustasid 2009. aastal 145 mln Eesti krooni. Välismaised ettevõtted investeerivad Taanis peamiselt finantsettevõtetesse, kaubandusse, transporti ja tööstusesse.

Üle poole taanlaste otseinvesteeringutest välismaale tehakse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. 2009. aastal moodustasid Taani otseinvesteeringud välismaale 52,5 mld Taani krooni. Peamisteks sihtriikideks on Rootsi, USA ja Saksamaa. Rootsi läheb 20% ja USA-sse 10% Taani otseinvesteeringutest. Kõige kiiremini kasvasid 2009. aastal Taani investeeringud BRIK riikidesse[4] – 2004. aastal moodustasid investeeringud BRIK riikidesse ainult 2%, 2009. aastal aga 3,5% kõigist investeeringutest. Pool nendest investeeringutest tehti Hiinasse. Taani otseinvesteeringud Eestisse moodustasid 2009. aasta lõpu seisuga 3,6 mld Eesti krooni.

Suurem osa (umbes kolmandik) Taani otseinvesteeringutest tehti välismaistesse tütarfirmadesse, mis tegelevad taastuvenergiaga. Suurimad investeerijad on tööstusettevõtted, kelle investeeringute osakaal on 29%. Peamiselt on tegemist toidu-, joogi- ja tubakatootmisega tegelevate ettevõtetega.