ÜLDINFO
| Riik: | Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark) |
|---|---|
| Pindala: | 43 094 km² |
| Rahvaarv: | 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) |
| Rahvastiku tihedus: | 128 inimest/ km² (01.01.2010.a.) |
| Riigikeel: | taani keel |
| Riigikord: | konstitutsiooniline monarhia |
| Riigipea: | kuninganna Margrethe II |
| Valitsusjuht: | peaminister Lars Løkke Rasmussen (alates 5.04.2009) |
| Pealinn: | Kopenhaagen 678 873 elanikku, Pealinna regioonis (Region Hovedstaden) 1 662 285 el. |
| Rahaühik: | Taani kroon, DKK (taani k. krone), 1 kroon = 100 ööri (øre) |
| Vahetuskurss: | 1 EUR ~ 7,46 DKK; 1 EEK ~ 0,48 DKK (piiratud vahemikus kõikuv vahetuskurss) |
Üldandmed
Pindala
Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 084 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist.
Rahvastik
Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus, keskmiselt 129 elanikku ruutkilomeetri kohta, on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76,3 ja naistel 80,7 aastat.
Immigrandid ja nende järeltulijad moodustavad umbes 9,5% Taani rahvastikust ehk üle poole miljonit inimese. 2010. aasta keskel moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 59 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 17 000, iraaklased 29 000, sakslased 30 000, liibanonlased 24 000 ja poolakad 29 000. Taanis elab ka üle 1 000 Eesti päritolu inimese.
85% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles.
Haldusjaotus
Taani on administratiivselt jaotatud viieks regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna-Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga.
Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg.
Riigikord
Riigipea
Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik.
Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.
Kuninglik perekond
| kuninganna Margrethe II (16.04.1940) | |
| prints Henrik (11.06.1934) | kuninganna Margrethe II abikaasa |
| kroonprints Frederik (26.05.1968) | kuninganna Margrethe II ja prints Henriku poeg |
| kroonprintsess Mary (05.02.1972) | kroonprints Frederiku abikaasa |
| prints Christian (15.10.2005) | Kroonprints Frederiku ja -printsess Mary poeg |
| printsess Isabella (21.04.2007) | Kroonprints Frederiku ja -printsess Mary tütar |
| prints Vincent (08.01.2011) | kroonprints Frederiku ja -printsess Mary poeg |
| printsess Josephine (08.01.2011) | kroonprints Frederiku ja -printsess Mary tütar |
| prints Joachim (07.06.1969) | kuninganna Margrethe II ja prints Henriku poeg |
| printsess Marie (06.02.1976) | prints Joachimi abikaasa |
| prints Nikolai (28.08.1999) | prints Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg |
| prints Felix (22.06.2002) | prints Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg |
| prints Henrik Carl Joachim Alain (04.05.2009) | prints Joachimi ja printsess Marie poeg |
| printsess Athena Marguerite Françoise Marie (24.01.2012) | prints Joachimi ja printsess Marie tütar |
| printsess Benedikte (29.04.1944) | kuninganna Margrethe II õde |
| printsess Anne-Marie (30.08.1946) | kuninganna Margrethe II õde, Kreeka kuninganna |
| printsess Elisabeth (08.05.1935) | kuninganna nõbu |
| krahvinna Alexandra (30.06.1964) | prints Joachimi endine abikaasa |
Parlament (Folketing)
Taanis on ühekojaline parlament. Parlamendi 179 saadikut valitakse otsestel valimistel reeglina iga nelja aasta tagant, kuid valitsus võib nõuda erakorraliste valimiste korraldamist. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt ja kaks saadikut Gröönimaalt. Parlamendi praegune koosseis valiti 13. novembril 2007. aastal.
Suuremad parteid
Folketingis on esindatud kaheksa Taani erakonda. Lisaks on esindatud kaks erakonda Fääri saartelt ja kaks erakonda Gröönimaalt.
Folketingis esindatud parteid kohtade arvu järgi.
| Liberaalne partei | Venstre | 47 |
|---|---|---|
| Sotsiaaldemokraatlik Partei | Socialdemokratiet | 45 |
| Taani Rahvapartei | Dansk Folkeparti | 25 |
| Konservatiivne Rahvapartei | Det Konservative Folkeparti | 18 |
| Sotsiaalliberaalne Partei (radikaalid) | Det Radikale Venstre | 9 |
| Sotsialistlik Rahvapartei | Socialistisk Folkeparti | 23 |
| Ühtsusnimekiri | Enhedslisten | 4 |
| Liberaalne ühendus | Liberal Alliance | 3 |
| Ühendpartei (liberaaldemokraatlik Fääri saarte erakond) | Sambandsflokkurin | 1 |
| Vabariiklik erakond (Fääri saared) | Tjóšveldi | 1 |
| Gröönimaa iseseisvust toetav vasakpoolne partei | Inuit Ataqatigiit | 1 |
| Gröönimaale suuremat autonoomiat sooviv sotsiaaldemokraatlik partei | Siumut | 1 |
| Sõltumatud saadikud | 3 |
Valitsus
Liberaalide ja konservatiivide vähemusvalitsusel on parlamendis 64 kohta 179-st. Koalitsiooni toetavad parlamendis Taani Rahvapartei ja 2007. a. aastal loodud Uus Allianss.
Ministrid
| Peaminister | Lars Løkke Rasmussen (V) |
|---|---|
| Välisminister | Lene Espersen (K) |
| Rahandusminister | Claus Hjort Frederiksen (V) |
| Majandus- ja ettevõtlusminister | Brian Mikkelsen (K) |
| Justiitsminister | Lars Barfoed (K) |
| Kaitseminister | Gitte Lillelund Bech (V) |
| Maksundusminister | Peter Christensen (V) |
| Kliima-, energeetika- ja võrdõiguslikkuse minister | Lykke Friis (V) |
| Haridusminister | Troels Lund Poulsen (V) |
| Teaduse-, tehnoloogia- ja innovatsiooni minister | Charlotte Sahl-Madsen (K) |
| Põgenike, immigratsiooni- ja integratsiooniminister ning arengukoostööminister | Søren Pind (V) |
| Toidu-, põllumajandus- ja kalandusminister | Henrik Høegh (V) |
| Transpordiminister | Hans Christian Schmidt (V) |
| Kultuuri- ja kirikuasjade minister | Per Stig Møller (K) |
| Sise- ja tervishoiuminister | Bertel Haarder (V) |
| Keskkonna- ja Põhjamaade koostöö minister | Karen Ellemann (V) |
| Tööhõiveminister | Inger Støjberg (V) |
| Sotsiaalminister | Benedikte Kiær (K) |
Kohtusüsteem
Taani kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuid (byret), mis lahendavad kriminaal- ja tsiviilvaidlusi, on 24. Ringkonnakohtuid (landsret) on kaks, mis asuvad Kopenhaagenis ja Viborgis. Kopenhaageni ehk idaringkonnakohtu alla kuuluvad ka Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud. Kõrgeimaks kohtuastmeks on Ülemkohus (Højesteret). Ülemkohtu koosseisu kuulub 19 kohtunikku (kuid kaks nendest töötavad hetkel Euroopa Inimõiguste Kohtus). Lisaks kuulub kohtusüsteemi Mere- ja Kaubanduskohus (Sø- og Handelsretten) asukohaga Kopenhaagenis, mis tegeleb mere- ja kaubandusõiguse küsimustega.
Varia
Taanist sai Euroopa Majandusühenduse (Euroopa Liidu) liige 1973. aastal. Taani on ka NATO liige. Sõjaväeteenistus kestab 9-12 kuud. Suuremate poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks viiakse riigis läbi referendum.
Lisainformatsioon Taani kohta:
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
