ÄRIKESKKOND

- Töö- ja elamisload
- Ettevõtlusvormid ja ettevõtte asutamine
- Maksustamine
- Tööturg
- Konkurentsireeglid
- Tarbijakaitse

Töö- ja elamisload

Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) kodanikele ei kehti Rootsis tööle asumisel piiranguid. Alates 1. maist 2004. a. võivad Eesti kodanikud elada ja töötada samadel alustel teiste Euroopa Liidu kodanikega, st Rootsis töötamiseks ei ole vaja taotleda elamis- ega tööluba. Kolme kuu jooksul tuleb oma elamisõigus aga registreerida Rootsi migratsiooniametis.

Elamisõiguse registreerimisel töötamise või ettevõtluse eesmärgil on vaja esitada ka vastavat tegevust tõendavad dokumendid, nt töövõtuleping, tööleping, ettevõtte registreerimisdokumendid vms.

Ettevõtlusvormid ja ettevõtte asutamine

Ettevõtlusvormid

Eesti ja Rootsi äriseadustikud on üsna sarnased, seda ka ettevõtlusvormide osas. Suurim erinevus on osaühingu vormi puudumine Rootsis ning asjaolu, et juhtimisorganina ei nähta ette nõukogu. Ainsaks aktsiaseltsi juhtimisorganiks on üldkoosoleku poolt valitud juhatus (styrelse) ja viimase poolt omakorda määratud tegevdirektor (verkställande direktör).

Välisettevõtted, kes soovivad tegeleda ettevõtlusega Rootsis, saavad seda teha kas Rootsis loodava tütarettevõtte või filiaali kaudu. Kaks peamist Rootsis esinevat äriühingu vormi on äriseltsid (bolag) ja majandusühingud (föreningar). Kuna majandusühingu vormi kasutavad eelkõige mitmesugused kooperatiivid (nt põllumajandus, tarbijad), siis alljärgneva ülevaate põhirõhk on peamiselt erinevat liiki äriühingute tutvustamisel.

Abiks sobiva ettevõtlusvormi valikul kliki siia

Füüsilisest isikust ettevõtja

Kõige lihtsam äriühingu vorm on füüsilisest isikust ettevõtja (enskild näringsidkare), mille võib luua iga füüsiline isik, kes soovib alustada äritegevust. Rootsi õigusest lähtudes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja puhul tegemist juriidilise isikuga ning tema tegevust ei reguleeri eraldi seadus, kuigi kõik füüsilisest isikust ettevõtjad peavad olema registreeritud Rootsi Ettevõtete Registriametis (Bolagsverket). Füüsilisest isikust ettevõtja puhul ei ole miinimumkapitali nõuet ning nimetatud ettevõtja vastutab oma tegevusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud koostama majandustegevuse kohta aastaaruandeid ning kõik tema sissetulekud peavad olema deklareeritud tuludeklaratsiooni vastavates lisades. Aruandeperioodiks on kalendriaasta.

Välismaised äriühingud saavad Rootsis registreerida füüsilisest isikust ettevõtja, kui neil on selleks olemas vastutav isik Rootsis, kes maksab oma ärituludelt üksikettevõtja makse ja üksikisiku tulumaksu. Füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv 1 200 SEK (e-teenust kasutades 900 SEK). Ettevõtte asutamisest täpsemalt vt allpool.

Täisühing

Täisühing (HB - handelsbolag) on äriühing, mis moodustatakse kahe või enama partneri vahel sõlmitud lepingu alusel, kusjuures nimetatud partnerid ei pea olema ei Rootsi kodanikud ega residendid. Täisühingust saab juriidiline isik pärast registreerimist Ettevõtete Registriametis (Bolagsverket). Täisühingu moodustamisel ei ole miinimumkapitali nõuet ning kõik partnerid vastutavad ühingu tegevusest tekkivate nõuete eest kogu oma varade ulatuses. See tähendab, et ühingu vastu esitatud nõet võib pöörata kõigi partnerite vastu. Kuigi täisühingul võib olla juhatus, juhitakse seda tavaliselt partnerite poolt. Partnerid omavad võrdset sõnaõigust ja ükski partneritest ei saa talitada vastupidiselt teiste partnerite tahtele, välja arvatud juhud, kui seda lubav säte on fikseeritud täisühingu asutamislepingus.

Suuremad* täisühingud ja need täisühingud, kelle omanikud on juriidilised isikud, on kohustatud koostama aastaaruandeid. Juhul kui kasvõi üks partneritest on füüsiline isik, peab aruandeperioodi aluseks olema kalendriaasta. Äritegevusest saadud kasumit jagavad partnerid vastavalt omavahelistele kokkulepetele ja sellelt ollakse kohustatud maksma ka tulumaksu. Täisühingu sissetulekud deklareeritakse kas üksikisiku tuludeklaratsioonis või partnerettevõtete poolt. Täisühing eksisteerib, kuni üks partneritest lepingu lõpetab, läheb pankrotti või sureb, välja arvatud juhud, kui vastav säte on täisühingu asutamislepingus teistmoodi fikseeritud. Täisühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv 1 200 SEK (e-teenust kasutades 900 SEK).

Usaldusühing

Usaldusühing (KB - kommanditbolag) on täisühinguga sarnastel põhimõtetel opereeriv äriühing. Kõige olulisem erinevus võrreldes täisühinguga seisneb asjaolus, et usaldusühingu üks või mitu osanikku võivad oma vastutust äriühingu tegevusest põhjustatud nõuete vastu piirata enda poolt ettevõttesse tehtud investeeringute ulatuses. Samas, vähemalt üks osanikest peab kandma vastutust kõikide äriühingu tegevusest tekkivate nõuete hüvitamise osas. Osanikku, kelle kohustused on piiratud, nimetatakse piiratud vastutusega osanikuks ning osanikku, kellel lasub lõplik vastutus, nimetatakse piiramata vastutusega ehk täisosanikuks. Usaldusühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv 1 200 SEK (e-teenust kasutades 900 SEK).

Lihtühing

Täisühingu ja usaldusühingu kõrval on olemas veel üks täisvastutusega ühinguvorm, milleks on lihtühing (enkelt bolag). Lihtühing ei ole eraldi juriidiline isik ega maksukohuslane. See luuakse tavaliselt kahe füüsilisest või juriidilisest isikust partneri vahel ühiste äriprojektide läbiviimiseks. See tähendab, et vahendid, millega äritegevust läbi viiakse, ei ole lihtühingu omanduses, vaid ühe või enama partneri omanduses ning nõuded, mis ühisprojekti läbiviimise käigus tekivad, jagunevad nende partnerite vahel, kes on osalenud tegevuses, millest nõue tekkis.

Lihtühinguid luuakse ükskõik milliste äriprojektide läbiviimiseks, olenemata sellest, kas need omavad ajutist või alalist iseloomu, üsna sageli nt ettevõtete vahelise koostöö ajamiseks ehitussektoris. Suuremate* lihtühingute partnerid on aruandluskohuslased, aruandeperioodiks on kalendriaasta. Lihtühingu tegevusest saadavad sissetulekud peavad kajastuma nende omanike maksudeklaratsioonides. Lihtühing võib eelarveperioodil saadud kasumi jätta ka jaotamata ning kanda tekkinud kahjumi üle järgmistesse aruandeperioodidesse, võimaldamaks tasaarveldusi tulevikus teenitavate kasumite arvel. Lihtühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv 1 200 SEK.

Aktsiaselts

Aktsiaseltsi (AB - aktiebolag) tegevust reguleerib 1975. aastal jõustunud Aktsiaseltsi seadus, mille kohaselt võivad aktsiaseltse asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, kes aktsiakapitaliks investeerivad vähemalt 50 000 SEK-i. Aktsionäride vastutus piirdub aktsiakapitali mahuga. Aktsiaseltsi juhtorganiks on juhatus, mis valitakse aktsionäride poolt ning tegevdirektor, kelle määrab ametisse juhatus. Aktsiaseltsist saab juriidiline isik, kui see registreeritakse Ettevõtete Registriametis (Bolagsverket).

Rootsi äriõigus võimaldab kahte tüüpi:  suletud ja avalike aktsiaseltside asutamist – mille erinevus seisneb aktsiakapitali suuruses ja aktsiatega kauplemises. Suletud aktsiaseltside aktsiakapitali maht peab olema vähemalt 50 000 SEK ja avaliku aktsiaseltsi aktsiakapitali maht vähemalt 500 000 SEK. Teine oluline erinevus seisneb avalike emissioonide korraldamises ja aktsiatega avaliku kauplemise kehtestamises, mis on lubatud ainult avalikele aktsiaseltsidele. Seega, sarnaselt Eestile, saab börsil kaubelda ainult avalike ettevõtete aktsiatega, mille omandamisel välismaalastele piiranguid ei ole.

Aktsiaseltsi võivad Rootsis asutada kas üks või mitu Euroopa Liidu residenti või EEA piirkonda kuuluvat füüsilist või juriidilist isikut, või juriidiline isik, kes omab peakorterit EEA riigis. Füüsilised või juriidilised isikud, kes ei kuulu eelnimetatute hulka, vajavad aktsiaseltsi asutamiseks Ettevõtete Registriameti spetsiaalset luba, v.a juhul, kui vähemalt pooled aktsiaseltsi juhatuse liikmed on mõne EEA piirkonna riigi residendid.

Vältimaks aktsiaseltsi asutamisel Euroopa Liidu ja EEA välistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtestatud piiranguid, on registreeritud ettevõtteid võimalik osta konsultatsioonifirmadelt ja advokaadibüroodelt, mille korral Ettevõtete Registriameti  eriloa taotlemine ei ole vajalik.

Reeglina on kõik aktsiaseltsid kohustatud koostama aastaaruandeid ning hiljemalt seitse kuud peale selle kinnitamist üldkoosoleku poolt esitama selle Ettevõtete Registriametile, kus sellega saavad tutvuda kõik soovijad. Aastaaruande esitamisega hilinemise korral on ette nähtud küllaltki suured trahvid. Aktsiaseltsi registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv 2 200 SEK (e-teenust kasutades 1 900 SEK).

Filiaal

Välisettevõtete filiaalid on Rootsis suhteliselt uueks äritegevuse vormiks ning neid on asutanud peamiselt pangad ja muud finantsinstitutsioonid. Välisettevõtete filiaalidega seonduvat reguleerib Välisettevõtete filiaalide seadus (1992: 160).

Välisettevõte, mis soovib Rootsis alustada äritegevust ilma Rootsis ettevõtet asutamata, võib seda teha läbi oma Rootsi filiaali. Välisettevõtte filiaali võib asutada ilma Rootsi riigiametitelt nõusolekut taotlemata, samas peab filiaal olema registreeritud Rootsi Ettevõtete  Registriametis. Välisettevõtete filiaalide seadus näeb ette, et filiaal peab tegutsema eraldi ärinime all, tal peab olema eraldi tegevdirektor ja pangaarve(d), mida kontrollitakse Rootsis atesteeritud vannutatud audiitori poolt. Filiaali ärinimi peab sisaldama vastava välisettevõtte nime ja filiaali nime ning olema selgelt eristatav teistest Rootsi Ettevõtete Registriametis registreeritud ettevõtete ja filiaalide nimedest.

Välisettevõtte filiaali blankettide päised, arvete ja tellimuste vormid peavad olema varustatud infoga välisettevõtte asutatuse vormi ja asukoha kohta; välisregistri kohta, milles ettevõte on registreeritud ja registrinumbriga; samuti filiaali registrinumbri ja Rootsi registri kohta, kus filiaal on registreeritud.

Välisettevõtte filiaali tegevdirektor peab olema EEA piirkonna riigi resident (v.a juhul, kui vastav riigiamet on otsustanud teisiti) ja vastutama filiaali tegevusest tõusvate tagajärgede eest. Välisettevõte peab andma tegevdirektorile volituse, mis võimaldab tegutseda välisettevõtte nimel. Vajaduse korral võib lisaks tegevdirektorile nimetada ametisse ka ühe või mitu asedirektorit.

Nii välisettevõtte filiaali tegevuse juhtimine tegevdirektori poolt kui ka filiaali majandusaruandlus peavad olema auditeeritud Rootsis atesteeritud vannutatud audiitori poolt. Filiaali tegevdirektor on kohustatud varustama audiitorit asjakohase informatsiooniga ning seda hiljemalt kolm kuud peale aruandeaasta lõppemist.

Tegevdirektor on vastutav nii välisettevõtte kui ka filiaali aastaaruannete ja aruannete auditite esitamise eest Ettevõtete Registriametile. Samas tuleb välisettevõtte aruandlus esitada ainult juhul, kui see on avalik ka emaettevõtte päritoluriigis. Filiaali aastaaruanne ja selle audit tuleb Ettevõtete Registriametile esitada hiljemalt seitse kuud peale filiaali aruandeaasta lõppemist. Nimetatud aruanded peavad olema kas rootsi keeles koostatud või tõlgitud rootsi keelde.

Juhul, kui välisettevõte on mõne teise EEA piirkonna riigi vastava registri aruandekohuslane ja vastab oma asutamisvormilt aktsiaseltsile Rootsis, ei ole nimetatud aastaaruannete ega nende auditite esitamine kohustuslik.

Välisettevõtte filiaal on kohustatud Rootsis teenitud kasumi pealt makse tasuma ning maksumaksjana käsitletakse teda Rootsi maksuameti poolt kui Rootsi aktsiaseltsi.

Avaldus filiaali avamiseks tuleb esitada Ettevõtete Registriametile, kes saadab avalduse esitajale dokumentide vormid, mis tuleb taotleja poolt täidetuna tagasi saata. Enne filiaali registreerimist ei tohi see tööd alustada. Filiaali registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv 2 000 SEKi.

Lisaks informatsioonile avatava filiaali kohta sisaldab avalduse vorm ka detailseid küsimusi välisettevõtte enda kohta (nimi, peakorteri aadress, aktsiakapital jne.). Lisaks täidetud avaldusele peab taotleja esitama välisettevõtte põhikirja, äriregistri väljavõtte, aastaaruannete koopiad kahe viimase rahandusaasta lõikes ja kinnituse, et ettevõte ei ole pankrotis.

Ettevõtte asutamine

Rootsis on ettevõtluse toetamisele ja edendamisele viimastel aastatel üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama. Firma asutamist on lihtsustatud ning residentide ja mitteresidenti vahel vahet ei tehta. Ettevõtluse alustamise lihtsustamiseks on loodud eraldi veebikeskkond (ka inglise keeles), kuhu on koondatud erinevatelt ametiasutuste ettevõtlusega seotud info.

Vt: https://www.verksamt.se/portal/en_GB/web/international/home .

Aktsiaseltsi asutamine on Rootsis suhteliselt lihtne protseduur, mille kohta võib saada ammendavat informatsiooni Rootsis tegutsevatelt konsultatsioonifirmadelt või advokaadibüroodelt. Ettevõtete Registriametile tuleb ettevõtte registreerimiseks alati esitada lisaks registreerimisavalduse vormile nr. 816 (registreringsanmälan) järgmised dokumendid:

• Aktsiaseltsi asutamisakt (stiftelseurkund) - üks originaal ja üks notariaalselt kinnitatud koopia;
• Aktsiaseltsi põhikirja projekt (förslag till bolagsordning) - 1 eksemplar;
• Aktsiaseltsi asutamiskoosoleku protokoll (protokoll från konstituerande bolagsstämma) - 1 notariaalselt kinnitatud koopia);
• Panga originaaltõend (bankintyg), mis näitab aktsiakapitali sissemakse suurust (tõlgitud rootsi keelde). Minimaalne aktsiakapitali sissemakse on 50 000 SEKi, mis peab olema deponeeritud mõnda EEA piirkonna panka.

Sõltuvalt asjaoludest võidakse nõuda täiendavaid dokumente. Registreerimisavalduse vormile nr 816 tuleb kanda info juhatuse liikmete, nende asetäitjate, tegevdirektori ja kui selline on olemas, siis ka tegevdirektori asetäitja kohta. Samuti muude isikute kohta, kes omavad õigust ettevõtte nimel dokumente allkirjastada. Ametisse peab olema määratud ka vannutatud või heakskiidetud audiitor, kes peab vastava avalduse allkirjastama, kinnitamaks talle antud volitusi. Väikesed aktsiaseltsid ei ole kohustatud audiitorit palkama. Audiitor tuleb palgata kui täidetud on vähemalt kaks tingimust kolmest allpooltoodust ja seda kahe eelneva aruandeaasta jooksul:

• enam kui 3 töötajat;
• netokäive ületab 3 mln SEK;
• bilansimaht ületab 1,5 mln SEK.

Ettevõtete Registriameti toimingute täielik hinnakiri asub veebilehel http://www.bolagsverket.se/in_english/prices_fees/.

Aktsiaseltsi asutamiseks vajalike dokumentide vormistamisel pakuvad abi erinevad konsultatsioonifirmad ja advokaadibürood, kelle teenustasu võib küündida ligikaudu 5 000 SEKini. Asutatud ettevõtte ostmine läheb maksma ligikaudu 10 000 SEKi. Valmisettevõtte omanikuks on võimalik saada ühe päevaga, aktsiaseltsi registreerimine tavapärasel moel võtab aega kuni kaks nädalat.

Täiendav info:
Rootsi Ettevõtete Registriamet - http://www.bolagsverket.se/

Rootsi majandus- ja regionaalkasvu agentuur - http://www.tillvaxtverket.se/

Maksundus

Rootsi maksusüsteem on mahukas ja keeruline, sisaldades mitmesuguseid otseseid ja kaudseid makse. Maksukoormus on ELi keskmisest kõrgem, kuna riigil tuleb ülal pidada laiaulatuslikku sotsiaalteenuste süsteemi. Eksisteerib veel ulatuslik tööandja sissemaksete süsteem (sotsiaalkindlustus e arbetsgivaravgift), mis katab pensionid, haigustoetused jm sotsiaalkindlustuse liigid.

Välisettevõtetel on oluline jälgida käibemaksuga seonduvat. Ka välisettevõtetel tuleb end registreerida Rootsis käibemaksukohuslaseks, kui nad oma äritegevuses müüvad Rootsis kaupasid või teenuseid, mis on Rootsis käibemaksuga koormatud. Rootsis kehtivad käibemaksumäärad on 25%, 12% ja 6%.

Ettevõtte tulumaksumäär Rootsis on 26,3%, koalitsioonivalitsusel on plaanis seda kärpida alates 2013. aastast.

Kehtivatest maksudest annab hea ülevaate Rootsi maksuameti kokkuvõte (inglise keeles).

Kõige olulisemad otsesed maksud on riiklik ja kohalik tulumaks ning riiklik kapitalimaks. Otseste maksude hulka kuuluvad veel ka pärandimaksud ja kinkemaksud. Kaudsetest maksudest laekuvad tulud lähevad lõviosas riigikassasse ning nende peamisteks allikateks on käibemaks ja aktsiisimaksud.

Kuigi riiklike ja enamiku kohalike maksude tasemete määramine on Rootsi parlamendi pädevuses, on kohalikel võimudel vabad käed kohaliku tulumaksumäära kujundamisel.

Üksikisiku tulumaks

Rootsi residendist üksikisiku tulumaks koosneb kahest komponendist - riiklikust ja kohalikust tulumaksust.

Enamik üksikisikuid maksab ainult kohalikku tulumaksu. Üksikisiku kohaliku tulumaksu määr on proportsionaalne, kuid see kõigub kommuunide lõikes, jäädes keskmiselt 28 ja 34% vahele. See koosnenb kahest komponendist: munitsipaalmaks ja maavalitsuse maks. 2009. aastal oli Rootsi keskmine kohaliku tulumaksu määr 31,52% (20,72+10,8%).

Kui aastane sissetulek ületab 383 000 SEKi (2011.a. andmed), siis laieneb üksikisikule ka riiklik tulumaks, mida arvestatakse progressiivselt vastavalt sissetulekute suurusele. Kuna keskmine aastapalk on Rootsis ligikaudu 350 000 SEK-i, siis võib öelda, et enamik inimesi riikliku tulumaksu alla ei kuulu. 2009. aastal ületas riikliku tulumaksu künnise vaid 14% Rootsi elanikkonna (vanus üle 20.a) sissetulekud. Nimetatud määra korrigeeritakse igal aastal vastavalt inflatsiooni ja efektiivsuse kasvule ning seda võidakse korrutada poliitilistest kaalutlustest johtuva konstandiga. Viimasest madalam tulu maksustatakse konstantselt 200 SEK-iga. Kuni 548 300 SEK-i suuruse aastatulu (2011. a) pealt arvestatakse tulumaksu 20%, sealt edasi 25%, mistõttu kõige suurema sissetulekuga maksumaksjate tulumaksumäär küündis 2011. aastal ligi 60%-ni aastatulust (kohalik + riiklik tulumaks).

Maksudest on võimalik teha personaalseid mahaarvamisi intressikulude, elatiste, töö- ja elukoha vaheliste sõidukulude ning tervise- ja pensionikindlustuse preemiate arvel. Mitteresidentidele need mahaarvamised ei laiene.

Mitteresidendid

Mitteresidendist üksikisikule kehtib riikliku tulumaksu määra osas 25%-line maksusoodustus. Samas tuleb rõhutada, et mitteresidentide maksustamist Rootsis reguleerivad sageli teiste riikidega (sh Eestiga) sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud, mis sätestavad rea eritingimusi.

Täiendav info:
http://www.skatteverket.se

Ettevõtte tulumaks

Ettevõtte tulumaks Rootsis on 26,3%, mis on enam-vähem sama kui OECD riikide keskmine.

Tööandjad maksavad üldjuhul 31,42% palgafondist sotsiaalkindlustusmaksuks. Summad arvatakse maha maksustatavast  tulust.

Rootsis asuvate välisettevõtete (vähemalt 25% osalust) filiaalide dividendid emaettevõttele ei ole maksustatud Rootsi seaduste alusel. Dividendid teistele välisosanikele on maksustatud 30%-lise maksumääraga. Riikidevahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu olemasolul võidakse seda maksumäära alandada 15%-le. Rootsi ettevõtetel välisosanikele dividendide maksmisel  piiranguid ei ole.

Kapitalimaks

Kapitalimaksuga maksustatakse selliseid tulukategooriaid nagu hoiuseintress, dividendid, üüritulu, tulu väärtpaberite võõrandamisest jms. Kapitalitulu maksumäär on ühetaoline - 30%.

Aktsiate realiseerimisest põhjustatud kahjumist mahaarvamisi võib täismahus teha üksnes juhul, kui kasum saavutati samatüübilise kapitalimahutuse arvel. Muu kasumijäägi arvelt võib teha mahaarvamisi üksnes 70% ulatuses realiseeritud kahjumi mahust. Sellest üle jääv kasumiosa maksustatakse 30% maksumääraga.

Tulu või kahjumit, mis on saadud Rootsis noteeritud võlakirjade võõrandamisest, käsitletakse kui intressitulu või -kulu, mistõttu viimase arvel võib tuludest mahaarvamisi teha tekkinud kahjumi täisulatuses. Muude kapitalikahjumite arvelt võib teha tuludest mahaarvamisi üksnes 70% ulatuses realiseeritud kahjumi mahust. Kahjumi ülekandmine järgmistesse aruandeperioodidesse ei ole lubatud.

Isikute omanduses oleva vallasvara müük on samuti kapitalimaksuga maksustatav, olenemata sellest, kui kaua on võõrandatav vallasvara isiku omanduses olnud. Isiklikus kasutuses oleva vara, näiteks mööbli, müügil kuulub kapitalimaksuga maksustamisele üksnes see müügisumma osa, mis ületab 50 000 SEK'i ja seda vaid juhul, kui vara võõrandamisest saadav tulu on suurem kui selle omandamisega seondunud kulu. Isiklikus kasutuses oleva vara võõrandamisest tekkinud kapitalikahjumit ei ole lubatud tulude mahaarvamiste juures arvestada. Kui isikliku varana käsitletav vara ei ole olnud isiklikus kasutuses, siis maksustatakse selle müügist saadud tulu täies ulatuses, seega 50 000 SEK ulatuses maksuvabastus ei kehti.

Kinnisvaramaks

Alates 2008. aastast on riiklik kinnisvaramaks asendatud kohaliku omavalitsuse kinnisvaratasuga. Korteriomanikud peavad kinnisvaramaksuks tasuma 0,4% korteri maksustatavast väärtusest, kuid mitte rohkem kui 1 302 SEKi aastas. Majaomanikud peavad kinnisvaratasuna maksma 0,75% maja maksustamisväärtusest, kuid mitte rohkem kui 6 215 SEKi aastas. Pensionäride kinnisvaratasu on piiratud 4% nende sissetulekust. Ka uuselamute/korterite omanikele kehtivad soodustused: esimese viie aasta jooksul kehtib 100% vabastus kinnisvaratasust ja järgneva 5 aasta jooksul 50% soodustus. Kinnisvaratasu maksimaalne määr on muutuv tegur, mis arvutatakse iga-aastaselt miinimumpalga põhjalt.
Mitte eluasemena kasutatavale kinnisvara kehtib endiselt riiklik kinnisvaramaks, mille määr on 0,5% kinnisvara maksustamisväärtusest.

Sotsiaalmaks

Kõik tööandjad maksavad nn. tööandja sissemakseid (arbetsgivaravgift; Eestis - sotsiaalmaks), millega finantseeritakse riiklikku sotsiaalkindlustuse ja pensionisüsteemi. Sellise maksu üldine määr oli 2011. aastal 31,42%. Füüsilisest isikust ettevõtjal oli nimetatud sissemakse määr 2011. aastal 29,71%. Noorte (s. 1985 ja hiljem) pealt on nimetatud määrad poole väiksemad.

Käibemaks

Käibemaksu (mervärdesskatt e. moms) alased õigusaktid on kohaldatud Euroopa Liidu vastavate direktiividega.

Rootsis kehtib kolm käibemaksumäära:

• 25% on üldine kaupade ja teenuste puhul rakendatav määr;
• 12%-list määra rakendatakse hotelli-, restorani- ja cateringteenuste ning reisijate veo, toiduainete ja kunstiväärtuste sisseveo puhul;
• 6%-list määra rakendatakse kinofilmide, ajalehtede, raamatute, autoriõiguse fikseerimise (v.a. erandid, mil kehtib 25%-line käibemaksumäär) ja spordisündmuste korraldamisest saadava käibe puhul.

Enamik käibemaksust vabastatud artikleid kuulub meditsiini-, hambaravi- ja sotsiaalhoolekande valda (välja arvatud iluravi); samuti laevade, lennukite ja kinnisvara müügist tekkiv käive; haridus, panga- ja kindlustusteenused (deposiidid, laenud, väärtpaberivahendus), lennukikütus, inventar ja seadmed, mille müügiga kaasnev käive on seotud kogu äriühingu müümisega või üleminekuga teisele omanikule jms.

Kaupade ja teenuste müüjad peavad oma arvetel täpselt märkima käibemaksu väärtuse, mis peab sisalduma jaemüügi hindades ja reklaamis.

Praktiliselt kõik äriühingud on kohustatud ennast kas riigi või kohalikus maksuametis käibemaksukohuslaseks registreerima. Vastav avaldus esitatakse äriühingu registreerimise käigus Ettevõtete Registriametile.

Kui äriühingu läbimüük on aruandeaastal üle 1 miljoni SEK-i, siis tuleb lisaks tulumaksudeklaratsioonile esitada eraldi käibemaksudeklaratsioon ning maksta igakuiseid arvestuslikke makseid kohalikku maksuametisse. Kui läbimüük aruandeaastal ei ületa 1 miljonit SEK-i, siis võib käibemaksu deklareerida tulumaksudeklaratsioonis ning teha igakuiseid esialgseid makseid kohalikku maksuametisse.

Täisvastutusega äriühingutes osalevad partnerid deklareerivad käibemaksu igakuiselt.

Sisseveetavate kaupade ja teenuste käibemaks

Vastavalt käibemaksuseadusele mõistetakse impordi all kaupade ja teenuste sissevedu Rootsi väljastpoolt Euroopa Liitu. Impordile rakendatava käibemaksu määr on kas 25% või 12%, olenevalt maksubaasist. Impordi käibemaks tasutakse Rootsi tollile kogu imporditava kauba väärtuse ulatuses (aluseks kauba tolliväärtus + transport Rootsi piirini + tollimaks jm maksud). Kaupade sisseveo puhul on käibemaksukohuslaseks see osapool, kes esitab kaubad tollimiseks (nn. tollikohuslane).

Teenuste impordil on maksukohuslaseks see, kes omandab, st. toob ühe või teise teenuse sisse välisriigi ettevõtjalt väljastpoolt Euroopa Liitu. Teenustelt arvestatav käibemaksumäär on 25%, mida arvutatakse vastavalt faktuurarvele. Kui viimane on esitatud välisvaluutas, arvutatakse see ümber rootsi kroonideks, võttes aluseks arve väljastamise kuupäeva kursi.

Kui ostja on maksukohuslane ja tema poolt aasta jooksul imporditud teenuste maksumus ületab 1 miljon SEK-i, on ta kohustatud lisaks tulumaksudeklaratsioonile esitama ka käibemaksudeklaratsiooni. Kui imporditud teenuste maksumus jääb alla 1 miljoni SEK-i, ei ole käibemaksudeklaratsiooni esitamine kohustuslik ja vastav summa näidatakse ära tuludeklaratsioonis.

Alustavate ettevõtete käibemaksuga maksustamine

Alles oma tegevust alustanud ettevõtted võivad maksuametilt taotleda käibemaksu hüvitamist ja seda isegi faasis, mil tegelikku käivet pole veel tekkinudki. Kvalifitseerumaks käibemaksu tagastamisele peab olema tehtud investeeringuid masinatesse ja seadmetesse või muudesse põhivaradesse. Sisuliselt tähendab see seda, et käibemaks, mida on makstud ettevõtte käivitumiseks vajalike soetuste eest, võidakse kompenseerida.

Aktsiisimaks

Rootsis kogutakse aktsiisimaksu paarikümnelt erinevalt kaubalt ja teenuselt, millest olulisemad on kütused, elektrienergia, alkohol ja tubakatooted. Aktsiisidest laekub ca 8% kogu Rootsi maksutuludest. Alljärgnevalt mõningad 2011. aasta seisuga kehtivad aktsiisimäärad:

Kütustest arvestatakse aktsiisi bensiinilt (vastavalt kvaliteediklassile 5,50-6,25 SEK-i liiter), õlilt (vastavalt kvaliteediklassile 3 814-4 941 SEK/m3), diiselkütuselt , propaanilt ja metaanilt ning vedeldatud petrooliumgaasilt, kusjuures nimetatud toodete maksumäär sõltub energia-, süsinikdioksiidi- ja väävli sisaldusest.

Elektrienergiat maksustatakse eratarbijatele 0,280 SEK-iga kWh kohta, kuid mõningates Põhja-Rootsi regioonides 0,185 SEK-iga kWh kohta. Tööstuslikus tootmises kasutatav elektrienergia on maksustatud 0,005 SEK-iga kWh kohta. Eraldi aktsiisimaks on kehtestatud ka tuumaenergiale.

Alkoholilt arvestatavad aktsiisimaksud on Rootsis väga kõrged, kusjuures maksumäär sõltub alkoholi sisaldusest. Õlle aktsiis alates kangusest 2,8% on 1,66 SEK-i liitri kohta, alla selel tasuta. Veini puhul, olenevalt kangusest 0-45,17 SEK-i liitri kohta, likööri puhul 27,2-45,17 SEK-i liitri kohta ning puhtal alkoholil 501,41 SEKi liitri kohta.

Tubakaaktsiis ühe sigareti kohta on 1,4 SEK-i, millele liidetakse 1% paki pealt. Kui pakis on 20 sigaretti ja pakijaemüügihind on 55 SEKi, siis arvestuskäik on järgmine: 20x1,4 + 1% 55st = 28,55. Sigarite ja sigarillode maksumäär ühe ühiku kohta on 1,24 SEK-i. Piibutubakalt arvestatakse aktsiisi 1 718 SEKi ühe kg kohta, närimistubakalt 444 SEK-i ühe kg kohta ning nuusktubakalt 382 SEK-i ühe kg kohta.

Ettevõtted, mis on aktsiisimaksukohuslased, peavad ennast registreerima Rootsi Maksuametis ning esitama vastava deklaratsiooni. Tavaliselt on deklareerimisperioodiks üks kuu, sageli aga ka pool aastat või aasta, kui tegemist on väikeste summadega. Deklaratsiooni esitamise tähtaeg on hiljemalt 25 päeva peale deklareerimisperioodi lõppu, samaks tähtajaks tuleb tasuda ka vastav maks.

Alkoholi tootmise või sisseveoga tegelevad ettevõtted peavad selleks end registreerima Rootsi Maksuametis. Kui importöör omab kas laoomaniku või registreeritud kaupleja litsentsi, siis ei pea alkoholimaksu tasuma piiril tollimaksuna, vaid see tuleb tasuda maksuametile tavalises korras, seejärel kui vastavad kaubad on  realiseeritud lõpptarbijale või maksuvabastust mitteomavale ettevõttele. Vastasel korral tuleb maks tasuda Rootsi tollile juba vastavate kaupade impordil.

Täiendav info:
Rootsi Maksuamet - http://www.skatteverket.se/
Rootsi Välisinvesteeringute Agentuur - http://www.isa.se/

Tööturg

Kollektiivlepingud

Rootsi tööturu korraldus erineb Eesti omast. Rootsi tööjõuturg on suures osas reguleeritud tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide omavaheliste kokkulepetega. 2011. aasta seisuga töötas ligikaudu 70% kõikidest palgatöölistest kollektiivlepingute alusel. Tööturu osapoolteks, kes omavahel tingimused kooskõlastavad, on Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon (Svensk Näringsliv), Rootsi Ametiühingute Keskliit (Landorganisatsionen ehk LO), Tööstuse- ja Teenindussektori Palgatöötajate Föderatsioon (Privattjänstemannakartellen PTK) ja alaliidud. See tähendab, et nii kodumaistel kui ka Rootsis tegutsevatel välismaistel ettevõtetel, üksikettevõtjatel ja ka töövõtjatel on soovitav kaaluda kollektiivlepingu sõlmimist vastava eriala ametiühinguga Rootsis kehtivate tavade ja reeglite järgi, või siis võtta neid arvesse töölepingute koostamisel.

Kollektiivlepinguga määratakse kindlaks töötingimused ja töötasu. Üldjuhul on töönädala pikkuseks 40 tundi, paljud ametiühingud on kokku leppinud 35-38 tunnise töönädala osas. Reeglina ei tohiks ületundide arv ületada 48 tundi 4-nädalase tööperioodi vältel ehk umbes 200 tundi kalendriaasta jooksul. Seadusega kehtestatud puhkuseaeg on minimaalselt 25 tööpäeva aastas, tunni- ja tükitöö puhul on võimalik eelistada protsentuaalset palgalisa. Miinimumpalk ei ole Rootsis seadusega reguleeritud. Keskmine kuupalk jääb 33 350 (ametnik) ja 22 625 (tööline) SEK-i vahele.

Tööturu reeglitest pikemalt vt siit.

Diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamine

Rootsis eristatakse kahte tüüpi diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamist: auktorisation ja legitimation. Diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise keskseks ametiks Rootsis on Högskoleverket. Lisaks tegelevad haridust tõendavate dokumentide kinnitamisega veel mitmed teised asutused, sõltuvalt valdkonnast - nt tervishoiu alaste kutsetunnistustega tegeleb Riiklik Tervise- ja Hoolekande amet (Socialstyrelsen).

Konkurentsireeglid

Ettevõtete vahelise konkurentsi reeglid on sätestatud konkurentsiseaduses, mille peamine sisu seisneb turu määratlemises, konkurentsivastase tegevuse ning domineeriva seisundi kuritarvituse defineerimises ning selle keelustamises.

Keelatud on sellised ettevõtete vahelised kokkulepped, mille eesmärgiks on konkurentsi ärahoidmine, piiramine või moonutamine, sh näiteks lepingud, mis otseselt või kaudselt fikseerivad hindu, piiravad või kontrollivad tootmist, turgu jne ning seavad lepingute sõlmimise sõltuvusse lisatingimuste aktsepteerimisest, mis pole tehinguga seotud. Konkurentsi mõjutavateks tehinguteks ei loeta kokkuleppeid, mille kaudu ettevõtted saavutavad kontrolli 10-15% (sõltub ettevõtte suurusest) üle vastavast turust. Konkurentsi kahjustamise puhul ei tehta vahet, kas lepingupoolteks on Rootsi või Eesti ettevõte. Konkurentsireeglite järelevalve ülesanne on Rootsi Konkurentsiametil (Konkurrensverket). Sel organil on nt õigus kuulutada seadusevastaseks iga selline Eesti ja Rootsi ettevõtte (või ka ainult Eesti ettevõtete) vaheline leping, mis kahjustab Rootsi tarbijat.

Keelatud on domineeriva seisundi kuritarvitamine ebaõiglaste hindade või kauplemistingimuste kehtestamiseks, tootmise või turu piiramiseks või erinevate tingimuste rakendamiseks samaväärsete tehingute puhul. Üldiselt peetakse domineerivaks seisundiks 40-50%-list turuosa, kuid arvesse võetakse ka lisafaktoreid nagu ettevõtte majanduslik seisund, turule sisenemise tõkete olemasolu, juurdepääs kapitalile, tehnoloogiatele, patentidele jne. Oluline on, et keelatud pole mitte domineeriv seisund, vaid selle kuritarvitamine.

Rootsi Konkurentsiamet võib rikkumiste korral kuulutada vastavad lepingud kehtetuks ja määrata trahvi kuni10% ettevõtte aastakäibe ulatuses. Konkurentsiameti poolt kehtetuks tunnistatud lepingud on kehtetud ka tsiviilõiguse seisukohalt, mistõttu ei saa neid enam kohtus arutada. Muude Konkurentsiameti tegevuste või otsustega seotud küsimuste puhul on pädevaks organiks Stockholmi linnakohus, mille otsuseid saab omakorda edasi kaevata Turukohtusse (Marknadsdomstolen). Uurimist võib algatada Konkurentsiamet nii omal initsiatiivil kui ka ettevõtte avalduse alusel. Konkurentsiameti palvel võib Stockholmi linnakohus keelata Rootsi ettevõtte omandamise, kui selle tulemusel luuakse või tugevneb domineeriv seisund, mis oluliselt takistab või hakkab takistama efektiivset konkurentsi Rootsi turul.

Sobimatute lepingutingimuste seadus

Sobimatute lepingutingimuste seadus käsitleb peamiselt mitmesuguseid müüja ja tarbija vahel sõlmitavaid tüüplepinguid, mida Rootsis sageli sõlmitakse. Seaduse põhisisuks on see, et igasugused sellistes lepingutes sisalduvad klauslid, mis kahjustavad tarbijate huve, võidakse keelustada ja kuulutada kehtetuks.

Täiendav info:
Rootsi Konkurentsiamet - http://www.kkv.se/
Turukohus -http://www.marknadsdomstolen.se/

Tarbijakaitse

Turustamisseaduse (Marknadsföringslag) eesmärk on kaitsta tarbijaid ebasobivate turundusmeetmete rakendamise eest Seadus hõlmab kaupade, teenuste, kinnisvara ja töökohtade turustamist, satelliittelevisiooni kaudu teleprogrammide edastamist jms. Seadus käsitleb reklaami ja kõiki muid ettevõtluses rakendatavaid abinõusid, mis on suunatud toodete kättesaadavuse ja läbimüügi suurendamisele.

Peamised toodete turustamisele esitatavad nõudmised puudutavad hea äritava järgimist, tarbija huvidega arvestamist ja viimase seisukohalt olulise informatsiooni edastamist. Turustamisprotsess peab olema läbi viidud nii, et oleks selgelt arusaadav, et tegemist on millegi turustamisega, samuti peab selgelt ilmnema turustaja isik. Turustamisel on keelatud eksitava reklaami ja jäljenduste kasutamine, väär- ja puuduliku informatsiooni jagamine jms.

Turustamisseaduse kohaselt saab kehtestatud nõuete rikkujaid karistada rahatrahviga ning sundida neid ebasobivate turundusmeetmete rakendamisest loobuma. Kõik turustamisseaduse rikkumist käsitlevad küsimused kuuluvad arutamisele Stockholmi linnakohtus, apellatsioonikohtuks on Turukohus (Marknadsdomstol). Menetlust võib alustada tarbijakaitsevolinik (Konsumentombudsman), kahju saanud tarbija, ettevõtjate või töövõtjate ühing.

Tarbijakaitsest pikemalt vt siit.

* iga eelneva kahe aruande aasta jooksul on täidetud rohkem kui üks alljärgnevatest tingimustest (nn 50+25+50 reegel)

• töötajate arv üle 50;
• aruandes esitatud bilansisumma ületab 25 mln SEKi;
• aruandes esitatud netokäive ületab 50 mln SEKi.