EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED

Majanduslepingud

Eesti Euroopa Liiduga liitumise päevast kaotas kehtivuse ELi liikmesriikide ja Eesti vahel sõlmitud Euroopa Leping ning Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust hakkasid reguleerima Euroopa Liidu siseturu reeglid (EL õigustik).

Kahepoolselt on sõlmitud kõik olulisemad majanduslepingud:

• Investeeringute soodustamise ja vastastikkuse kaitse leping (jõustunud 20.05.1992);
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustunud 31.12.1993);
• Reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamise kokkulepe (jõustunud 30.07.1992); 
• Leping vastastikkusest abistamisest tolliasjades (jõustunud 30.10.1993); 
• Lennundusalane leping (jõustunud 30.11.1993)

Kaubavahetus

Eesti poolt vaadatuna kuulub Rootsi jätkuvalt meie olulisimate kaubanduspartnerite hulka. 2012. aastal oli Rootsi Eesti kaubanduspartnerite hulgas Soome järel teisel kohal, kusjuures ekspordi sihtriikide osas oli Rootsi juba teist aastat järjest eespool Soomest, olles Eesti suurimaks ekspordipartneriks. Rootsi-Eesti kaubavahetuse maht on peale majanduskriisi aastaid stabiilselt kasvanud. 2012. aastal kasvas kaubavahetuse käive 5,6%, moodustades ca 13% Eesti kogukaubavahetusest.

Kaubavahetuse saldo on Eesti jaoks positiivne, sest eksport Rootsi on viimastel aastatel kasvanud impordist jõulisemalt. 2010. aastal oli kaubavahetuse kogukäive 2,37 mld EUR ja saldo Eesti jaoks positiivne 0,358 mld euroga. 2011. aastal kasvas käive 3,2 mld euroni ja kauvahetuse ülejääk moodustas 0,545 mld eurot. 2012. aastal ulatus käive 3,4 mld euroni ja kaubavahetuse ülejääk kasvas ligi 0,6 mld euroni.

Eksport. Perioodil 1995-2010 suurenes Eesti eksport Rootsi märkimisväärselt hoogsalt - 143,8 mln eurolt 1,37 mld euroni. Ainuüksi 2011. aasta jooksul kasvas eksport Rootsi koguni 0,5 mld euro võrra e 38% ja Rootsist sai Eesti suurim ekspordi sihtturg. 2012. aasta jooksul kasvas väljavedu Rootsi 7% - ligi 2 mld euroni. Rootsi säilitas esikoha Eesti suurima ekspordipartnerina 16%-suuruse osakaaluga Soome (14,6%) ja Venemaa (12,1%) ees. Suurimad väljaveoartiklid on jätkuvalt masinad ja seadmed, mineraalsed tooted, puit ja puittooted.

Import. Ajavahemikus 1995-2010 kasvas import Rootsist 160,7 mln eurolt 1 mld euroni. Rootsi on stabiilselt Eesti kolme suurima impordipartneri seas. 2011 ja 2012. aastal oli Rootsi Eesti impordipartnerite seas kolmandal kohal. 2012. aastal oli Rootsi osakaal Eesti koguimpordist 10,2%, ulatudes 1,4 mld euroni, mis teeb aastaseks kasvuks 4,8%.  Suurimad impordiartiklid olid masinad ja seadmed, transpordivahendid, metallid ja metallitooted.

Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2005-2012 (eurodes)

Allikas: Statistikaamet

Eesti ekspordi- ja impordistruktuur on püsinud aastate vältel suhteliselt stabiilsena. Statistikaameti andmetel olid Eesti suuremad ekspordiartiklid Rootsi 2012. aaastal (% koguekspordist):

• masinad ja mehaanilised seadmed - 53,1%
• mineraalsed tooted 9,8%
• puit ja puidutooted – 8,5%
• muud tööstustooted - 5,5%
• metallid ja metallitooted - 4,7%
• transpordivahendid - 4,4%
• tekstiil ja tekstiilitooted - 3%
   

Eesti suuremad impordiartiklid Rootsist 2011. aastal  (% koguimpordist):

• masinad ja mehaanilised seadmed - 51,7%
• transpordivahendid - 14,8%
• metallid ja metallitooted - 8,5%
• mineraalsed tooted - 3,9%
• keemiatooted - 3,7%
• plastmassid, plast- ja kummitooted 3,6%

Rootsi Statistika Keskbüroo andmetel moodustas Eesti osakaal Rootsi koguimpordist 2011. aastal 1,74% (ligi 20 mld SEK), millega Eesti jõudis esmakordselt kahekümne Rootsi suurima impordipartneri hulka, tõustes aasta lõikes 14. positsioonile. Aastane impordi kasv ulatus koguni 63%ni. Rootsi ekspordipartnerite hulgas oli Eesti 2011. aastal käibe poolest 23. kohal 10,8 mld SEK-iga ehk 0,9%-ga koguekspordist. Võrreldes 2010. aastaga tõusis Eesti kolm kohta ja ekspordi maht kasvas ligi 2 mld SEK võrra.

Investeeringud

Rootsi on viimase kahekümne aasta vältel olnud Eesti suurim välisinvestor, kuigi mullu langes investeeringute kogumaht üle mitme aasta alla 4 mld euro piiri. Eesti Panga andmetel ulatus kogu Rootsi otseinvesteeringute maht 2011.a. lõpu seisuga 3,7 mld euroni e 28,6% investeeringute kogumahust (vrd 4,4 mld EUR ja 34,7% aasta varem). Seda eelkõige tänu Rootsi pankade (Swedbank ja SEB) suurinvesteeringutele. Lisaks pankadele seisavad Rootsi investeeringute taga ka suured tootmisettevõtted nagu Ericsson ja ABB, kuid palju on ka väiksemas mahus investeeringuid väga erinevates valdkondades.

Kokku oli Eesti Äriregistris 2012. aasta alguses registreeritud üle 1500 Rootsi osalusega ettevõtte. Suuremad Rootsi osalusega ettevõtted Eestis on veel AS Eesti Telekom, AS Kunda Nordic Tsement, Arco Vara AS, AS If Eesti Kindlustus, Rimi Eesti Food AS, AS Norma, AS Põltsamaa Felix. Rootsi investorid peavad Eestit atraktiivseks eelkõige kvalifitseeritud, motiveeritud ja tootliku tööjõu ning paindliku ja uuendustele ning muudatustele avatud majanduskeskkonna tõttu. Peale Euroopa Liiduga liitumist on atraktiivsust lisanud ka juurdepääsu võimalus Euroopa Liidu fondidele.

Rootsi on Eesti otseinvesteeringute sihtmaana tagasihoidlikul kohal, kuigi mullu toimus üsna suur hüpe. Kui 2010. aasta lõpus oli Eesti investeeringute kogumaht 25 mln EUR, siis 2011.a lõpu seisuga oli see juba 83,7 mln eurot, moodustades välismaale tehtud investeeringute kogumahust 2,3%. Seega on märgata Eesti investorite kasvavat huvi ja võimalusi Rootsi investeerimise vastu.

Turism

Eesti on Rootsi turistide jaoks atraktiivne eelkõige oma läheduse, ajalooliste ja kultuuriliste sidemete ning looduse ja heal tasemel spaateenuse poolest. Põhiosa turistidest kasutab Eestisse reisimiseks meretransporti, viimastel aastatel on laienenud ka lennuühenduste valik Ida-Rootsist Eestisse. Eestit külastavate välisturistide suhtarvult on rootslased soome, läti ja vene turistide järel neljandal positsioonil.

Kui Eesti Panga andmetel külastas 2008. aastal Eestit umbkaudu 265 000 rootsi turisti ja 2009. aastal vaid veidi enam, siis  2010. aastal kasvas näitaja pea 300 000-ni (289 000) ja 2011. aastal sai see piir ületatud - Eestisse saabus veidi enam kui 315 000 rootsi turisti, kelle Eestis viibitud päevade koguarv oli üle 800 000. Seega viibis rootsi turist Eestis keskmiselt kaks ja pool päeva. Majutatud rootsi turistide arv ulatus veidi üle 86 000.

Rootsit külastavate eesti turistide arv on umbes samas suurusjärgus. 2010. aastal oli reisides väike langus - Rootsit väisas 238 000 Eestist pärit turisti, kuid mullu tõusis külastuste arv 260 000ni, jäädes siiski veidi alla rekordaastale 2009, mil Rootsit külastas enam kui 273 000 eesti turisti. Keskmine külastuse kestus 2011. aastal oli ligi kolm päeva.