MAJANDUS

- Peamised majandusnäitajad
- Monetaarpoliitika
- Väliskaubandus
- Välisinvesteeringud
- Teadus ja arendus
- Peamised majandusharud

Peamised majandusnäitajad

Rootsi on sõjajärgsete aastakümnete jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks heaoluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi.

Rootsi praeguse paremtsentristliku valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikat iseloomustab konservatiivsus ja stabiilsus, mis eelkõige tähendab tasakaalus riigieelarvet ja hoidumist homse arvel kulutamisest. Juba aastakümneid iseloomustab Rootsi majandust laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Tänu säästlikule rahanduspoliitikale, mida lisaks madalale riigivõlale toetab inflatsiooni ohjamine (alla 2% piiri) ja Riigipanga intressipollitika, on Rootsi majandus suutnud Euroopa ja globaalset majandust tugevalt mõjutanud kriisidest suhteliselt tugevana väljuda.

Kuigi 2007. aasta sügisel puhkenud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutas Rootsit oodatust jõulisemalt, osutus jõuliseks ja oodatust kiiremaks ka Rootsi taastumine kriisist. 2011. aasta esimesel poolel kasvas Rootsi majandus tempokalt, näidates Euroopa Liidu kiireimat kasvu. Aasta keskel, eurotsooni võlakriisi eskaleerudes, jätkus suhteliselt hoogne kasv inertsist veel kuni aasta lõpuni, kuid prognoose hakati koheselt ümber vaatama ja ootusi allapoole kruvima. 2012. aasta majanduskasvuks oodatakse 0,5-1,3%, järgnevateks aastateks aga väliskonjunktuuri paranemise toel juba üle 3%.

Rootsi peamised majandusnäitajad 2003-2012 (%)

Majanduskasv

2007-2009 majanduskriisi järel alustas Rootsi majandus 2010. aastal jõusat kasvu, näidates ELi liikmesriikide hulgas parimat tulemust. 2011. aasta teisel poolel kasvutempo Euroopa võlakriisi mõjul aeglustus, mistõttu aastane SKP kasv jäi mõnevõrra väiksemaks aasta alguse prognoosidest. 2012. aasta keskpaigas pidurdus majanduskasv veelgi, jäädes aasta kokkuvõttes alla 1%. 2013. aastaks ennustavad Riigipank ja kommertspangad SKP jäämist 1-2% vahemikku ja 2013. aastal peaks SKP taas märgatavalt kerkima hakkama.

Inflatsioon

Rootsi rahanduspoliitika üks peamisi eesmärke on inflatsioonitaseme hoidmine alla 2%. 2010. aasta veebruaris tunnistati aga, et inflatsioonitaseme nii täpne reguleerimine on keeruline, mistõttu seati sisse 1% intervall. Inflatsioonitaset reguleerib Riigipank peamiselt baasintressimäära muutustega. 2012. a septembris langetas Riigipank baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra - 1,25 protsendini ja aasta kokkuvõttes jäi inflatsioon 0.9 % tasemele. Kuna inflatsioon on seatud eesmärgist tunduvalt madalamal, keelitavad mitmed majandusspetsialistid Riigipanka inflatsiooni eesmärgist loobuma, kutsudes üles majandust intressimäära langetamise näol turgutama.

Tööpuudus

Üheks Rootsi majanduse suurimaks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. 2012. aasta lõpus oli tööpuuduse määr 8,2%, kuid noorte (16-24-aastaste) hulgas oli näitaja koguni 24,2%. Paremtsentristlik valitsus on seadnud eesmärgiks tööpuuduse täieliku kaotamise ja viinud ellu mitmeid tööhõivet suurendavaid meetmeid. Näiteks rakendanud viies etapis maksusoodustusi, mis sisuliselt kujutavad endast maksude kärpimist tööst saadavalt tulult. Erinevate maksusoodustuste eesmärgiks on sisendada inimestele, et töötamine on tulusam kui toetuste arvelt elamine. Läbi ettevõtlushariduse toetamise loodetakse julgustada rohkem noori ettevõtlusega tegelema. Samuti on eesmärgiks ettevõtluskliima parandamine, et meelitada ettevõtjaid oma äritegevust Rootsis hoidma või juba välja viidud tegevust tagasi Rootsi tooma. Viimase meetmena alandas valitsus 1. jaanuarist 2012 restoranide ja toitlustusteenuste käibemaksu 25%lt 12%ni, lootes sellega lühemat väljaõpevat nõudvate uute töökohtade loomist, mis aitaks vähendada eelkõige noorte tööpuudust. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt tööpuuduse näitaja seoses Euroopa võlakriisiga 2012. aastal veidi tõuseb, kuid tööhõive kasvab 220 000 inimese võrra, s.o 1,4%.

Maksukoormus

Rootsi on üks kõrgeima maksukoormusega riike maailmas - üldine maksukoormus 2012. aastal oli 44,2% SKP-st. Suured maksulaekumised aitavad ülal pidada mahukat avalikku sektorit, mille üks suurimaid kuluallikaid on sotsiaalteenused, millega püütakse tagada heaolu säilitamine kõikides elanikkonna kihtides. Ametis olev paremtsentristlik valitsus hakkas 2007. aasta algusest ellu viima tulumaksureformi (Rootsis kehtib astmeline tulumaks), millega väikese ja keskmise sissetulekuga maksumaksjate maksukoormus on ajavahemikul 2006 - 2009 vähenenud ligikaudu 60 miljardi SEK võrra. Reformi edasine saatus on küsimärgi all, kuna valitsusel puudub parlamendi enamus edasise maksualanduse läbiviimiseks, samuti on valitsus muutunud ettevaatlikumaks seoses eurotsooni võlakriisiga ega luba uusi maksureforme enne, kui majanduskonjunktuur näitab paranemise märke.

Monetaarpoliitika

Rahvusvaluuta

Rootsis käibivaks rahaühikuks on Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Alates 1992. aastast on kroon ujuva vahetuskursiga. Viimastel aastatel on SEK vahetuskurss euro suhtes kõikunud päris suures ulatuses - vahemikus 7,8-9,4 SEK = 1 EUR. Seoses eurotsooni võlakriisiga on SEKi kurss võrreldes euroga tõusnud kõrgeimale tasemele alates 2000. aastast, olles 2013. a. aprillis tasemel 8,4.

Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668. aastal. Nimi Riksbank võeti kasutusele 1866. aastal), samuti vanim keskpank (alates 1897. aastast). Rahaühikute suhtes on Rootsis lähiajal oodata mõningaid muudatusi. Välja on otsustatud vahetada kõik paberrahad. Kõik kupüürid saavad uue kujunduse ning lisandub 200-kroonine rahatäht, samuti kõik mündid v.a. 10-kroonine münt, kusjuures lisandub 2-kroonine münt. Riigipangal plaan on plaanis uued rahatähed emiteerida kõige varem aastatel 2014-2015.

Liitumine Euroopa Rahaliiduga

Rootsil ei ole plaanis lähitulevikus Euroopa Rahaliiduga (EMU) liituda. 14. septembril 2004. aastal läbi viidud referendumil hääletasid rootslased eurole ülemineku vastu (55,9%), poolt hääletas 42%. Uus referendum ei saa tõenäoliselt toimuma niipea, kuna seoses eurotsooni võlakriisiga on euro populaarsus Rootsis oluliselt langenud. Ükski poliitiline erakond euro kasutuselevõtu poolt antud konjunktuuri arvestades sõna ei võta, üksikud poliitikud on siiski avaldanud arvamust, et euroga liitumine pikas perspektiivis oleks Rootsile kasulik. Samas on euro siiski paralleelselt Rootsi krooniga käibele hiilimas, nagu näiteks Rootsi-Soome piirilinnas Haparandas. Ka paljud kauplused erinevates Rootsi piirkondades (sh Stockholmi vanalinnas) kasutavad eurot, kuna nii on mugavam nende klientidele.

Väliskaubandus

Kaubavahetuse käive, mis majanduskriisi aastatel oli väikeses languses, pöördus aastail 2010-2011 stabiilsele tõusuteele, kuid vähenes taas 2012. aastal. Viimasel viiel aastal on import kasvanud mõnevõrra kiiremini kui eksport, mistõttu kaubavahetuse ülejääk on mõnevõrra vähenenud, kuid on makromajanduslikku stabiilsust arvestades endiselt suur. Veidi enam kui poole Rootsi väliskaubandusest moodustab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega, 2011. aastal oli ELi osakaal kogu ekspordist 56% ja impordist  68,7%. 2012. a. esimesel poolaastal oli Rootsi kogueksport 609,2 mld SEK ja import 565 mld SEK (saldo +44,2 mld).

Väliskaubanduse maht aastatel 2004-2012 (miljardit SEK)

Allikas: Rootsi Statistikaamet

Rootsi suurimaks ekspordiartikliks on traditsiooniliselt  masinad ja seadmed (ca 46%), sh telekomi- ja elektroonikaseadmed (ca 14%) ning transpordivahendid (ca 11%). Järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted - ca 11%), puit ja paberitooted (ca 11%), mineraalid (raud ja teras ca 12%).
Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed ((ca 42%), sh telekomi- ja elektroonikaseadmed (16%) ja transpordivahendid (ca 10%).Järgnevad naftatooted ja kütused (ca 14%), kemikaalid ja kummitooted (ca 12%), mineraalid (ca 9%) ning toidukaubad (ca 9%).
(arvandmete allikas: Rootsi Statistikaamet, 2011)

Rootsi peamised väliskaubanduspartnerid 2010-2011

Lõviosa Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid (14,4% peam. Norra 8,9%), USA (6,6%) ning Aasia (10,1%).
Impordis järgnevad Euroopa Liidule muud Euroopa riigid (16,2%), Aasia (9,2%) ning USA (2,9%).

Kaubavahetus Eestiga on pidevalt kasvanud, 2011. aastal kasvas Eesti eksport Rootsi hüppeliselt. Seetõttu jõudis Eesti Rootsi impordipartnerite seas esmakordselt ka esimese kahekümne hulka ligi 2%-se osakaaluga.

Allikas: Rootsi Statistikaamet

Välisinvesteeringud

Rootsi on suhteliselt aktiivne välisinvestor ja ka suhteliselt atraktiivne riik välisinvestorite jaoks. 2008. aastal ületas välisomanduses ettevõtete hulk Rootsis esmakordselt 12 000 ettevõtte piiri. 2010. aastaks oli Rootsis registreeritud 13 627 välisettevõtet 590 304 töötajaga, nende hulgas ka 55 Eesti ettevõtet 408 töötajaga.

Rootsi otsesed välisinvesteeringud ulatusid 2010. aastal 2 423 mld rootsi kroonini, olles aastaga vähenenud 38 mld võrra. Rootsi otseinvesteeringud on suunatud peamiselt masinatööstusesse ja pangandussektorisse, aga ka keemia- ja ravimitööstusesse ja pangandusse. Otseinvesteeringute suurimad sihtriigid on USA, Soome ja Holland.

Otsesed välisinvesteeringud Rootsi ulatusid 2010. aastal 2 339 miljardi rootsi kroonini, olles aasta lõikes vähenenud 16 mld rootsi krooni võrra. Suurimad investeerijad Rootsis on Holland, Luksemburg ja Ühendkuningriik. Suurim otseinvesteeringute sektor on Rootsi keemia- ja ravimitööstus. 2010. aastal leidis aset Rootsi tootmise lipulaeva - Volvo kontserni müük Hiina autotootjale Geely.

Samuti on välisinvestorite seas populaarsust kogunud investeeringud teenuste sektorisse. Rootsi on maailmas ka üks olulisemaid uue tehnoloogia testiturge. Rootsis asuvad mitmete suurte välisettevõtete regionaalsed peakorterid: Unilever (Holland), Sun Microsystems (USA), UPS (USA), GM (USA), Henkel (Saksamaa) jne.

Teadus & arendus

Rootsi külgetõmbejõuks peetakse juurdepääsu dünaamilisele Põhja-Euroopa (Läänemere) piirkonna turule, kõrgtehnoloogiat ja -tooteid, maailmatasemel infrastruktuuri ning tugevat orienteeritust teadus- ja arendustegevusele. Täna on Rootsi üks maailma juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektorisse ning sellega seotud teadusuuringutesse. Teadus- ja arendustegevuse investeeringutele kulutatakse Rootsis iga-aastaselt ca 3% SKP-st (maailmas 2. koht peale Iisraeli), sellest 65% tuleb ettevõtlussektorist ja ca 25% riigilt.  Traditsioonilised tööstusettevõtted arendavad koostööd uute teenuste sektoritega, pidamaks sammu karmis maailmakonkurentsis ning loomaks kõrgemat tarbijaväärtust.

Suurtest investeeringutest hoolimata ähvardab oht, et Rootsi ei suuda püsida maailma juhtivate teadusriikide konkurentsis. On hakatud nägema murettekitavat suundumust. Nimelt ei taga suured summad kõrgel tasemel innovatsiooni. Lisaks paneb Rootsi majanduse tulevase käekäigu üle muret tundma asjaolu, et erasektori teaduskulutuste taga on peaasjalikult mõned üksikud suured Rootsi kontsernid ning et vastavat tegevust viiakse Rootsist üha välja.

Rootsi erasektori kulutused innovatsioonile on OECD andmetel vahemikus 2000-2009 langenud 1%, vastupidiselt OECD riikide üldisele trendile. Lisaks sellele on perioodil 1999 – 2008 vähenenud kõrgtehnoloogiliste toodete osakaal Rootsi ekspordis, seda 18%lt 14ni. Samuti on kahanenud kõrgtehnoloogiasektoris hõivatute arv. 2012. aastal sulges oma arendusüksuse Rootsis Södertäljes meditsiinifirma Astra Zeneca, mille tagajärjel kaotas töö 1200 teadurit ning Sony, kes viis oma tarkvara arendusüksuse üle Jaapanisse.

Peamised majandusharud

Rootsi peamised tootmisharud on telekomi jms masinate ja seadmete valmistamine, puidu - ja paberitööstus, mootorsõidukite tootmine, farmaatsiatööstus ning raua- ja terasetööstus. SKPst lõviosa - 70% toodab teenuste sektor, umbes 25% tööstus ja kaks protsenti põllumajandus. Eksport on Rootsi majanduse üks alustalasid. Kaupade ja teenuste väljaveo osakaal SKPst on suur - üle 50%. Samas teenuste osakaal ekspordist moodustab umbkaud u 70%. Suurima osa ekspordist moodustavad seadmed ja masinad (sh transpordivahendid), järgnevad mineraalsed kütused, kütteõlid ja elekter ning töötleva tööstuse tooted võrdse osakaaluga. Järgnevad keemiatooted ja toiduainete tööstuse toodang (sh elusloomad).

Tööstus

Rootsi tööstus, nagu majandus tervikuna, on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud kiire ümberstruktureerimise, mille kutsus esile vajadus toime tulla 1990. aastate alguse majanduskriisiga.

IT ja telekommunikatsiooniseadmed

Rootsi telekommunikatsiooni turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus maailma mastaabis ollakse taas jõutud väikese kasvu staadiumisse. Telekomi- ja IT-sektor on omavahel tihedalt läbi põimunud, kusjuures ettevõtetest domineerib Rootsi turul ülekaalukalt Ericsson. Antud valdkond annab lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ning moodustab 15% Rootsi kaupade ekspordi väärtusest, pakkudes tööd rohkem kui 90 000 inimesele. IT ja telekommunikatsioonisektor oli üks nendest sektoritest, mis kasvas ka majanduskriisi aastatel 2008-2009. Viimase viie aastaga on töötajate arv antud sektoris kasvanud 27%. 2011. aastal kavatses 80% ettevõtetest lähiajal lisatööjõudu palgata.

Transpordivahendite tootmine

See tootmisharu on Rootsis aastakümnete vältel olnud üheks tähtsaimaks ja seda nii ekspordi kui ka tööhõive seisukohalt. Arvestades Rootsi suhtelist väiksust on riigis toodetavate transpordivahendite mitmekesisus märkimisväärne. Toodetakse nii reisi- kui sõjalennukeid (Saab), sõidu- ja veoautosid (Volvo, Scania). Saab'i sõiduautotehas pankrotistus 2011. aastal ja tootmine seisab, busse (Scania), ronge ning laeva- ja lennukimootoreid. Samuti ollakse aktiivsed Euroopa kosmoseuuringutes. Viimastel aastatel on antud valdkonnas aset leidnud laialdane ümberstruktureerimine, kuna tootjad on võtnud suuna allhankijate hulga vähendamisele. 2009. aastal oli sektori ekspordiväärtus ca 85 miljardit SEK-i, andes Rootsi kogu tööstustoodangust 10,5% ja luues üle 100 000 töökoha.

Puidi - ja metsatööstus

Metsatööstus on traditsiooniliselt olnud Rootsi üks domineerivaid tööstusharusid, olles eriti Põhja-Rootsi elanikele oluliseks elatusallikaks. Kaks antud valdkonna põhilist alasektorit on puidutoodete tootmine, mis on suhteliselt väikese lisaväärtusega ja kus olulist rolli mängivad väikeettevõtted, ning sellele vastukaaluks modernne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tselluloosi- ja paberitööstus. Mitmete ühinemiste järel on Rootsi puidutööstuse sektoris domineerivateks Soome ettevõte StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2009. aastal hinnati metsatööstuse tootmisväärtuseks 215  mld SEK-i ning sellest ca 60% moodustab eksport.

Masinaehitus

Masinaehituses domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Electrolux (kodumasinad) ning Tetra Laval (toidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). Viimastel aastatel on antud sektor arenenud T&A kulutuste ja tootmissüsteemide valmistamise kasvu suunas. Masinaehitus pakkus 2009. aastal tööd ca 72 000 inimesele. Sektori netokäive ulatus 2009. aastal ca 167 miljardi Rootsi kroonini ja eksport ca 130 miljardi Rootsi kroonini.

Metallitööstus

Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB (SSAB), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. Metallitööstus andis Rootsi kogu tööstustoodangust aastal 2009 13,6% ja metallitööstuse ametiühingusse kuulub ligikaudu 370 000 liiget.

Farmaatsiatööstus

Ravimitööstus on tööstusharude seas kasvutempolt teisel kohal, kuid tööjõumahukuselt üsna tagasihoidlikul positsioonil. Domineerivad kaks suurettevõtet - AstraZeneca ja Pharmacia (Pfizer'i tütarettevõte). Enam kui 90% antud sektori toodangust eksporditakse. Tegemist on äärmiselt teadusmahuka valdkonnaga, millesse eraldatakse suuri T&A summasid ning milles toimub intensiivne restruktureerimine ning rahvusvahelistumine. 2009. aastal andis farmaatsiatööstus lisaväärtust ca 37 mld SEK-i.

Toiduainetetööstus

Rootsi protektsionistlikul toiduaineteturul toimus oluline avanemine pärast Euroopa Liiduga liitumist 1995. aastal, mis tõi kaasa konkurentsi hüppelise kasvu. Paranenud juurdepääs rahvusvahelistele turgudele suurendas omakorda Rootsi toiduainetetööstuse eksporti. Toiduainetööstus on Rootsi suuruselt neljas tööstusharu. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopoliks. Ligikaudu 38% antud sektori töökohtadest annavad välisettevõtted ning ülejäänud kohalikud ühistud. Toiduainetööstus kasutab ca 70% ulatuses Rootsi põllumajandussaadusi. 2008. aastal andis sektor lisaväärtust 170 mld SEK-i ja töötajaid oli selles hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i.

Transport

Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu (Skandinaavia) poolsaarega ja geograafiliselt suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on transpordi väljaarendamisel eelistatud meretransporti ja operatiivset maismaatransporti.

Transpordi kohta võib leida rohkem infot liiklusanalüüsi ameti kodulehelt:  http://www.trafa.se/

Meretransport

Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 95%, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku (Rootsi omanike kontrolli all) suuruseks hinnati 2009. aasta alguse seisuga 409 laeva. Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all.

Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Brofjorden Preemraff,  Malmö, Helsingborg, idarannikul Luleå, Oxelösund, Gävle, Stockholm, Norrköping, Kapellkär ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused kauba pikaajaliseks hoiustamiseks. Rootsi sadamates käsitleti 2009. aastal kokku 161,8 miljonit tonni kaupa ja läbis ca 31 miljonit reisijat.

Reisilaevade liikumine Stockholmi ja Tallinna vahel on alates 2002. aasta algusest igapäevane. Alates 1997. aasta sügisest toimib regulaarne igapäevane kaubalaevaühendus Paldiski ja Kapellskäri vahel, mis on alates 2001. aastast avatud ka reisijatele. Alates 2006. aasta aprillist toimub reisijate vedu ka Stockholmi ja Riia vahel. Suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink. Eesti sadamatest Rootsi saabunud reisijate arv kasvas 2008. aastal 425 000 inimeseni.

Õhutransport

Rootsi suurimateks ja ühtlasi rahvusvahelisteks lennuväljadeks on Arlanda lennuväli Stockholmi lähedal, Landvetter Göteborgi lähedal ja Malmö lähedal asetsev Sturup. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Stockholmi lähistel paikneva Skavsta lennuvälja osakaal, seda eriti odavlennuettevõtete (nt Ryanair) tõttu. Riigi poolt hallatakse 14 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis üle saja erineval tehnilisel tasemel lennuvälja.

2008. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2 603 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS. Lennutransporti kasutati 2009. aastal Rootsis 141 113 tonni kauba ja ca 25,5 miljoni reisija teenindamiseks.

Maanteetransport

Rootsis oli 2009. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4, 30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514 576 veoautot ja 13 407 bussi. 2010. aasta jaanuar-november registreeritud uutest sõiduautodest 39,4% on keskkonnasõbralikud autod. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2009. aasta lõpu seisuga 145 900 km, millele lisandub 75 900 km riigi toetusega eramaanteid. Ligikaudu 20% teedest on kruusa kattega. Riikliku teevõrgu hulka kuulub ka 15 700 silda, paarkümmend tunnelit ja 37 praamiliini.

Raudteetransport

Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km. 2009. aastal ulatusid kaubaveod raudteel 19,4 miljardi tonnini, mis on 16% vähem kui 2008. aastal. 2009. aasta seisuga moodustas raudteetransport 24% kogu pikamaa transpordist.