ÜLDINFO

Maa ja rahvas

Rootsi on pindalalt (449 964 km²) Euroopa suuruselt neljas riik. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C.

Rootsi rahvaarv on ligikaudu 9,5 miljonit inimest. Rahvastiku keskmine tihedus on ~21 inimest ruutkilomeetri kohta. Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (847 073 elanikku, nn Suur-Stockholm - 2,05 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (513 751) ning Malmösse (298 963).

2010. aasta lõpu seisuga elas Rootsis ligi 633 292 võõrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli registreeritud kokku 1,39 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (169 521), Iraagist (121 761), eks-Jugoslaaviast (70 819), Poolast (70 253), Iraanist (62 120), Bosnia ja Hertsegoviinast (56 183), Saksamaalt (48 158), Taanist (45 548), Norrast (43 430) ja Türgist (42 527) saabunud sisserändajad. Eestis sündinuid oli 2010. aastal Rootsis registreeritud 10 010 (31. koht välismaal sündinute arvult). Viimasel ajal on märkimisväärselt suurenenud Iraagist, Iraanist ja Poolast pärit sisserändajate arv.
74% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste, õigeusklike ning moslemite kogukonnad.
Riigikeel on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt.

Poliitiline süsteem

Rootsi poliitiline- ja õigussüsteem põhineb 1975. aastal vastuvõetud konstitutsioonil.

Riigipea

Rootsi riigipea on kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega.

Parlament

Rootsis on ühekojaline 349-liikmeline parlament (Riksdag). Riksdag on Rootsis ülim seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Viimased parlamendivalimised toimusid 19. septembril 2010. aastal  ja järgmised 2014. aasta sügisel.
2010. aasta valimiste järel kaotas neljaparteiline paremtsentristlik koalitsioon enamuse Riksdagis, saades kokku 173 kohta: moderaadid - 107, Keskpartei - 23, Rahvapartei-liberaalid - 24, kristlik-demokraadid - 19. Opositsioonile kuulub 176 kohta: Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei -112, Vasakpartei - 19 ja Keskkonnapartei-rohelised - 25 kohta. 2010. aasta parlamendivalimistel pääses esmakordselt Riksdagi ka uus partei – paremäärmusliku kallakuga Rootsidemokraadid, kes said 20 kohta, mängides vähemusvalitsuse tingimustes tihti kaalukeele rolli.

Täiendav info:
Riksdagi veebileht: http://www.riksdagen.se/index_en.asp

Parlamenti kuuluvad erakonnad

Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid erakondi liigendatakse laias laastus vasak- või parempoolseteks (tsentristlikeks). Alates 1932. aastast on valitsuses domineerinud sotsiaaldemokraadid - parempoolsed koalitsioonivalitsused on võimule pääsenud vaid lühiajaliselt. Selline areng on mõneti tingitud Rootsi kiirest tehnoloogilisest ja tööstuslikust arengust 20. sajandi algul, mille tulemusel tugevnes ametiühingu- ja töölisliikumine.

Neli paremerakonda eesotsas moderaatidega (lisaks kristlik-demokraadid, Rahvapartei-liberaalid ja Keskpartei) moodustasid 2006. a valimisteks valmistudes ühtse poliitilise platvormi "Allianss Rootsi eest", keda parlamendivalimistel saatis edu. Seega lahkusid võimult 12 aastat järjest riiki juhtinud sotsiaaldemokraadid ning Alliansi valimisplatvormist sai sisuliselt uus valitsusprogramm. 2010. aasta valimistel koalitsioon küll võitis vasakerakondi, kuid seoses uue erakonna - Rootsidemokraatide parlamenti pääsuga, on tegemist vähemusvalitsusega, kel oma ettepanekute läbiviimiseks tuleb otsida toetust opositsioonierakondade hulgast - tihti on selleks osutunud rohelised. Teised opositsiooniparteid on sotsiaaldemokraadid ja vasakpoolsed, samuti rootsidemokraadid, kellel on kaalukeele positsioon, mis annab võimaluse poliitilisteks mängudeks. Ühiskonna jaoks ülitähtsate küsimuste juures (nt Euroopa Liiduga liitumine) on Rootsis traditsiooniks eelneva blokiülese konsensuse saavutamine.
 

Valitsus

Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati teistkordselt ametisse 5. oktoobril 2010. Paremtsentristlik valitsuskabinet koosneb 24 liikmest, kusjuures moderaatidele kuulub 13 ministriportfelli, Keskparteile ja Rahvapartei-liberaalidele kummalegi neli ning kristlik-demokraatidele kolm ministrikohta.
Keskvalitsus hõlmab 12 ministeeriumi, mille ülesandeks on õigusaktide väljatöötamine ning ligi 500 ametiasutust, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja riiklik järelvalve. Kuigi riiklikud ametid asuvad vastavate ministeeriumide haldusalas, on nad suhteliselt iseseisvad ja sõltumatud. Ministrite sekkumised ametite töösse või neile surve avaldamine on praktiliselt välistatud. Selle järgimist jälgib Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon.

Rootsi põhiseaduse üks olulisi sätteid on kõigi valitsusdokumentide avalikkus. Igal Rootsi kodanikul on õigus tutvuda valitsuse kirjavahetuse jms dokumentidega, kui need ei ole kuulutatud salajasteks. Kuna salastada on lubatud dokumente ainult erandkorras ja väga piiratud põhjustel, siis on avalikkusele kättesaadav praktiliselt kogu riigivalitsemist puudutav dokumentatsioon, välja arvatud isikuregistri andmed ning mõningad statistilised, välisministeeriumi ja julgeolekupolitsei materjalid.

Täiendav info:
Valitsuse veebileht - http://www.sweden.gov.se

Haldusjaotus

Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (kommuuniks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); läänivalitsus (länsstyrelse) ja valitav maavolikogu (landsting) koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.