ÄRIKESKKOND

Investeerimine

Prantsusmaa on olnud välisinvestorite jaoks atraktiivne riik oma arenenud infrastruktuuri, kvalifitseeritud tööjõu ning efektiivse teadus- ja arendustegevusega. Investoreid meelitab ka Prantsusmaa kõrge elukvaliteet ning turu suurus.

Välisinvesteeringutele kehtivad mitmed maksusoodustused. Regionaalseid subsiidiume on võimalik saada ettevõtetel, kes rajavad ja arendavad ettevõtlust vähemsoodsates piirkondades vastavalt kohalikele reeglitele. Tööstus-, kaubandus- ja põllumajandusettevõtted, mis tegelevad uurimistegevusega, võivad saada ettevõtte tulumaksu arvelt krediiti. Krediit võrdub 5%-ga kuludest, pluss 45% kahe aasta jooksul keskmiselt teadustegevusele kulutatud summadest. Kulud ei tohi ületada 8 miljonit eurot ettevõtte kohta aastas. Maksupuhkust võimaldatakse ka uutele ettevõtetele, mis on esimese kahe tegevusaasta jooksul vabastatud ettevõtte tulumaksust, järgmisel aastal maksavad veerandi jne., jõudes täismaksumäärani 5 aastaga. Piiranguna ei tohi ettevõte rohkem kui 50% ulatuses olla teise ettevõtte omandis ning maksuvabastus ei tohi ületada 225 000 eurot 36-kuulise perioodi jooksul.

Soodustatud maksurežiim on välismaiste ettevõtete peakontoritele, mis tegutsevad Prantsusmaal (ettevõtte tulumaks määratakse kokkuleppel maksuametiga, tavaliselt jääb see 6% ning 10% vahele) ning logistikakeskustele.

Teatud investeeringute puhul on vajalik nendest teavitamine:

• kui omandatakse enam kui 5% börsil oleva ettevõtte aktsiakapitalist tuleb tehingust teatada finantsturu järelvalveasutusele;
• kui investeering ületab 1,5 miljonit eurot ning sellega luuakse uus ettevõte või omandatakse hääleõigus või enam kui kolmandik olemaoleva ettevõtte aktsiatest, on vajalik edastada vastav teatis majandusministeeriumile;
• kui investeering puudutab riigikaitset, relvastust või võib mõjutada avalikku korda, on vajalik saada eelnev heakskiit majandusministeeriumist.

Täiendav info:
Välisinvesteeringute Agentuur - http://www.invest-in-france.org/us

Ettevõtte asutamine

Audiitorfirma KPMG uurigu kohaselt on Prantsusmaal Euroopa suurriikidest madalaimad ettevõtte asutamiskulud. Prantsusmaa eelisteks on madalad energia-, transpordi- ja kinnisvarakulud. Samuti on küllaltki soodsad tööjõukulud. Suurlinnade edetabelis on Pariis 6. kohal Singapuri, Toronto, Amsterdami, Torino ja Chicago järel.

Prantsusmaal võib ettevõtlusega tegelda alates 18. eluaastast. EL liikmesriikide kodanikud võivad ettevõtteid asutada võrdsetel alustel kohalikega. Ettevõtte asutamise seisukohalt on olulisim seadus äriseadustik (Code du commerce).

Ettevõtlusvormid

Prantsuse äriõigus sätestab järgmised äriühingute vormid:

• La Société Anonyme (SA) - aktsiaselts;
• La Société à Responsabilité Limitée (SARL) - osaühing;
• La Société par Actions Simplifiée (SAS) - usaldusühing;
• La Société en Commandité Simple (SCS) - piiratud vastutusega usaldusühing;
• L´Entreprise Unipersonelle à Responsabilité Limitée (EURL) - ühemehe osaühing;
• La Société en nom Collectif (SNC) - täisühing.

Loetletud ettevõtlusvormidest on enimlevinud aktsiaselts ja osaühing.

Aktsiaselts

Aktsiaseltsi asutamiseks nõutav miinimumkapital on 37 000 €. Aktsiate börsil noteerimiseks peab miinimumkapital olema 225 000 €. Aktsiaselts on kohustatud koostama aastaaruanded vastavalt Prantsuse raamatupidamisseadusele ning laskma need auditeerida. Aktsiaseltsil peab olema vähemalt 7 aktsionäri, aktsionäriks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Juhatuse esimees, kelle nimetab/valib ettevõtte nõukogu, peab olema eraisikust aktsionär. Aktsionäridel on piiratud vastutus oma osaluse ulatuses.

Osaühing

Osaühingu puhul miinimumkapitali nõuet ei ole, kuid ettevõttel peab olema piisavalt kapitali pikaajaliste nõuete rahuldamiseks. Osanike arv peab olema vähemalt 1 ja võib olla maksimaalselt 100. Osanike vastutus on määratletud iga osaniku poolt põhikapitali tehtud sissemakse suurusega. Osaühingu juht valitakse ettevõtte üldkoosolekul, mis peab toimuma vähemalt kord aastas. Ettevõtte osade avalik pakkumine ei ole lubatud.

Isikul on võimalus end registreerida ka üksikettevõtjana:
Entrepreneurs Individuels à Responsabilité Limitée (EIRL)
Selle ettevõtlusvormi registreerimine on administratiivselt lihtne.
Rohkem infot: http://www.entrepreneur-individuel.fr ; http://www.auto-entrepreneur.fr/.

Registreerimine

Ettevõtte registreerimiseks on vajalik esitada põhikiri (4 originaaleksemplari osanike allkirjadega, prantsuse keeles), milles peavad olema näidatud:

• juriidiline vorm;
• andmed kõikide põhikirjale alla kirjutanud isikute kohta;
• lõpetamise tähtaeg (ettevõtet ei saa luua kauemaks kui 99 aastaks,
  tähtaega saab pikendada aktsionäride kollektiivse otsusega);
• nimi (arusaamatuste vältimiseks pöörduda Tööstusomandi Rahvusliku Instituudi  (http://www.inpi.fr) poole);
• asukoht;
• algkapital ning iga osaniku panus, aktsiaseltsi puhul ka väljastatud aktsiate arv ja nende nominaalväärtus;
• tegevusvaldkond;
• likvideerimise kord;
• audiitori nimi.

Põhikirjale peab olema lisatud panga tõend arve avamise ja algkapitali sissemakse kohta, tõendi väljastamiseks tuleb pangale esitada aktsiaseltsi põhikirja koopia.

Põhikiri tööstus- või kaubandussektorisse kuuluva aktsiaseltsi asutamiseks esitatakse asukohajärgsele Kaubandus-Tööstuskoja Ettevõtete Registreerimiskeskusele (CFE, Centre de Formalités des Entreprises). Kaubanduskodade võrgu kodulehekülg on http://www.cci.fr/; Pariisi Kaubanduskoja leht: http://www.cfe.ccip.fr/).

CFE suunab registreerimistoimiku järgmistele asutustele:

• Kaubanduskohtu kantselei, kust väljastatakse ettevõtte asutamise sertifikaat ja peale registreerimist väljavõte registrist;
• Rahvuslik Statistika- ja Majandusuuringute Instituut (INSEE), kus määratakse ettevõtte tegevusala kood (APE) ja väljastatakse töötajate palkamiseks vajalikud SIREN (ettevõtte identifitseerimine) ja SIRET (kohaliku haru identifitseerimine) koodid;
• Äriregister (Registre du commerce et des sociétés - RSC) - ettevõtte registreerimiseks;
• Ametlikud Teadanded – registreerimisteate avaldamiseks;
• Maksuamet;
• Sotsiaalkindlustusamet (URSAAF, täidab Haigekassa ja Pensionikassa funktsiooni);
• Tööinspektsioon;
• Ametikoda (erialaste oskustööde puhul).

Ettevõtte registreerimine maksab umbes 60 eurot, ametliku teadaande avaldamine 150 eurot.

Ettevõtte asutaja peab ise pöörduma järgmiste asutuste poole (CFE ei tegele):

• Nn reglementeeritud tegevusega aktsiaseltside (arstid, notarid, arhitektid jt.) loomiseks tuleb pöörduda Ametikoja (Chambre des Métiers et de l’Artisanat, http://www.artisanat.fr) poole;
• Litsentsi muretsemine;
• Ametühingud;
• Ettevõtte ärinime ja kaubamärkide registreerimine Prantsuse Tööstusomandi Instituudis (INPI - http://www.inpi.fr);
• Fr lõpuga domeeninimede registreerimine Prantsuse Interenetinimede ja Koostöö Assotsiatsioonis (AFNIC - http://www.afnic.fr/);
• Kindlustamine;
• Töötajate pensioniplaanide registreerimine (tuleb teha kolme kuu jooksul peale ettevõtte registreerimist, seda ka juhul, kui on tegemist ühe-mehe-ettevõttega).

Täiendav info:
http://www.apce.com
http://www.investinparis.com/en/setting-paris
http://www.ccip.fr
http://www.afii.fr (inglise keeles)

Maksusüsteem

Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, varanduse/jõukusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks, maamaks, elukohamaks, jm).

Peamised juriidilise isiku poolt makstavad maksud:

Ettevõtte tulumaks

Ettevõtte tulumaks (l'impôt sur les sociétés) on Prantsusmaal 33,33%. Väikeettevõtte (st ettevõte, mille aastakäive on vähem kui 7 630 000 €) tulumaks kasumi esimese 38 120 euro pealt on 15%.

Ettevõtlusmaks

Ettevõtlusmaksu (taxe professionnelle) suurus määratakse iga-aastaselt kohaliku omavalitsuse poolt. Ettevõtlusmaksu arvutatakse lähtuvalt nii ettevõtte kinnisvara ja vallasvara suurusest kui palgasaajate arvust. Keskmine ettevõtlusmaksu määr on 7%.  Ettevõtlusmaksule lisandub Kaubandus-Tööstuskoja  või  Ametikoja liikmemaks (liikmeksolek on kohutuslik). Ettevõtlusmaksust on vabastatud valitsusvälised ja mittetulundusorganisatsioonid (ONG) ning ettevõtted, kes tegutsevad kultuuri, hariduse, spordi ja turismi alal või sotsiaalsfääris. Ettevõtlusmaksu ei maksa ka äriühingud, mis asutatakse või tegutsevad majanduslikult vähemarenenud või suure tööpuudusega piirkondades.

Käibemaks

Käibemaksu (TVA - taxe sur la valeur ajoutée) rakendatakse nii toodetele kui teenustele. Maksmine toimub kord kuus või kolme kuu tagant, vastavalt ettevõtte maksusüsteemile. TVA standardmäär alates 1. aprillist 2000. a. on 19,6 %.

Peamised füüsiliste isikute makstavad maksud

Üksikisiku tulumaks

Üksikisiku tulumaks on progresseeruv ja sõltub lisaks sissetulekule ülalpeetavate hulgast, kooliskäivate laste arvust, elukohast jms. Alates 2005. aasta lõpust on Prantsusmaal tulumaksuastmed järgmised:

• 5,5% (alates aastasissetulekust 5500 eurot); 
• 14%;  (alates aastasissetulekust 11 001 eurot)
• 30%;  (alates aastasissetulekust 24 433 eurot)
• 40% (alates aastasissetulekust 65 000 eurot).

Ülempiir maksustavast summast tehtavatele mahaarvamistele on 8 000 eurot, vältimaks olukorda, mil maksumaksja mitmesuguste soodustuste tõttu üldse makse ei maksa ning maksuprotsendi ülempiir (50%), vältimaks erinevate maksude kumuleerimisel tekkivat liiga suurt maksukoormust. Mitteresidendist ettevõtja võib taotleda tulumaksu vabastamiseks eristaatust, kui Prantsusmaa ja ettevõtja päritoluriik on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu. Eesti ja Prantsusmaa vaheline leping jõustus 1. mail 2001. aastal.

Varandusmaks

Isikud, kelle varanduse koguväärtus (sissetulek, kinnisvara, aktsiad, võlakirjad, kunstiteosed, honorarid jne) ületab aruandlusaastal 720 000 €, maksustatakse varandusmaksuga. Maksu piirmäärad on 0,55… 1,8 % vara koguväärtusest.

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks (contribution sociale généralisée), mille laekumistest finantseeritakse riiklikku sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemi, on jagatud tööandja ja töövõtja vahel. Maksu suurus sõltub selle eesmärgist, ettevõtte suurusest, sissetuleku suurusest jne (ülevaatlik tabel asub aadressil http://vosdroits.service-public.fr/F2971.xhtml). Tööandjal lasub suurem maksukoormus.

Mõned näited: Haigekassale makstav summa arvutatakse kogupalga pealt, ettevõte tasub 12,8% ning töövõtja 0,75%. Peretoetuse (5,4% kogupalgast) tasub täies ulatuses ettevõtja.

Täiendav info:
http://www.impots.gouv.fr

Tööturg

Töösuhteid reguleerivad peamiselt tööseadus (Code du travail), mis sätestab minimaalsed töötingimused (sh töönädala pikkuse, puhkuste pikkuse, ületöö eest tasustamise põhimõtted jne) ning tööstusharupõhised kollektiivlepingud (enam kui 200 erinevat kollektiivlepingut, mille nimekiri asub veebilehel http://www.convention-collective-fr.com/conventions/listeconventions-longue.php#A).

Tööaeg

Töönädala ametlikuks pikkuseks on 35 tundi. Tööandja ja töövõtja kokkuleppel on võimalik töönädala pikendamine.

Prantsuse statistikaameti andmetel töötab prantslane aastas keskmiselt 1 650 tundi, ehk 35 tundi ja 52 minutit nädalas, mis ületab seaduses ettenähtud aastase töötundide arvu. Keskmisest enam töötavad restorani- ja hotellitöötajad, meditsiinitöötajad, politseinikud ja tuletõrjujad. Väikeettevõtte palgalised töötavad 131 tundi rohkem kui nende enam kui 500- töötajaga asutuses tööd tegevad kolleegid, riigiasutuste töötajad vähem kui erasektori inimesed. Mehed töötavad üldiselt rohkem (1 700 tundi aastas) kui naised (1 570 tundi). Samuti töötavad algajad töötajad 80-130 tundi enam kui nende vähemalt viieaastase kogemusega kolleegid.

Kollektiivlepingud

Ettevõte võib sõlmida oma töötajatega eraldi kollektiivlepingu, mille tingimused ei tohi olla halvemad tööseadustes ettenähtust, kuid võivad olla madalamad tööstusharupõhises kollektiivlepingus ettenähtust, välja arvatud juhul, kui tööstusharupõhine leping selle keelab. Töötajatega sõlmitud lepingu tingimused ei tohi olla halvemad tööstusharupõhises lepingus sätestatust miinimumpalga, kollektiivsete lisasotsiaalgarantiide ning erialalise väljaõppe fondide osas.

Tööandja on kohustatud kord aastas töötajate esindajatega (tavaliselt ametühinguga) läbi rääkima palgatingimused, tööaja korralduse ning üle vaatama tööhõive olukorra ettevõttes.

Töötasu

Minimaalne tunnitasu (salaire minimum interprofessionel de croissance, SMIC) on alates 1. jaanuarist 2011. a. 9,22 eurot ning minimaalseks kuutasuks 35 tundi nädalas töötavale inimesele on 1 398,37 eurot. Alampalka teenib Prantsusmaal ca 2,3 mln töötajat. SMIC-i korrigeeritakse kord aastas 1. juulil vastavalt tarbijahindade muutumisele.

2008. aastal oli prantslaste keskmine brutopalk 2 753 eurot kuus.

Ametiühingud

Ametühingutesse kuulumise tase Prantsusmaal on madal (u 8%), kuid tänu seaduses ette nähtud töötajate esindamise süsteemile on sotsiaalne dialoog tugev ning ühtegi seadusemuudatust ei võeta vastu sotsiaalsete partneritega konsulteerimata. Streikimine, nii tööandja kui valitsuse vastu, on levinud ametühingute nõudmiste läbi surumise viis.

Ametühingute keskliite:

• http://www.cfecgc.org/ (töötajate, inseneride, tehnikute ja müügiga seotud töötajate ametühing)
• http://www.cfdt.fr/ (ca 800 000 liiget, tihedalt seotud Sotsialistliku Parteiga)
• http://www.cftc.fr
• http://www.cgt.fr (ca 700 000 liiget, tihedalt seotud Kommunistliku Parteiga)
• http://www.force-ouvriere.fr/ (koondab 17 eluala ametühinguid)

Täiendav info:
http://www.travail.gouv.fr/
http://www.investinfrance.fr/ (Investeeringute Agentuur)

Sotsiaalkaitse

Garanteeritud minimaalne sissetulek (Revenu minimum d'insertion, RMI) on üksikule lasteta inimesele 474,93 eurot kuus. Seda makstakse kõigile kodanikele ja alalise elamisloaga välismaalastele alates 25 eluaastast, kellel muid sissetulekuid ei ole. RMI määratakse algselt kolmeks kuuks, vajadusel pikendatakse RMI maksmist 3 kuu kuni aasta võrra.

Tervishoiu baassüsteem laieneb kõikidele isikutele, kes on Prantsusmaal seaduslikult viibinud vähemalt kolm kuud. Sotsiaalkindlustuse tasumisest on vabastatud vähem kui 7 083 eurot teenivad inimesed.

Keskmine pension (bruto) Prantsusmaal oli 2009. a 1 194 eurot kuus.  Pensionile siirdumise ametlik vanusemäär on 60 a, 2011. aastal jõustunud pensionireformiga tõuseb pensioniea algus 2017. a-ks 62 eluaastani.  Pensioni suurus sõltub ametist ja töökohast kas era- või riigisektoris. Erasektori pensionid on reeglina madalamad, moodustades 50% palgast, riigisektoris aga kõrgemad ulatudes 75%-ni palgast.

Täiendav info:
http://www.retraites.gouv.fr
http://www.sante.gouv.fr/