EESTI JA PRANTSUSMAA MAJANDUSSUHTED

Prantsusmaa ja Eesti majandussuhted arenevad stabiilselt. Eesti on Prantsusmaal tuntud kui liberaalse majandussüsteemiga ning IT-le orienteeritud riik.

Traditsiooniks on kujunenud Eesti kui turismisihtkoha tutvustamine. Eesti on regulaarselt esindatud olnud nii sügisel Deauville’is professionaalidele pühendatud messil Top Resa kui ka kevadel Pariisis laiale publikule suunatud turismimessil,
Eesti ettevõtjad osalevad ka Prantsusmaa kaubandus- ja tööstusmessidel. Millest tuntumad on: transpordi ja logistika mess SITL Europe, puitmajade mess Angers´is  jne.

Regulaarseks on saanud ka pressivisiitide korraldamine, mille järelkajana on ilmunud mitmeid Eestit ning eriti Tallinna kui atraktiivset reisisihtkohta tutvustavaid artikleid. Näiteks toimus Prantsuse majandusajakirjanike visiit Eestisse mais 2011.

Prantsuse ettevõtjad huvituvad peamiselt Eesti investeerimiskliimast ja alustatava ettevõttega seotud asjaajamistest, valdkondadest parfümeeriamüügist, ehitusest ja IT-koostööst. Peamiseks takistuseks koostöö sujumisel saab tihtilugu keeleprobleem – prantsuse ettevõtjad ei suhtle eriti inglise keeles.

Eraldi väärib märkimist Eesti Pariisi saatkonna tihe koostöö Pariisi MEDEFiga (Prantsusmaa ettevõtjate liit). Tänu MEDEF Pariisi juhi Remy Robinet-Duffo toetusele on saanud võimalikuks paljud kohtumised, visiidid ning seminarid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Eesti aukonsuliga Lyonis on algatanud uue projekti – Eesti-Prantsuse äriklubi, mille kohta Prantsusmaale laieneda soovivad Eesti ettevõtted leiavad infot  siit:  http://www.b2b-estonia-france.eu/

Kaubavahetus

Eesti- Prantsuse kaubavahetus (põhikaubandus, miljonites eurodes)

Allikas: Eesti Statistikaamet

Kaubavahetuses toimusid 2011 aastal Prantsusmaaga kiired arengud - Prantsusmaa tõusis Eesti 12. kaubanduspartneriks osatähtsusega 2,1% (kaubavahetuse maht 523,1 mln eurot, sellest 60% Eesti eksport).

Ekspordi osas on Prantsusmaa Eesti 11. partner (osatähtsus 2,6%), impordi saatjariikide järjestuses aga 13. kohal (osatähtsus 1,7%).

Ekspordis olid kolm suurema osatähtsusega kaubarühma mineraalsed tooted (osatähtsus 47,5%), muud tööstustooted (13%) ning masinad ja seadmed (11,9%). Ekspordi kiire kasvu taga oli eelkõige kütuste ja seadmete hoogne müük.

Peamised importartiklid Prantsusmaalt 2011. a olid: transpordivahendid 24,9%, valmistoidukaubad ja joogid 17,6% ning masinad ja seadmed 17,2%.

Investeeringud

Viimastel aastatel on Prantsusmaa investeeringud Eestisse suurenenud. Eriti viljakas oli 2010. aasta, mil mitmed Prantsuse firmad võitsid tähtsaid hankeid. Näiteks: Alstomi ja Eesti Energia vaheline leping, mis puudutab kahe uue põlevkivil töötava energiaploki ehitamist Narva; Constructions Industrielles De La Mediterranee (CNIM) ja Eesti Energia vaheline leping Iru uue prügipõletusjaama ehitamiseks; Nexans Norway AS võitis Estlink2 kaabliehitamishanke. Suurimad Prantsusmaa osalusega äriühingud Eestis on Levira AS (raadio-ja televisioonileviteenus), Saint-Gobain Ehitustooted AS, Dalkia Eesti AS (auru- ja kuumaveevarustus, soojusenergia), Veolia (jäätmekäitlus).

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2011 seisuga Prantsusmaa Eesti välisinvestorite pingereas 14. kohal (208 mln eurot, osatähtsus 1,6%). 28% investeeringutest on läinud kinnisvarasse; 15% töötlevasse töösusse; 7% kutse- ja teadusalasesse tegevusse;  6% info ja side sektorisse. Investeeringuid energia- ja veevarustusse ei ole vastavalt andmekaitseseadusele avaldatud.