PRAKTILINE INFO

Ärikultuur

Prantslaste üldine suhtumine välimaalastesse on küllaltki sümpaatne, pigem soosiv kui tõrjuv. Tehakse meeleldi äri, kui toode/projekt on huvitav ja perspektiivne. Sellele vaatamata ei kiirusta prantslased majandussidemete või lepingute sõlmimisega. Nende eesmärgid on kavandatud pikema aja peale, otsuste langetamisel püütakse vältida liigseid riske. Küllaltki pikk on Prantsusmaal ka makseperiood, mis võib ulatuda 60-90 päevani.

Reeglina on prantslased ärikohtumisteks või läbirääkimisteks väga hästi ettevalmistatud ning omavad laiaulatuslikku taustinformatsiooni nii teema kui partnerite kohta. Läbirääkimiste laua taga istutakse rangelt hierarhilises järjekorras, pöördumistel ja sõnavõtmiste puhul järgitakse subordinatsiooni. Pöördumisel kasutatakse perekonnanimesid, seda ka kirjades ja e-posti kirjavahetuses. Kindlasti ei tohiks kirja alguses pöörduda adressaadi poole eesnimega. Kui on teada, kasutatakse pöördumises tiitleid (näiteks minister, senaator, suursaadik, s.h. ka kui tiitlid on seotud endiste ametikohtadega), ent mitte koos nimega. Prantslastega esmakohtumisel võiks käituda rõhutatult viisakalt, prantslased võivad solvuda kergesti, kui nende vastu ei näidata üles lugupidamist või kui rikutakse etiketireegleid.

Kohtumiste algus või ajakava võib tihtipeale umbes 15 minutit hilineda, seda ka lõuna- ja eriti õhtusöökide puhul. Üks eine kestab Prantsusmaal reeglina vähemalt kaks tundi – söömine on püha tegevus ja rahvussöögist/köögist rääkimine sama, mis brittidele ilmateema.

Tavaline lõunaaeg Prantsusmaal on 13.00-15.00, kuid kohtumisi ei tasu kokkuleppida  vahemikuks 12.00 – 15.00. Samal ajaperioodil ei tasu üritada kedagi telefonitsi kätte saada. On tavaline, et äriasjadest räägitakse just lõunasöökidel.

Prantslase jaoks on väga oluline isiklik kontakt, isiklikku tutvust või tuttava soovitusel kellegi poole pöördumist ei saa Prantsusmaal alahinnata. Isiklikud kontaktid kiirendavad oluliselt eesmärgi saavutamist ning aitavad vältida mitmeid probleeme. Seega ei tasu imestada, kui Eestist ärisidemeid otsivad prantslased paluvad teil end kellelegi tutvustada, soovitada jne.

Võõrkeelte oskus on Prantsusmaal üldiselt nõrk, ka ei vasta väide ‘valdan vabalt inglise keelt’ reaalses elus sageli tõele. Prantsusmaa turule sisenemiseks on kasulik kohaliku partneri olemasolu, iseseisvalt tegutseda on ladusa prantsuse keele oskuseta pea võimatu, sest ka kõik ametlik asjaajamine toimub ainult prantsuse keeles.

Interneti vahendusel suhtlemine ei ole Prantsusmaal veel nii levinud kui Eestis. Prantsuse turule orienteerides tasub kindlasti muretseda trükitud tootekatalooge.

Prantslased puhkavad tavaliselt augustis, samuti jõulude ja aastavahetuse vahele jääval perioodil. Kasulik on ka teada koolivaheaegu, mis riigi suuruse tõttu on regiooniti nihutatud, sest sageli ühildavad vanemad puhkuse koolivaheajaga.

Riiklikud pühad

Prantsusmaal on riiklikud pühad:

• 1. jaanuar (uusaasta)
• 1. mai (1. mai püha)
• 8. mai (1945. aasta võidu püha)
• 14. juuli (rahvuspüha, Bastille vallutamise aastapäev)
• 15. august (Neitsi Maarja ülestõusmise püha)
• 1. november (pühakute päev)
• 11. november (vaherahu päev)
• 25. detsember (Jõulupüha)

Liikuvad pühad:

• Lihavõtted (2012. aastal 9. aprill, 2013. aastal 1.aprill)
• Taevaminemise püha (2012. aastal 17. mai, 2013. aastal 9. mai  )
• Nelipüha (2012. aastal 28. mai, 2013. aastal 20. mai)

Pangandus ja maksmine

Suurimateks pankadeks Prantsusmaal on Crédit Agricole, Banque Populaire, Caisse d'Epargne, BNP Paribas, LCL Le Crédit Lyonnais, Le Crédit commercial de France (CCF), Crédit Mutuel CIC ja Société Générale.

Erinevalt Eestist kasutatakse Prantsusmaal maksete tegemiseks ka tšekke, kuid elektroniliste pangaülekannete osakaal suureneb pidevalt.

Täiendav info:

Fédération Bancaire Française (Prantsuse Pangaliit), 18, rue La Fayette, 75009 Paris, tel. 01 48 00 52 52; http://www.fbf.fr

Prantsuse pank http://www.banque-france.fr/