MAJANDUS
| - | Majanduse iseloomustus |
| - | Peamised majandusnäitajad |
| - | Tööhõive |
| - | Väliskaubandus |
| - | Välisinvesteeringud |
Majanduse iseloomustus
Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Hiinat ja Saksamaad. Majanduse tugevaks küljeks võib pidada mitmekesist tööstusbaasi: väga konkurentsivõimeline on farmaatsiatööstus (Euroopa suurim, maailmas kolmandal positsioonil), aga tugevad on ka lennuki-, keemia- ja toiduainetööstus. Tertsiaarsektorist pärineb enam kui kolm neljandikku Prantsusmaa SKP-st.
Prantsusmaa on üks populaarsemaid turismisihtkohti maailmas, igal aastal külastab riiki ligi 78 miljonit välisturisti.
Riigi ettevõtluskeskkonda iseloomustab suhteliselt madal inflatsiooni tase, kõrge töökultuur ja tootlikus ning kvalifitseeritud tööjõud. Samuti hindavad ettevõtjad Prantsusmaa keskset asendit (oma 64,7 miljoni elanikuga on see suuruselt teine turg Euroopas) ja head kommunikatsioonivõrku.
Samal ajal võib majanduse nõrkadeks külgedeks pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, ekspordi liigset orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi.
Peamised majandusnäitajad
| 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | |
| SKP (kasv %) | 0,8 | 2,3 | 1,2 | 2,5 | 2,3 | -0,1 | -2,7 | 1,5 | 1,7 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tarbimise kasv (%) | 2,3 | 2,3 | 2,1 | 2,2 | 2,3 | 0,2 | 0,2 | 1,4 | 0,7 |
| Inflatsioon (%) | 2,2 | 2,3 | 1,9 | 1,9 | 1,6 | 3,2 | 0,1 | 1,7 | 2,3 |
| Töötus (tööotsijad), % | 9,4 | 10,0 | 9,9 | 9,1 | 8,3 | 7,8 | 9,5 | 9,8 | 9,8 |
| Eelarve puudujääk (% SKP-st) | -4,1 | -3,7 | -2,9 | -2,3 | -2,7 | -3,4 | -7,5 | -7,1 | -5,7 |
| Avaliku sektori võlg (% SKP-st) | 63,7 | 65,5 | 66,6 | 64,0 | 63,8 | 68,0 | 79,0 | 90,0 | 86,0 |
| Eksport (kasv %, võrreldes eelmise aastaga) | -2,5 | 3,1 | 3,1 | 4,8 | 2,6 | -0,2 | -12,4 | 9,7 | 4,9 |
| Import (kasv %, võrreldes eelmise aastaga) | -0,1 | 6,9 | 5,9 | 5,6 | 5,4 | 0,8 | -10,8 | 8,8 | 6,1 |
| Väliskaubandus-bilanss (mld eurot) | 1,1 | -4,6 | -14,9 | -23,5 | -35,4 | -48,2 | -34,2 | -45,3 | -67,8 |
Allikad: OECD, Insee, Prantsuse Majandusministeerium, Eurostat
Tööhõive
Tööpuudus on kujunemas Prantsusmaal järjest suuremaks probleemiks. 2012. a jaanuaris otsis tööd ligi 2,9 mln inimest, viimati oli tööpuudus nii kõrgel tasemel 1999. aastal. Enim on hõivatute osakaal langenud üle 50-aastaste seas, samuti on tõusev trend pikaajaline töötus. Valitsus kavandab selle aasta esimeses pooles ulatuslikku tööturureformi, mille eesmärk on eelkõige vähendada tööjõukulusid. OECD hinnangul on riigis puudu ligikaudu 1,5 miljonit töökohta, asjaolu, mis puudutab enim alla 25- ja üle 50- aastaseid töötajaid.
Väliskaubandus
Prantsusmaa ekspordist on 61,4% suunatud EL riikidesse (2010. a - 236,8 mld eurot). Järgneb Aasia 10,4%-ga (2010. a - 40,2 mld eurot). Kokku eksporditi 2010. a kaupu 387 mld euro väärtuses ja peamised ekspordi vedajad olid lennundus- ja farmaatsiatööstus.
Ekspordi maht on võrreldes eelnevate aastatega tõusnud, jäädes siiski alla kriisieelsele tasemele (võrdluseks 2008. a - 412,6 mld eurot). Viimased kümme aastat on väliskaubanduse bilanss olnud negatiivne (2010 aastal 51,4 mld euroga).
Prantsusmaa ekspordib peamiselt lähiriikidesse Saksamaale (2010. a - 62,7 mld eurot; 16,2% ekspordi kogumahust), Itaaliasse (31,3 mld eurot), Belgiasse (29,1 mld eurot), Hispaaniasse (28,9 mld eurot), Ühendkuningriiki (26,1 mld eurot). Eksport USAsse moodustas 2010. aastal 22,1 mld eurot, Hiinasse 11,0 mld eurot.
Prantsusmaa olulisimad ekspordiartiklid on toiduained ning masinad ja seadmed.
Lisainfo: Prantsusmaa Väliskaubanduskeskus Ubifrance http://www.ubifrance.fr
Välisinvesteeringud
Prantsuse Välisinvesteeringute Agentuuri andmetel lisandus 2010. aastal tänu välisinvestoritele Prantsusmaal 31 815 töökohta. Võrreldes eelneva aastaga on see näitaja kasvutrendis (6%). Pooled töökohti loovatest investeeringutest tulid neljast riigist (Saksamaa, USA, Ühendkuningriik, Itaalia). Saksa välisinvestorid paigutasid raha peamiselt prantsuse taastuvenergia sektorisse, plastmasstoodete tootmisse ja keemiatööstusesse. Britid investeerisid põhiliselt konsultatsiooni- ja äriteenustesse. Põhja-Ameerika päritolu investeeringutest läks suurim osa IT-, inseneri- ja autotööstuse valdkonda.
Traditsiooniliselt on välisinvesteeringud koondunud nelja piirkonda: Ile-de-France (Pariisi regioon; 31%), Rhône-Alpes (18%), Provence-Alpes-Côte d’Azur (7%) ja Midi-Pyrénées (6%).
Forbes-i andmetel on 500 maailma suurima hargmaise ettevõtte hulgas prantsuse ettevõtteid 35: sh Total (11.), Axa (14.), BNP Paribas (26.), Carrefour (32.), GDF Suez (38.), Crédit Agricole (43.), Electricité de France (68.), Société Générale (72.)
Allikad: IFA raport 2010; Fortune Global 500, 2011
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
