ÜLDINFO

Maa ja rahvas

Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Šveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa pindala on 550 000 km².

Prantsusmaal elas 2008. aastal 63,9 miljonit inimest. 1999. aasta rahvaloenduse andmetel on 90% elanikkonnast sünnijärgsed Prantsuse kodanikud, 4% on kodakondsuse omandanud ning 5,6% on välismaalased.

Pealinnas Pariisis elab 2,2 miljonit, koos eeslinnadega hinnanguliselt aga 5 miljonit elanikku. Suuremad linnad on veel Marseille, Lyon, Strasbourg, Toulouse, Nantes, Montpellier, Bordeaux.

Keskmine eluiga on meestel 76,8 aastat ja naistel 83,8 aastat. Kõige rohkem prantslasi on vanusevahemikus 20-59. Mehed moodustavad rahvastikust 48,4% ja naised 51,6%.

Prantsusmaa on kõigi tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige. Pariisis asuvad OECD ja UNESCO peakorterid, Strasbourgis aga Euroopa Nõukogu.

Poliitiline süsteem

Prantsusmaa on presidentaalse kallakuga demokraatlik vabariik. Praegune Viies Vabariik põhineb 1958. aasta referendumil vastu võetud ja 1962. aastal täiendatud konstitutsioonil.

President

6. mail 2012. aastal valiti Prantsusmaa presidendiks François Hollande. President valitakse otsestel valimistel 5 aastaks. Järgmised presidendivalimised leiavad aset 2017. aasta aprilli lõpus ja mai alguses.

President nimetab ametisse peaministri ja tema soovitusel valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja.

Poliitilised parteid

Prantsusmaa suuremad parteid on järjestatuna vasakult tiivalt paremale:

• Kommunistlik Partei (Parti Communiste) 
• Rohelised (Les Verts) 
• Kodanike Liikumine (Mouvement des Citoyens) 
• Sotsialistlik Partei (Parti Socialiste) 
• Demokraatlik Liikumine (Mouvement Démocrate, Modem)
• Uus Keskpartei (Nouveau Centre)
• Rahvaliikumise Liit (Union pour le Mouvement Populaire) 
• Rahvusrinne (Front National)

Parteidest olulisemad on Rahvaliikumise Liit (UMP), Ühendus Demokraatia Kaitseks (UDF) ja Sotsialistlik Partei (PS). Viimastel aastatel on tunduvalt aktiivsemaks muutunud äärmusparteid.

Parlament

Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogust (Assemblée Nationale - http://www.assemblee-nationale.fr) ja Senatist (Sénat - http://www.senat.fr/).

Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2012. a juunis. Praeguses Rahvuskogus on Sotsialistlikul parteil absoluutne enamus - 300 kohta.  Kokku on vasakpoolsetel parteidel 346 kohta parempoolsete 226 vastu.

Senati 348 senaatorit valitakse 6 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub pool koosseisust. Viimati toimusid vastavad valimised 2011. aasta septembris, mil esimest korda ajaloos said Senatis enamuse sotsialistid. Senatis kuulub sotsialistidele 143 kohta, UMP-le 136. Ülejäänud kohad jagunevad tsentristide, kommunistide, vabariiklaste ja kodanike ühenduse vahel. 7 senaatorit ei kuulu ühessegi parteilisse rühmitusse.

Valitsus

Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 17 liiget (lisaks 21 riigisekretäri ja 1 ülemkomissar) ja selle moodustavad parempoolse partei UMP esindajad ning parteitud. Valitsusjuht on Jean-Marc Ayrault.

Haldusjaotus

Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks. Lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon.