4. ÄRIKESKKOND

Viimati uuendatud: 17.01.2012

Üldiseloomustus

Läti ärikeskkond tervikuna on viimastel aastatel tugevasti arenenud seoses aktiivse seadusloomega, EL õigussüsteemiga harmoneerumisega ning äritegevuse häirete monitooringuga. Ilmunud on rida veebilehti ja kirjalikke materjale äritegevuse hõlbustamiseks Lätis (näiteks www.doingbusiness.org Maailmapanga grupilt). Läti valitsus on järjepidevalt astunud uusi samme bürokraatlike tõkete vähendamiseks ja ettevõtluse aktiviseerimiseks. Maailmapanga ärikliima hinnangu-listis Doing Business 2012 paigutus Läti 183 riigi hulgas aastal 21. kohale. Kõik ärimehed rõhutavad Lätis kohatud sõbralikku suhtumist, kuid mainivad ka suurt erinevust ettevõtte toimimise tingimuste vahel Eestis ja Lätis. Mitmete Eesti ettevõtjate arvates ei ole Lätis, võrreldes Eestiga äritegevuses otsustavaks mitte niivõrd suhteliselt vähesed erinevused kahe riigi seadustes, kuivõrd erinev mentaliteet ja seaduste rakendamine. Lätis ja Eestis töötavate juristide arvates tekitab praegu kõige rohkem vääritimõistmisi ja otseseid raskusi Läti turul tegutsemiseks mahajäämus seaduste rakendamisel. Eesti ettevõtjate hinnangul on Lätis bürokraatiat rohkem kui Eestis. Palju olulisem kui Eestis, on Lätis aga isiklik suhtlemine. Vähem küsimusi on võimalik lahendada interneti vahendusel.

Läti õigussüsteemis on peamine tähtsus seaduste tekstidel. Kohtulahenditel (pretsedentidel) on teisene kaal. Siiski on aastate jooksul kohtulahendite roll hakanud kasvama ning nende jälgimine on vajalik. Parlamendis või valitsuses vastu võetud õigusakt jõustub tema ilmumisel väljaandes Latvijas Vēstnesis. Seaduse või regulatsiooni täielik mõistmine eeldab läti keele veatut valdamist, teksti tõlkimist või vastava asjatundja abi, sest vaid osa õigusaktidest on tõlgitud inglise keelde. Mõned juhendid ja kommentaarid on saadaval ka vene keeles.

Tähelepanu nõuab õigusaktide muutuste jälgimine, sest õigusaktid, eriti aga alama astme regulatsioonid, muutuvad kiiresti. Kõige sagedasemad on õigusaktide muutused ja täiendused maksude ja tööohutuse alal. Õigusaktide tõlkeid kasutades (s.h veebilehtedel avaldatud õigusaktide puhul) on vajalik veenduda, et tegu oleks uusima tõlkega või redaktsiooniga, mis sisaldaks kõiki tehtud muudatusi. Paljudel juhtudel on õigusaktide inglise keelde tõlkimine jäänud ajast maha.

Kõik ametlikud teated ilmuvad väljaandes “Latvijas Vestnesis”. Tasulist infot saab ka erakapitalil tegutsevast registrist Lursoft (http://www.lursoft.lv). Mitmed Eestis tegutsevad advokaadibürood on loonud oma filiaalid ka Riias ning võivad huvilisele anda ettevõtluse alast nõu, selgitada ettevõtte asutamise nüansse Lätis ja osutada abi võimalike vaidluste puhul ka oma Eestis asuvas büroos ja eesti keeles.

Eesti ärikogukond Lätis

Lätis on moodustatud mittetulundusühing Eesti Kaubanduskoda Lätis (EKL), mis on korraldanud ettevõtjate seminare ning koosviibimisi. EKL eesmärgiks on toetada ja edendada Eesti firmade arengut Lätis, aidata kaasa uute ärisidemete tekkimisele Eesti ja Läti firmade vahel ning pakkuda avalikku tuge Eesti kogukonnale Lätis. Lähemat informatsiooni leiab EKL kodulehelt www.eesti.lv.

Lisaks tegutseb Läti Eesti Selts, mis on 1908. a. Riias asutatud Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi õigusjärglasena ja mille tegevus taastati 1988. a.

Elamis- ja tööload

Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, kes soovivad Lätis viibida kauem kui 90 päeva poolaastas, peavad registreerima Läti Kodakondsus- ja Migratsiooniametis elamisõiguse.

Täpsem info Läti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti veebilehelt: http://www.pmlp.gov.lv/en/pakalpojumi/registracija.html

Kolmandate riikide kodanikud, kes kavatsevad Lätis tegutseda kauem kui 90 päeva poolaasta jooksul, peavad taotlema elamis- ja tööluba: http://www.pmlp.gov.lv/en/pakalpojumi/uzturesanas.html

Eesti, Läti ja Leedu vahel kehtib alates 1997. aastast sotsiaalkindlustuse leping. Välja arvestatud maksudest kogunevate pensionisummade ja muude sotsiaalsete hüvitiste kohta on soovitav nõu küsida Eesti või Läti Maksu- ja Tolliameti spetsialistidelt.

Täpsem info:

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde
Tel: (+371) 67588675
www.ocma.gov.lv

Ettevõtlusvormid

Füüsilisest isikust ettevõtja

Füüsilisest isikust ettevõtja (individuālais komersants - IK) on kohustatud end registreerima, kui tema ettevõtluse aastakäive ületab 200 000 LVL või tema tegevus vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest:

sisustatud on alaline tegevuskoht toodete müügiks või teenuste osutamiseks;
ettevõtja on üheaegselt palganud vähemalt 5 töötajat ja ettevõtluse aastakäive ületab 20 000 LVL.

Äriühingu asutamine

Äriühingute asutamist, registreerimist, juhtimist ja ümberkujundamist ning äriregistri tegevust reguleerib alates 2000. aastast äriseadustik (Komerclikums), mida pidevalt on muudetud ja täiendatud, viimati 2010. aastal. Äriseadustik sarnaneb oma põhimõtetelt Eesti äriseadustikule.

Äriseadustiku inglisekeelne tekst asub äriregistri veebilehel (http://www.lursoft.lv ja www.likumi.lv).

Kuna äriseadustik muutub pidevalt ning valitsus püüab mitmesuguste täiendavate tingimuste ja maksumuudatustega soodustada ettevõtluse arengut, siis soovitame uurida aktuaalset informatsiooni ettevõtteregistri kodulehelt http://www.ur.gov.lv ja teistelt ettevõtlust puudutavatelt andmekogudest (http://www.liaa.gov.lv/eng/ jt.).

Osaühing

Osaühingu (sabiedrība ar ierobežotu atbildību - SIA) asutajaks võib olla üks või mitu Läti või välismaist füüsilist või juriidilist isikut, kuid mitte rohkem kui 50. Nõutav minimaalne osakapital on 2 000 LVL (u 45 000 EEK), millest asutamise hetkeks peab olema sisse makstud vähemalt 50%. Osaühingu juhtorganid on osanike üldkoosolek ja juhatus, osaühingul võib olla ka nõukogu.

Aktsiaselts

Aktsiaseltsi (akciju sabiedrība – AS) asutajateks võib olla kas üks või mitu Läti või välismaist füüsilist või juriidilist isikut. Minimaalne aktsiakapital on 25 000 LVL, mille kohustuslik sissemakse asutamise hetkeks on vähemalt 50%. Aktsiaseltsi juhtorganid on aktsionäride üldkoosolek, juhatus ja nõukogu. Nõukogu moodustamine on kohustuslik. Nii nõukogus kui juhatuses peab olema vähemalt 3 liiget.

Täisühing

Täisühingu (pilnsabiedrība – PS) saavad asutada kaks või enam isikut, kes vastutavad äriühingu kohustuste tekkimisel kreeditoride ees kogu oma varaga. Muud asutamislepingu sätted on seaduse järgi jäetud suhteliselt vabalt osanike otsustada.

Usaldusühing

Usaldusühing (komandītsabiedrība – KS) saavad asutada kaks või enam isikut, kellest vähemalt üks vastutab äriühingu tekkivate kohustuste eest oma osaluse ulatuses ning ülejäänute vastutus on piiramatu.

Filiaal ja esindus

Välismaal registreeritud ettevõte võib avada Lätis oma filiaali (filiāle) või esinduse. Filiaal registreeritakse äriregistris. Filiaal ja esindus ei ole juriidilised isikud. Esindusel puudub tehingute tegemise õigus kolmandate osapooltega.

Põllumajanduskooperatiiv

2007. a oktoobris võeti vastu seadus põllumajanduskooperatiivide kandmisest Ettevõtteregistrisse. Kooperatiivi juriidiline tunnustamine on aluseks võimalusele taotleda EL fondide toetust külas (alevis) osutatavate teenuste, arenguprojektide käivitamise jne. puhul.

Ettevõtlusvormide registreerimiseks on saadaval hetkel vaid lätikeelsed vormid http://www.ur.gov.lv/.

Mikroettevõte

Alates suvest 2010 eksisteerib võimalus nn mikroettevõtte asutamiseks juhul kui ettevõtte osanikud on füüsilised isikud ja nad on samal ajal firma juhatuses. Mikroettevõttes võib töötada kuni 5 inimest ning ettevõte käive ei tohi ületada 70 000 LVL aastas. Sellisel juhul rakendub mikroettevõttele soodustatud tulumaks 9%. Täiendavat informatsiooni vaata aadressilt: http://www.ur.gov.lv.

Täiendav info:

Eesti Kaubanduskojalt Lätis (EKL), kellele saate asjaajamise hõlbustamiseks saata oma kirjaliku päringu. Vt. http://www.eesti.lv

Läti Äriregister
Uzņēmumu reģistrs
Pērses iela 2, Rīga, LV 1011
Tel: +371 722 5555; 7031703
Faks: +371 7031793
E-post: info@ur.gov.lv; riga@ur.gov.lv
http://www.ur.gov.lv/

Läti Arenguagentuur
Latvijas Investīciju un attīstības aģentūra
Pērses iela 2,
Rīga, LV-1442
Latvija
Tel: +371 7039400
Faks: +371 7039401
E-post: invest@liaa.gov.lv
http://www.liaa.gov.lv/

Äriseadustik (läti keeles) http://www.likumi.lv/doc.php?id=5490

Äriõigus (inglise keeles – ei sisalda viimaseid muudatusi!) http://www.vvc.gov.lv/advantagecms/LV/tulkojumi/meklet_dokumentus.html?query=Komerclikums&Submit=Mekl%C4%93t&resultsPerPage=10

Äriühingu asutamist puudutav info (inglise keeles) http://www.liaa.gov.lv/eng/invest/business_guide/Operating Environment/

http://www.ur.gov.lv/eng/regulative-enactments.html

Litsentsid

Litsentse väljastavad järgmised institutsioonid ja asutused:

Läti Pank - valuutavahetus;
Rahaturujärelvalve komisjon - krediidiasutused, kindlustusseltsid, pensioni- ja investeerimisfondid, väärtpaberivahendus;
Rahandusministeerium ja tema allasutused - loteriid, hasartmängud; investeerimispangad;
Maksu- ja Tolliamet - alkoholi- ja tubakatoodete tootmine, import ja kaubandus; tehnilise piirituse tootmine; kütuste (naftasaaduste) tootmine, import, müük ja hoiustamine; käibemaksu tagastamine füüsilistele isikutele;
Tervishoiuministeerium (farmaatsia alase tegevuse litsentsikomisjon) - apteegid, ravimikaubandus, narkootiliste ainete ja ravimitega seotud valdkonnad;
Veterinaariaravimite kaubandus, kalandus, taimekaitse (Põllumajandusministeerium, asjaomane litsentsikomisjon, Kalaamet või kalanduse litsentsikomisjon);
Keskkonnaministeerium, (Radiatsiooni-ohutuskeskus) - radiatsiooniga seotud tööd; ehitus;
Maa-amet - geodeesia, topograafia, kartograafia, kinnisvara hindamine;
Majandusministeerium - metallijäätmete kaubandus; gaasi hoiustamine ja jaotamine, elektri ülekanne ja jaotamine, elektri- ja soojusenergia tootmine;
Transpordiministeerium – reisijate ja kaupade vedu raudteel, lennutransport, üleriigiline reisijate ja kaupade vedu maanteel, reisijate ja kaupade vedu merel, veealused tööd; postiteenused, traadita sideteenused;
Haridusasutused (Haridus- ja Teadusministeerium);
Ringhäälingu Nõukogu - ringhääling, kaabel TV-raadio.

Nimetatud loetelu ei ole lõplik. Litsentside taotlemine võib olla aeganõudev, seetõttu ei ole mõttekas jätta seda viimasele minutile.

Maksud

Läti maksusüsteemi aluseks on “Seadus Maksudest ja Lõivudest”. Läti on seisuga november 2010 sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud ühtekokku 48 riigiga nende seas Hiina, Hollandi, Eesti, Islandi, Kanada, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Soome, Taani, Tšehhi, Suurbritannia, Ukraina, Saksamaa, Iiri, Usbeki, USA, Armeenia, Prantsusmaa, Horvaatia, Malta, Moldova, Singapuri, Slovakkia ja Valgevenega. Täpsem informatsioon asub Läti Maksu- ja Tolliameti kodulehel aadressil: http://www.vid.gov.lv.

Maksumaksja on Läti seadusandluse kohaselt Läti füüsilised ja juriidilised isikud ning äriga tegelevad välismaalased ja välismaa juriidilised isikud sarnastel tingimustel, mis levinud Euroopa Liidus. Maksu mittemaksmise või sellega hilinemise korral on ette nähtud viivis, rahaline trahv või administratiivtrahv. Rahalise trahvi suurus on seotud eksimuse korduvusega, mittemakstud summa suurusega. Kolmandast eksimusest alates on trahv sama suur vähemmakstud summaga. Administratiivtrahv määratakse põhiliselt tuludeklaratsiooni esitamiste hilinemise eest.

Üksikisiku tulumaks

Üksikisiku tulumaksu määr on 25% ja tulumaksuvaba määr on 45 LVL/kuus ehk 540 LVL/aastas, mis teeb 64 eurot kuus ehk 768 eurot aastas. Mitteresident on Lätis maksukohuslane, kui ta viibis aasta jooksul Lätis rohkem kui 183 päeva. Mitteresidendid maksavad tulumaksu kõigilt Lätis teenitud tuludelt, kui riikidevahelised lepingud ei sätesta teisiti. Dividendide pealt on maks 10%; intressimaksetelt 10%; intellektuaalse omandi müügilt 15%; kinnisvara müügilt 2%.

Ettevõtte tulumaks

Ettevõtte tulumaksu määr on 15%. Teatud kulusid on lubatud maksustatavast tulust maha arvata. Taludele ja põllumajandusettevõtetele kehtivad mitmed maksu-soodustused. Laevandusettevõtted võivad maksta ettevõtte tulumaksu asemel tonnaažimaksu.

Käibemaks

Ettevõtted, mille käive 12 kuu jooksul on vähemalt 10 000 latti, peavad registreeruma käibemaksukohuslastena. Käibemaksumäär on alates 1.1.2011. a 22%. Alandatud käibemaksumäär on 0% (näiteks kultuuriürituste piletid) ja 12%, millega on maksustatud ravimid, lastetooted, raamatud, mõningad meediaväljaanded, majutus hotellides, teatavad kommunaalteenused ja spordivõistluste piletid Täpsemat informatsiooni käibemaksu kohta leiab aadressilt: http://www.vid.gov.lv/default.aspx?tabid=8&id=1400&hl=2

Kolmandate riikide residentide poolt ostetud ja eksporditud kaupade ning tarbitud teenuste pealt makstud käibemaksu on võimalik tagasi taotleda.

Väikeettevõtete (milles töötab vähem kui 5 inimest) muutub käibemaksukohuslaseks kui tema käive ületab 70 000 LVL (98 000 eurot).

Käibemaksukohuslaseks saab end registreerida ka välisettevõte (vajalik esitada väljavõte Eesti Maksu- ja Tolliametilt). Käibemaksu arvestuseks tuleb esitada dokumendid Maksu- ja Tolliametile (http://www.vid.gov.lv/). Oluline dokument on rendileping, milliselt aadressilt osutatakse teenust.

Aktsiisimaks

Aktsiisimaksude aktuaalseid määrasid naftasaadustele, tubakale ja alkohoolsetele jookidele on soovitav järgi vaadata Läti Maksu- ja Tolliameti kodulehelt aadressilt: http://www.vid.gov.lv/default.aspx?tabid=8&id=2982&hl=2.

Sotsiaalmaks

Läti residendi juures töötavatele isikutele kehtib sotsiaalmaksumäär 35,09%, millest tööandja poolt tasutav määr on 24,09% ja töötaja poolt tasutav määr 11%. Läti resident, kes töötab mitteresidendi juures, maksab sotsiaalmaksu 35,09%. Alates 1. jaanuarist 2006. aastast võivad EL riigi kodanikust välismaalase juures töötavad Läti kodanikud ja tööandja eelneva ametliku teatamisega kokku leppida kumb maksab sotsiaalmaksu. Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks on 28,20%.

Kinnisvaramaks

Kinnisvaramaks on 1,5% maa ja ehitise katastriväärtusest. Sellele lisandub maks eluasemelt 0,2%, 0,4% või 0,6% sõltuvalt eluaseme väärtuse suurusest.

Loodusvarade maks

Loodusvarade maksu maksavad kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes tegelevad loodusvarade kasutamisega omades vastavat litsentsi. Maks hõlmab nii ressursimaksu, pakendimaksu, jäätmemaksu, automaksu kui ka saastetasusid.

Täiendav info:

Läti Arenguagentuur
Maksu- ja Tolliamet
Rahandusministeerium (maksuseaduste tekstid inglise keeles) ja http://www.likumi.lv

Töötasu

Töötasu tuleb maksta kaks korda kuus, kuid pooltevahelisel kokkuleppel võib maksta kord kuus. Miinimumpalk on alates 1. jaanuarist 2011. a 200 latti (285 eurot). Suurimad brutopalgad on finants-, avalikus ja transpordisektoris. Väikseimad keskmised palgad on kalanduses, hotellinduses ja kaubanduses.

Euroopa Liiduga ühinemise järgselt migreerus hinnanguliselt 100 000 Läti tööealisest elanikkonnast tööle välismaale. Neist põhiosa Iirimaale ja Inglismaale. Sellest tingituna tekkis mitmetel erialadel tööjõupuudus Lätis. Riigist lahkumine on viimasel ajal peatunud. Pigem on täheldada lahkunute tagasipöördumist Lätti viimasel ajal. Kui 2004 kuni 2007/2008 toimus palkade kiire kasv, siis täna on pigem surve tööjõu tasu alanemisele seoses raskete aegadega majanduses. Läti keskmine palk oli 2011. a III kvartalis koos maksudega 467 latti (654 eurot).

Tollipoliitika

Läti, kuuludes Euroopa Liitu, on üle võtnud Euroopa Liidu tollipoliitika õigussüsteemi ja regulatsioonid. Kaubavahetuses riikidega väljastpoolt Euroopa Liidu tolliruumi rakendatakse Ühtset Tollitariifi Common Customs Tariff.

Täiendav info:

Maksu- ja Tolliamet

Vabamajandustsoonid

Lätis on neli vabamajandustsooni. Neist kaks on erimajandustsoonid – Rezekne ja Liepaja – ja kaks vabasadamat – Ventspilsi ja Riia. Tsoonid on loodud 20 aastaks ehk kuni aastani 2017.

Liepaja ja Rezekne on vabamajandustsoonid, mis annavad mitmeid soodustusi kinnisvara-, sotsiaalmaksu ja tulumaksu osas. Soodustuste saamiseks peab ettevõte olema registreeritud tsooni võimude juures.

Vabasadamad on vabatsoonid, mis on loodud, et arendada laevandust, kaubandust, sh eriti transiiti läbi Läti sadamate. Vabamajandustsoonide soodustustega on vajalik uuesti tutvuda vahetult enne äri alustamist.