3. EESTI JA LÄTI VAHELISED MAJANDUSSUHTED

Sõlmitud majanduslepingud

Eesti ja Läti vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, maanteetranspordi leping jne. Eesti ja Läti, kuuludes mõlemad Euroopa Liitu, on nendevahelised majandus-, kaubandus- ja kalandusküsimused reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga.

Kaubavahetus

Eesti ja Läti vahel on traditsiooniliselt olnud tihe kaubavahetus. Viimastel aastatel on Läti stabiilselt olnud meie ekspordi- ja impordipartner nr. 3 või 4. Ka kaubavahetuse maht on püsinud stabiilselt 10% juures nii ekspordilt kui impordilt.

2010. aastal eksportis Eesti naaberriiki 788 miljoni euro ja importis miljardi euro eest. Aasta varem olid vastavad kaubamahud 614 mln ja 765 mln eurot, seega võib öelda, et aastal 2010 hakkasid taastuma kaubavahetuse mahud, mis said kannatada ülemaailmses finants- ja majanduskriisis. Eesti eksport Lätti kasvas aastases võrdluses 28% ning import Lätist 31%.

Eesti olulisemad ekspordiartiklid Lätti olid 2010. aastal mineraalsed tooted ehk peamiselt elekter (20,7% koguekspordist Lätti), masinad ja seadmed (13,1%) ning metallid ja metallitooted (9,5%).

Olulisemad impordiartiklid Lätist Eestisse olid 2010. aastal samuti mineraalsed tooted (22,8%), masinad ja seadmed (15,4%) ning keemiatooted (9,1%).

Ka aastal 2011 jätkusid samad tendentsid. Esimese 9 kuu andmete põhjal kasvas Eesti kaupade eksport 657 mln eurole ehk 16%. Läti kaupade import kasvas veelgi enam ja ületas 1 mld piiri (1 007 mln eurot), kasvades 9 kuuga 37%. Seega on järjepidevalt kasvanud ka kahepoolne väliskaubanduse defitsiit.

Paljude kaupade osas on Eesti ja Läti teineteist täiendamas selliselt, et sama kaubagrupi kaupadest toodetakse teatud nomenklatuur ühes ja teine osa teises riigis. Nii korvatakse vastastikuse kaubavahetuse kaudu teatud määral ka kummagi turu vähest mahtu.
Lisaks otsesele kaubavahetusele on kiiresti hoogustunud teenuste vastastikune eksport. Kiiresti arenevad turismisuhted. Läti turistide arv Eestisse kasvab kiires tempos. Mitmed Eesti ettevõtted on pidanud vajalikuks välja anda tutvustusi ka läti keeles.

Investeeringud

Eesti Panga andmetel oli 30.09.2011 seisuga 20,2% kõikidest välismaale tehtud otseinvesteeringutest suundunud Lätti, kokku summas 695,4 miljon eurot. Ligi veerand investeeringutest on tehtud Läti kinnisvara arendusse. Kui varem teatasid laienemisest Lätti pangad, siis viimastel aastatel võib märkida aktiivsust sisenemisel näiteks erinevad tarbekaupade ja ehitusmaterjalide tootjad ning teenuste pakkujad.

Eesti suuremad investorid Lätis on Rakvere Lihakombinaat, Sylvester, Spacecom, Tartu Maja, Merko, Eesti Energia, jne. Senine suurim investeering Hansapanga (praeguse Swedbank) poolt Lätti, läks 2011. a III kvartalis Rootsi alla Swedbank sisemiste struktuurimuudatuste tõttu. Kui varasemate perioodide trendiks on olnud eelkõige Eesti suurte- ja keskmiste ettevõtete minek Läti turule, siis alates 2003. aasta lõpust on uuteks turule tulijateks olnud ka paljud väikeettevõtted.

Läti otseinvesteeringud Eestisse moodustasid Eesti Panga andmetel 0,8% seisuga 30.09.2011. a kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest ehk summaarselt 104,2 miljonit eurot. Läti investeeringuid on Eestis kõige enam ehitusmaterjalide tootmises, kaubanduses, kinnisvaras ja finantsvahenduses.

Eesti äriregistri andmetel on Eestis üle neljasaja Läti osalusega ettevõtte. Suurima investeeringu tegi firma Sakret, kes rajas Mäo ristile ehitussegude valmistamise tehase. Varem teinud investeeringu Latvenergo, kes omas Estlinki merekaablit ehitanud aktsiaseltsis Nordic Energy Link 25%-list osalust. Suuremad Läti investeeringud on tulnud veel Citadele panka ja Tallinna Farmaatsiatehasesse.