2. MAJANDUSNÄITAJAD

Üldandmed:

Maavarade hinnatud varud:

• dolomiit 615,0 mln m3;
• kõrgkvaliteetne savi 375,0 mln m3;
• turvas 480,0 mln T;
• lubjakivi tsemendi tootmiseks 6 000,0 mln m3;
• kips 165,0 mln m3;
• metsad (ligi 46% riigi territooriumist).

Transpordi infrastruktuur:

• teed kokku 73 202 km;
• raudteed 23 047 km;
• rahvusvahelised lennuväljad: Riia (90% liiklusest), Liepaja (alates 2007. a), Ventspils;
• sadamad – Riia, Ventspils, Liepaja, lisaks seitse kohalikku sadamat.

Ettevõtluskeskkond:

Aktiivseid äriühinguid oli 29. novembri 2011. a seisuga 120 820. Ettevõtetest domineerivad väike- ja keskmise suurusega firmad, kiiresti aktiviseerub individuaalne äritegevus.

Ettevõtteregistris oli seisuga 19. novembri 2011. a seisuga aktiivseid ettevõtteid:

• aktsiaseltse 913
• Euroopa aktsiaseltse 4
• filiaale 584
• füüsilisest isikust ettevõtjaid 13 538
• usaldusühinguid 97
• täisühinguid 366
• piiratud vastutusega äriühinguid 118 439
• välisriigi ettevõtte filiaale 417

Majanduskasv

Läti majanduskasv (SKP) oli Eurostati andmetel aastases võrdluses 2007. aastal +10,0%, 2008. -4,2% ja 2009. aastal -18,0% ja 2010. aastal -0,3%. Läti SKP muutusi püsihindade juures alates I kv. 2007. a kuni III kv. 2011. a iseloomustab kujukalt allolev graafik.

2012. aasta lõpuks prognoositakse Läti SKP-ks 14,44 mld latti (20,2 mld eurot). Kui 2008. aastal moodustas Läti SKP inimese kohta EL keskmisest 56%, siis 2009/2010. aastal vaid 51%, mis oli tingitud riigi kiirest majanduslangusest.

Inflatsioon

Läti tarbijahinnaindeks tõusis Eurostati andmetel aastases võrdluses 2008. aastal 15,3%. Mõjutatuna ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist, mis tõi endaga kaasa märgatava majanduslanguse, langes 2009. aastal ka tarbijahinnaindeks 3,3%-le. Aasta hiljem, 2010. a, langes tarbijahinnaindeks aasta kokkuvõttes isegi -1,2%-le ehk inflatsioon asendus deflatsiooniga. Siiski majanduslanguse peatumise ja üleminekuga kasvule 2010/2011, hakkas kiirelt kasvama ka tarbijahinnaindeks, mis viimastel (november 2011) andmetel oli 4,2% võrreldes eelmise aastaga. 2012. aastaks prognoosib valitsus Lätile tarbijahinna muutust 2,4% võrreldes eelmise aastaga.

Fiskaalpoliitika

Läti Statistikaameti arvutuste järgi, mis põhinesid ESA metoodikal, kujunes 2009.a. eelarve defitsiit ligi 1,2 mld LVL ja moodustas 9,0% SKP-st. Viimane number on väikesem sellest, mida nõudis IMF ja Euroopa Komisjon (EK) Lätilt seoses abiprogrammiga. Järgnevatel aastateks leppisid Läti ja IMF/EK kokku, et eelarve defitsiit ei tohtinud ületada 2010. aastal 8,5%; 2011. aastal 6% ja 2012 aastal 2,5% SKP-st. Ka seni on Läti saanud seatud eesmärki täitmisega hakkama. 2010.a. kujunes eelarve defitsiidiks 8,2% SKP-st ja esialgsetel andmetel jääb 2011.aasta eelarve defitsiit 4 ja 5% vahele.

Läti valitsussektori võlatase on Euroopa Liidu liikmesriikide taset arvestades madal, kuid kasvab aasta-aastalt. Kui 2009. aastal moodustas võlg 36,1% SKP-st, mis rahalises vääringus väljendades oli 4 783,4 mln LVL, siis 2010 moodustas võlatase juba 41% SKP-st.
Seni reeglina probleemiks olnud kõrge jooksevkonto defitsiit muutus kriisiaegses majandusolukorras ülejäägiks. Siiski on viimasel ajal hakanud jooksevkonto taas defitsiiti kalduma. Eurostat’i andmetel oli jooksevkonto defitsiit 2007. a -22,3%, 2008. a -13,1 % SKP-st, 2009. a ülejääk 8,6% SKP-st ja 2010. a 3,6%. On üsna tõenäoline, et 2011 aasta jooksevkonto langeb taas defitsiiti.

IT ja Internet

Läti on teinud olulisi jõupingutusi loomaks infoühiskonda. Arengud on suhteliselt kiired, mistõttu arvnäitajad vananevad kiiresti. Internetivõrku kasutab pool kodumajapidamistest. Suurematest, enam kui 10 töötajaga ettevõtetest omasid 2008.a algul 93% arvuteid ja 84% neist oli ühendatud internetivõrku.

Hetkel eksisteerib Lätis passi kõrval e-allkirjastamise kaart, mis pole võrreldav Eestis kasutatava ID kaardiga, sest tema kasutamise võimalused on piiratud. Samuti pole kaart ühiskonnas laialdast kasutust leidnud. Jaanuaris 2010 algatati valitsuse poolt uus ID-kaardi projekt. Uue projekti elluviimine on usaldatud regionaalarengu ja kohalike omavalitsuste ministeeriumile, kes kavandas esimesed 100 000 ID-kaarti aastal 2011 välja anda. See plaan siiski ei realiseerunud ja uus tähtaeg on määratud 1. veebruariks 2012. Uuest ID-kaardist peaks kujunema elektroonilise identifitseerimise dokument sarnaselt Eestis kasutatavale koos sinna juurde kuuluvate teenustevõimalustega.

Tööturg

Tööturul eksisteerivad kaks vastandlikku protsessi. Ühest küljest on riigis kõrge tööpuudus, teisest küljest valitseb kõrgelt kvalifitseeritud töökäte järgi puudus.

Tööpuuduse statistika põhineb kahel erineval metoodikal. Riigi Tööagentuuri (State Employment Agency) andmetel oli juulis 2010 registreeritud töötuid 15,4% elanikkonnast. Statistikaamet (Latvijas Statistika), kes vaatleb töötust tööjõulise elanikkonna, 15 – 74 eluaastat, põhjal, avaldas II kvartali 2010 töötusemääraks 19,4%. Nende andmetel oli töötus aastal 2007. a 6,0%; 2008. a 7,5% ja 2009. a 16,9% ehk 200 700 töötud. Töötuse kõrghetk oli märtsis-aprillis 2010, mil 194 250 inimest oli tööta, mis teeb 17,3%. Alates sellest ajast tööpuudus langeb aeglaselt ja jäi oktoobris-novembris 2011 pidama tasemele 11,5% ehk 130 200 töötut. Prognoos lähiaastateks on, et tööpuudus saab jätkuvalt olema suur.

Regiooniti on tööpuudus jagunenud väga ebaühtlaselt: kõrgeim on see idapoolses Latgales ning väikesem Riias ja selle ümbruses.

Väliskaubandus

Läti kaupade eksport ja import kvartalite võrdluses 2009, I kv. – 2011, III kv.

Allikas: Central Statistical Bureau of Latvia

Allikas: Central Statistical Bureau of Latvia

Läti kaubavahetus taastub ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõjudest. Kui kriisist väljumisel võis positiivsena täheldada kaupade ekspordi tugevat kasvu võrreldes impordiga, mistõttu vähenes seni krooniliseks probleemiks olnud väliskaubanduse defitsiit, siis 2011 aastal ületas impordikasv taas ekspordikasvu.

Läti peamised ekspordipartnerid on Euroopa Liidus, kuhu Läti ekspordib 70% kaupadest. Suurim impordipartner on EL, kust tuleb 75% kaupadest.

2010. aasta suurimad ekspordipartnerid on Lätile Leedu, Eesti, Venemaa, Saksamaa, Poola jne.

Suurimad impordipartnerid on Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Eesti jt.

2011. aasta 11 kuu tulemuste põhjal eksportis Läti peamiselt puitu ja puidutooteid (16,3% koguekspordist), metalli ja metallitooteid (8,4%), mineraalseid tooteid (8,4%) ning toiduaineid, jooke ja tubakatooteid (5,2%). Märgatava osa moodustas Läti ekspordist transpordivahend 6,1%.

Läti importis eelkõige mineraalsed tooted (18,3%), elektrimasinaid ja -aparatuuri (10,4%), masinaid ja seadmeid (9,4%) transpordivahendeid (7,7%), ning metalle ja metallitooteid (4,9%).

Välisinvesteeringud

Lätisse on tehtud otseinvesteeringuid Bank of Latvia andmetel 2011. aasta III kvartali seisuga ühtekokku 9,34 mld euro ulatuses. Riikidest on enim investeerinud Rootsi 2,23 mld eurot, järgnevad Holland 0,64; Eesti 0,55; Küpros 0,51; Norra 0,50; Saksa 0,44; Taani 0,41; Venemaa 0,39 ja Soome 0,38 mld euroga.
Ettevõtete registri andmetel oli veebruaris 2011. a Lätis registreeritud 1 561 Eesti investeeringutega ettevõtte, mis on Venemaa järel teine tulemus.

Läti otseinvesteeringud välismaale moodustasid Bank of Latvia statistika alusel 2011. a III kv. seisuga kokku 662 mln eurot. Läti on teinud Eestisse otseinvesteeringuid Läti Keskpanga andmetel 64 mln euro eest.

Majandusharud

Energeetika

Läti 2009. a energiatarbimine oli 49,1 TWh, millest riik ise tootis 24,4 TWh. Seega sõltub Läti olulisel määral imporditavast energiast.

Tarbimise järgi jaotus energiabilanss 2008 aastal: 35% nafta ja naftatooted; 30% maagaas, 23% puit, 10% elekter, 2% kivisüsi jt.
2012 aasta alguses on plaanis valitsusel vastu võtta „Energy Strategy 2030“, milles seatakse riigi energiaülesanded järgnevaks ligi 20 aastaks.
 

Elektrienergia

Läti peamine elektritootja on riigiettevõte „Latvenergo“, mis toodab üle 90% Lätis toodetavast elektrist. Peamine energiatootmise allikas on Daugava jõel asuv Riia hüdroelektrijaam. Sõltuvalt aastast ja aastaajast on Daugava jõe veeressurss ja sellest tulenev elektri tootmise maht väga erinev. Sellest tingituna Läti ekspordib kui ka impordib elektrienergiat peamiselt Eestist, Leedust ja Venemaalt. Lisaks Riia hüdroelektrijaamale toodavad elektrit ka veel Kegums’i ja Plevinas’e hüdroelektrijaamad, mis katavad Riia HEJ-ga kokku 60-70% Läti vajaminevast elektrienergiast.

Läti aastane elektrienergia tarbimine moodustas 2010. aastal ligi 7,5 TWh, millest Läti tootis 6,6 TWh. Omatoodangust moodustavad hüdroelektrijaamad 3,5 TWh ning saadav elekter on hinnalt odav võrreldes soojuselektrijaamade toodangu või alternatiivelektri hinnaga. Läti kolmes tuulepargis toodetav tuulegeneraatorite elektrienergiakogus on suhteliselt väike, moodustadest 2010. aastal 49 GWh. Seega tootsid soojuselektrijaamad 2010. aastal 3,1 GWh elektrit. Puudujäävad energiakogused Läti impordib.

Läti on järjekindlalt toetanud EL ühtse energiapoliitika loomist ja ellu viimist. Energeetika arengusuunad 2007 – 2016 on sihitud energeetilise sõltuvust vähendavate meetmete rakendamisele, uute elektrijaamade ehitamisele, taastuvenergia enamale kasutamisele ning energia kokkuhoiule. Pärast elektrituru seadusandlikule avanemisele sisenes Eesti Energia oma tütarfirma Enefit SIA kaudu 2007. aastal Läti elektriturule.
Märtsis 2008 võttis valitsus vastu põhimõttelise seisukoha ehitada Lätti tulevikus juurde kaks 400 megavatist elektrijaama, neist üks kombineerituna kivisöe ja biojäätmete, teine gaasi baasil. Üks elektrijaam kavandatakse Liepajasse ja teine Riiga, et katta kasvavat energianõudlust. Siiski pole viimastel aastatel nende projektide arendamisega tegeletud. Läti on ka osaline koos Leedu, Eesti ja Poolaga Visaginas’se kavandatava uue tuumajaama ehitamise projektis. Valitsus on indikeerinud, et soovib omandada ehitatavas tuumajaamas 15-20%-lise osaluse. Läti energiavarustust parandab tulevikus Rootsi ja Leedu vahele kavandatav elektriühendus NordBalt, mille üks ühendus tuleb ka Edela-Lätisse.

Gaas

Naftasaaduste kiire hinnatõusu tõttu on Läti energiabilansis viimastel aastate pidevalt suurenenud gaasi osakaal ning sellega ka sõltuvus vene gaasi tarnetest ning hinnast. Läti tarbis 2010. aastal gaasi 1 820 mln m2, mis on üle 16% enam kui aasta varem. Ainus gaasiga varustaja on Latvijas gaze, milles saksa energiaettevõtte E.ON tütarfirma Ruhrgas 47%, Vene Gazpromi osalus on 34% ja vene päritoluga Itera Latvija 16%. Suurimad gaasi tarbijad on ”Latvenergo” (ca 60% ostetust), tööstus (25%), eratarbijad (15%).
Lätis asub Inčukalns’i looduslik gaasihoidla, milles hoiustatakse gaasi kõrgtarbimisajaks nii Läti kui ka Eesti ja Leedu jaoks. Läti lõunaosas, Dobeles on samuti looduslikult soodsad võimalused gaasi hoiustamiseks, mis tuleks aga vajadusel välja ehitada.

Nafta ja naftatooted

Mõneti sarnane olukord gaasile on nafta ja naftatoodetega, mida Lätis ei leidu ja ollakse sunnitud importima Venemaalt kas otse või Leedust.

Transiit ja transport

Läti transpordi infrastruktuur on liigiti hästi väljaarendatud: raudtee-liine 2 305 km, ühiskondlikud teed 20,3 tuh. km, trammiliine 162 km, trolliliine 218 km, naftatrasse 437 km, gaasitrasse 1 244 km. Maanteedest on pidevalt rekonstrueeritud Via Baltica’t ning teostatud töid Riia - Moskva trassil. Teiste teede olukord jätab soovida paremat. Päevakorras on Rail Baltica olemasoleva trassi rekonstrueerimine kui ka arutelu uue trassi üle. Lätile on iseloomulik transiidi eriti suur tähtsus, osakaal maanteetranspordis 2007. a 86%, raudteetranspordis 96%.
Lätis on 3 rahvusvahelise tähtsusega sadamat – Riia, Ventspils ja Liepaja ning rahvusvaheline kiirelt arenev lennujaam Riias.

Raudteetransport

Kaubaveod raudteid pidi moodustavad 52% kogu kaubaveost. Seejuures moodustab transiit ligi 85% kogu raudtee kaubatranspordist. Peamine kaupade liikumise suund on Ida-Lääne suunaline, ühendades Venemaad või Valgevenet Läti sadamate Ventspils, Riia ja Liepajaga. Peamised transiitkaubad on nafta ja naftatooted, keemiatooted ja mineraalväetised. 2009. aastal oli kaubaveoste maht raudteed pidi 43,7 mln tonni langedes oluliselt (56,1 mln t) võrreldes 2008. aastaga aga ka 2007. aastaga (52,2 mln t).

Lennutransport

Läti rahvusvaheline lennujaam (Riia) asub 15 km Riia kesklinnast. Suurema osa vedudest moodustab reisijatevedu, mis aasta-aastalt järjepidevalt kasvab. Kui 2008. aastal oli reisijaid 3,69 miljonit, siis vaatamata kriisiaastale kasvas 2009. aastal lennujaama reisijatearv 4,07 miljonile. Kiire kasv on jätkunud ka 2010. aastal ja 2011. aastal, mil lennujaama läbisid vastvalt 4,66 ja 5,1 miljon reisijat. Riia lennujaamal on suured arenguplaanid, mis aga olulisel määral sõltuvad ka EL fondide kaudu saadavatest investeeringutest. Samuti tahab air Baltic ehitada oma lennuterminali Riia lennujaama kõrvale, mis peaks aastal 2014 võimaldama teenindada kuni 7,5 miljonit reisijat. Siiski võivad need plaanid muutuda seoses lennufirma airBaltic omanike struktuuris toimunud muudatustega 2011. aastal ja muutunud tulevikuplaanidega.

Sadamad

Lätis on 10 sadamat, kuid suurimad ning rahvusvahelisi vedusid teostavad kolm: Ventspilsi, Riia ja Liepaja sadam. Suurima osa vedudest ja laadimistest annab naftasaaduste vedu (ligi 40%). Muudest vedudest on tähtsamad keemiakaubad (s.h väetised), puit ja metallikaubad. Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud peamiselt nafta ja naftasaadustele, mille liikumine 2006-2007 aastal lakkas ja mis oli seotud kõmuliste poliitiliste skandaalidega.

Riia sadama on vabasadam, ja peamised kaubagrupid, mis sadamat läbivad on puit, konteinerid, metallid, mineraalsed ja naftatooted.

Liepaja sadam on multifunktsionaalne kaubasadam võimsusega kuni 7 miljonit tonni. Liepaja sadama ja Liepaja linna tööstusrajooni territooriumile on loodud vabatsoon, kus investoritel on võimalik saada tolli-, käibe- ja aktsiisimaksu soodustusi. Soodustuste saamise tingimusi peab huviline aga kindlasti eelnevalt ise täpsustama. Sadam ja linna juhtkond on huvitatud reisijateveo suurendamisest ja koostööst sadama-ala välja ehitamiseks.

Pangandus ja rahapoliitika

Lätis oli seisuga 1.1.2012 ühtekokku 22 panka ja kuus välispankade filiaali või esindust, kusjuures „Latvijas Krajbanka“ asjus oli pooleli panga maksejõuetuks kuulutamise protsess.

02.05.2005 ühines Läti ERM II-ga, kuid ei võtnud kasutusele lati kõikumiseks lubatud intervalli 15%, vaid sidus lati ühepoolselt euro vahetuskursiga 1 EUR = 0,702804 LVL. Ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tulemusel oli Läti sunnitud detsembris 2008 pöörduma IMF’i ja Euroopa Komisjoni poole abi saamiseks. Läbirääkimiste tulemusele lepiti kokku anda Lätile aastatel 2009 – 2011 laenu summas kuni 7,5 miljard eurot.Läti teostatud reformid ja majandusolukorra taastumine võimaldas riigil edukalt väljuda kriisist. Võimaldatud krediidist kasutas Läti ära vaid 4,4 miljard eurot. Kuna Läti täitis IMF/EK poolt seatud nõuded ja eesmärgid edukalt, siis lõpetati vastastikusel kokkuleppel abiprogramm IMF-ga detsembris 2011 ja Euroopa Komisjoniga jaanuaris 2012. a Läti jätkab püüdlusi ja ettevalmistusi, et ühineda alates 1.1.2014. a euro-tsooniga.

Tööstus

Läti tööstuse kasv oli Euroopa Liiduga ühinemise järgselt nõrgem kui majanduskasv tervikuna. Sellele vaatamata oli finants- ja majanduskriisi mõju tööstusele tervikuna väga märkimisväärne aga sektorite järgi siiski erinev (vaata allolevat tabelit). Tööstuse osakaal töötajate arvu järgi olid Lätis 2007. aastal: toiduainetetööstus – 20,4%; kergetööstus – 12,6%; puidutööstus – 19,3%; metallitoodete tootmine – 8,4%.

Tööstustoodangu mahu muutus võrreldes eelmise aastaga (%)

Tööstuses on endiselt probleemiks tööjõupuudus, seda eriti inseneride ja oskustööliste osas. Suur vajadus on IT spetsialistide järgi. Aasta-aastalt on teravamaks muutunud konkurentsivõime vähenemisest tingitud probleemid.

Tööstuse osakaal lisaväärtuse, töötajate arvu ja ekspordiosa järgi 2010.a.

Täiendav info:

Läti Statistikaamet
Läti Majandusministeerium
Läti Arenguagentuur