1. ÜLDINFO
| Riik | Läti Vabariik |
| Pindala | 64 589 km2 |
| Rahvaarv | 2 067 887 inimest (01.03.2011. a) |
| Rahvastiku tihedus | 34,8 in/ 1 km2 (01.01.2010. a) |
| Riigikeel | läti keel |
| Riigikord | Parlamentaarne vabariik |
| Riigipea | President Andris Bērziņš |
| Valitsusjuht |
Valdis Dombrovskis (alates 12.03.2009, teist korda alates 03.11.2010 ning kolmandat korda alates 18.10.2011) |
| Pealinn | Riia, 706 413 elanikku (2010), sellest lätlasi 42,3% |
| Rahaühik | Läti latt (LVL) 1EUR =0,69990 LVL (12.1.2012) |
Maa ja rahvas
Läti pindala on 64 589 km2 ja ta piirneb Eesti, Venemaa, Valgevene ja Leeduga. Läti rahvaarv oli 2011. aasta detsembris 2,21 miljonit inimest, kellest linnarahvastik moodustas 72% ja maarahvastik 28%. Elanike arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Lätlasi oli elanikkonnast 59,5% ja venelasi 27,3%. Ülejäänud 13,1% moodustasid ligikaudu neljakümne erineva rahvuse esindajad. Läti on oma alalise elukohana (01.07.2011 seisuga) registreerinud 2 336 eestlast, kelledest 1 423 on Läti kodanikud. Ametlikult elas Lätis 01.07.2011 seisuga 949 Eesti kodanikku.
Suurim linn on pealinn Riia, kus elab umbes 702 891 inimest, neist lätlasi 42,5%, venelasi 40,7%, valgevenelasti 4,0% jt. Teised suuremad linnad on 2011. a andmetel:
- Daugavpils (elanike arv 102 496)
- Liepaja (83 000)
- Jelgava (64 516)
- Jurmala (56 060)
- Ventspils (43 806)
- Rezekne (35 883)
2009. aasta haldusreformi järgselt on Lätis üheksa riigilise tasemega linna ja 109 kohalikku omavalitsust (läti nimega - novads). Ajalooliselt ja kultuuriliselt on riik jagunenud neljaks suuremaks piirkonnaks: Kuramaa, Latgale, Vidzeme ja Zemgale.
Poliitiline süsteem
Läti parlamendis – Saeima’s - on 100 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Viimased, sedapuhku erakorralised parlamendivalimised toimusid 17.09.2011 ja uus parlamendikoosseis asus tööle kuu hiljem. Parlamendi esimees on Solvita Āboltiņa ja Läti peaminister on Valdis Dombrovskis, kes astus ametisse esimest korda 12.03.2009, jätkas samas ametis 02.10.2010 ja jätkab kolmandat korda erakorraliste parlamendivalimiste järgselt uue valitsuse juhina alates 18.11.2011.
Presidendiks on alates 8. juulist 2011. a Andris Bērziņš. President valitakse ametisse neljaks aastaks ja järgmised presidendivalimised toimuvad 2015 aastal.
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
