8. TÖÖJÕUTURG JA PALGATASE

Tööealised inimesed moodustavad Luksemburgi elanikkonnnast 68,1%. 4,4% tööealisest elanikkonnast on töötud (2009. oktoobri seisuga 6%). IMFi hinnnagul kasvab tööpuudus 2009. aastal 6,8%ni ja langeb 2010. aastal taas 6%ni. Kõige rohkem on inimesi hõivatud finants-, kinnisvara- ja ärialal (100 800 inimest).

Suuruselt teine tööandja on kaubandussektor (89 600 inimest, 2008. aasta andmetel). 2009. aasta 1. jaanuari seisuga on kõige suurem tööandja Luksemburgis riik, kes annab tööd 23 000 inimesele. Eraettevõtetest on suurimad tööandjad ArcelorMittal (terasekontsern, 6540 inimest), Dexia Bil (pank, 3990 inimest) ja Cactus (supermarketite kett, 3850 inimest).

Eelkõige tavatsevad just välisettevõtted palgata töölisi päritolumaalt. Nii töötavad näiteks saksa pankades sakslased ning prantsuse restoranid palkavad tööjõudu Prantsusmaalt. 2008.a. oli võõrtööjõu (pendeltöölised ja välismaalastest residendid kokku) osakaal suurim järgmistel tööaladel: ehitus (91%), hotellindus (89%), kinnisvara ja teenused ettevõtetele (88%) ning finantsteenused (78%). Luksemburgi kodanike osakaal oli suurim avalikus halduses (u 90%), elektri-, gaasi- ja veevarustuses (u 84%), tervishoius ja sotsiaaltöös (u 46%) ning hariduses (41%). 2008. aastal oli kogutööhõive 328 700 in, sellest moodustasid pendeltöölised (ei ela Luksemburgis) 143 700 ehk 43,7%.

Sisemisel tööturul (välja arvatud rahvusvaheliste institutsioonide mitteresidentidest funktsionärid) pakutavatest töökohtadest täidavad 43,7% (2008) naaberriikidest töölkäijad, eeskätt Prantsusmaalt (50% pendeltööjõust), aga ka Belgiast (26%) ja Saksamaalt (24%). Viimastel kümnenditel ongi tööhõive kasvanud eeskätt naaberriikidest töölkäijate arvel (nt aastail 2003-2008 loodi 55 349 uut palgalist töökohta, nendest 31,2% täideti Luksemburgi elanike ning 68,8% piiritaguste töölistega). Samas ei tekita see ühiskonnas erilisi pingeid, kuna nö. oma elanikkond püsib enam-vähem sama arvu juures ja üldine tööpuudus on vaatamata majanduskriisile madal.

Töövõtuleping on kohustuslik ja üldiselt ka püsiv. Tähtajalisi lepinguid vaadeldakse erandina, mida reguleerib seadus. Töötajad on ulatuslikult kaitstud ja peale katseaja (minimaalselt 2 nädalat kuni 12 kuud) lõppemist on keeruline töötajat lahti lasta. Inimestel, keda on ettevõtte majanduslike probleemide tõttu vallandatud, on õigus ettevõtte laienemisel esmajärjekorras tööd saada. Töönädala pikkus on 40 tundi (maksimum 48 tundi). Ületunnid on tasustatavad tööpäeviti 40% ulatuses ja riiklikel pühadel ning pühapäeviti veel kõrgemalt. Palgaläbirääkimisi peetakse kollektiivselt. Miinimumpalk ulatub 1609,3 eurost 1931,44 euroni (2009. a.).

Tarbijahinnad Luksemburgis on sarnased naaberriikidega (Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa), kuid sissetulekud elaniku kohta on naaberriikidega võrreldes palju suuremad ning elanike ostujõud Luksemburgis maailma kõrgemaid. Ostujõu pariteedina on elanike sissetulek Luksemburgis teistest Euroopa riikidest oluliselt suurem – 78 559 $ (2008. a.).