6. MAJANDUS

Suurima osa Luksemburgi SKP-st moodustab teenuste sektor - 83,3% (põllumajandus moodustab 0,4%, töötlev tööstus 8,8% SKPst). Teenuste arvestuses on juhtpositsioonil finantssektor (finants- ja kindlustusteenused), moodustades 38% SKPst, 19% tööhõivest ja 31% valitsuse maksutulust. Luksemburg on maailma kümne suurema finantskeskuse hulgas ning investeerimisfondide arvestuses maailmas teine (New Yorgi järel). Luksemburg on koduks 146-le (seisuga 31.08.2009) enamjaolt väliskapitalil põhinevale pangale, millele lisanduvad veel Euroopa suuremad investeerimisfondid. Luksemburgi finantssektori tõrgeteta töö on äärmiselt oluline terve Euroopa pangandussektori toimimiseks.

Väikese riigina toetub Luksemburg tugevalt välisinvesteeringutele, -kaubandusele ning -tööjõule. Enamik panku sooritavad ulatuslikke välistehinguid ja on välismaalaste kätes. Majandus toetub 63,5% ulatuses võõr-, sh piiritagusele tööjõule. Luksemburgi SKT elaniku kohta (ostujõu pariteet) on Maailmapanga andmetel maailmas kõrgeim (78 559 $).

Luksemburgi majandusvabadust on 2009.a. hinnatud 75,2%-le (eelmise aastaga võrreldes tõus 0,5%), mis paigutab Luksemburgi maailmas 15. kohale. 43 Euroopa riigi seas on Luksemburg 8. positsioonil (1. Iirimaa, 2. Taani). Euroopa keskmine on 66,3%, maailma keskmine 59,5%.

Vaatamata üldisele välisinvesteeringute vähenemisele parandas Luksemburg 2008. aastal oma positsiooni investeerimissektoris veelgi. Välisinvesteeringuid tuli riiki sisse 3 miljardi dollari väärtuses, samas kui riigi enda välisinvesteeringud vähenesid 25 miljardi ulatuses. 2009. aasta veebruari seisuga on Luksemburgis 3402 investeerimisfondi. Hallatava aktiva arvestuses on Luksemburg maailmas USA järel teine. 2009. aasta seisuga on Luksemburgi fondide varad 1 559 653 miljonit eurot, moodustades Euroopa fondidest 25,4%. (Võrdluseks: Prantsusmaal, mis on suuruselt teine fondide keskus Euroopas, on fondide väärtus 1 293 265 miljonit eurot - turuosa 21,4%, Saksamaal 911 330 miljonit eurot- turuosa 14,8%).

Luksemburgi tööstustoodangut (13% SKTst) kontrollivad enamikus välisettevõtted. Suures osas on väliskapitali kontrolli all ka klaasitööstus (Guardian), plastmassitööstus (DuPont) ning masina- ja aparaadiehitus. Rahvusvahelistest tööstusettevõtetest paiknevad Luksemburgis veel Exxon Mobile (nafta ja bensiin), Ferrero (maiustused) jt.

Kõrgtehnoloogia, meedia ja telekommunikatsioonide sektorid on samuti Luksemburgis rahvusvaheliselt esindatud: RTL group, SES global, Microsoft, Siemens, AOL, Skype, iTunes (Apple) jt. Paljud nendest firmadest koordineerivad oma tegevust Euroopas just Luksemburgist. Luksemburg on ka rahvusvahelise logistika ja õhuveo keskus: Panalpina, Kuehne + Nagel, Thiel Logistik, DHL, FedEx, Cargolux, Luxair ja China Airlines.

Majandusarenguid

2009. aasta sügisel seisab Luksemburg silmitsi kõige sügavama majanduskriisiga alates 1970. aastate terasekriisist. Finantssektori tulusus, mis on peamine majanduskasvu ja kaubanduse mootor (30% eelarve tuludest tuleb just finantssektorist), väheneb kiiresti (pangandussektori tulud vähenesid IMFi andmetel 2008. aastal 17%). Olles üks maailma suurimatest finantskeskustest, peegelduvad maailma finantsturgude suundumused Luksemburgi majanduses. Riigi finantsstabiilsus sõltub sellest, kuidas läheb Luksemburgis harukontoreid omavatel emaettevõtetel Euroopas. Emaettevõtete likviidsusprobleemid kandusid üle Luksemburgis asuvatele harukontoritele.

2007. aasta SKT 5,2%-ne kasv asendus 2008. aastal 1% langusega. Erinevad allikad prgnoosivad majanduslanguse süvenemist 2009. aastal ja kerget taastumist 2010. aastaks.

Luksemburgi SKT kasv

Tulenevalt ekspordi suurest osakaalust SKTst (180% SKTst - 2008) kaasnes ekspordi kokkukuivamisega järsk majanduslangus. Sellega võitlemiseks rakendab valitsus fiskaalstiimulit, mis on üle 3% SKTst. Riigivõlg on finantssektori (Fortis, Dexia) toetamise tulemusena kahekordistunud, kuid on sellele vaatamata üks Euroopa Liidu madalamaid (2008 -14,8% SKTst. IMF ennustab riigivõla kasvu 22,6%-le 2010. aastaks). Lisaks sellele tõsteti ELi-ülese initsiatiivi raames hoiuste kindlustusmäära piiramata ajaks viis korda (100 000 euroni).

Nii ekspordis kui ka impordis ennustatakse 2009. aastaks langust (ekspordis 1,6% ja impordis 1,5%). Ainukestena ennustatakse kasvu eratarbimises (1,5%) ja avaliku sektorite kulutustes (3%). Kasvu eratarbimises toetavad valitsuse poolt vastu võetud maksukärped 2009. aastaks, mis on osaliselt kasvatanud 2009. aasta eelarve puudujääki. Tulenevalt sellest, et Luksemburgi ekspordisektor on enamjaolt suunatud Euroopale, sõltub Luksemburgi majandus sellest, kuidas ülejäänud Euroopa suudab majanduskriisiga toime tulla.

2009. aasta aprilli seisuga oli inflatsioon Luksemburgis üks Euroopa madalamaid (-0,6%). Sisenõudluse vähenemine kärbib palganõudmisi ja piirab hinnakasvu mittekaubanduslikus sektoris. Edaspidiseks ennustatakse inflatsiooni madala taseme säilimist.

Luksemburgi majanduse üks suuremaid väljakutseid on elanikkonna vananemine ja väga soodsad pensionitingimused. Viimased võimaldavad inimestel juba varakult pensionile minna, kuid samas pärsivad vanurite aktiivset kaasamist tööturgu, ka koormab see järjest vananeva ning negatiivse iibega rahvastiku puhul riigieelarvet.