V sajandil vallutasid frangid alates 53. a. roomlaste kontrollitud territooriumi. Olles seejärel järgemööda frankide kuningriigi, Karl Suure Püha Rooma impeeriumi ja Lotharingia kuningriigi koosseisus, sai Luksemburg esmakordselt iseseisvaks territooriumiks 963. a., mil prints Siegfried, Ardennide krahv, vahetas oma senised maavaldused Lucilinburhuc'i ("väike kindlus") vastu – sealt pärineb ka riigi nimi. Karl IV annab 1354. a. krahvkonnale hertsogiriigi õigused. Aastal 1443 läheb Luksemburg Burgundia hertsogi Filip III Hea valdustesse.

Järgneva nelja sajandi jooksul kuulus Luksemburg Habsburgide dünastiale, Hispaania Madalmaade ja Prantsuse kuningriigi koosseisu. 1815. a. Viini konverents taastab Luksemburgi (suur)hertsogiriigi õigused Hollandi krooni all. Pariisi 1848. a. revolutsioon käivitab sündmuste ahela, mille tulemusena saab Luksemburgist pärast Londoni konverentsi 1867. a. iseseisev riik.

Esimese maailmasõja ajal okupeeris Luksemburgi Saksamaa, kuid valitsusel ja suurhertsoginna Marie-Adélaide’il võimaldati kogu okupatsiooni vältel ametisse jääda. Sõdadevahelisel ajajärgul siseriiklik olukord halvenes, kui Euroopa parem- ja vasakäärmuslikud hoiakud Luksemburgi levisid (kommunistide rahutused tööstuspiirkondades jms). Teise maailmasõja ajal hõivasid Saksa väed taas Luksemburgi ning valitsus ja monarh taandusid eksiili, naastes 1944. aastal.

Troon kuulub Nassau perekonna (mille teine haru on troonil Hollandis) Nassau-Weilburgi harule (võimul alates 1890. a.) ning pärandatakse esmasünnireegli alusel meesliinis. Hetkel valitseb Tema Kuninglik Kõrgus suurhertsog Henri (troonil alates 7. oktoobrist 2000. a.). Tema Kuningliku Kõrguse ema, suurhertsoginna Josephine-Charlotte (suri 2005), oli Belgia printsess, eelmise ja praeguse Belgia kuninga õde.

Troonipärija on Tema Kuninglik Kõrgus prints Guillaume. 20 oktoobril 2012 abiellus ta Belgia krahvinna Stéphanie de Lannoy’ga. Kiriklik laulatustseremoonia leidis aset Luxembourg’i linna Jumalaema katedraalis (Cathédrale Notre-Dame de Luxembourg).

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter