1. ÜLDANDMED
Asukoht: Lääne-Euroopa; Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia vahel.
Pindala: 2586 km² (sellest haritavat maad 27%, püsisaagiga maad 1%, püsivaid karjamaid 20%, metsi 21% ja muud 31%). Maksimaalne pikkus põhjast lõunasse on 82 km ning läänest itta 57 km. Piiri pikkus on 359 km, sellest Belgiaga 148 km, Prantsusmaaga 73 km, Saksamaaga 138 km.
Rahvastik: 524 853 in (jaanuar 2012); Luksemburgi rahvaarvust moodustavad 43,2% välismaalased (võrdluseks: 2001. aastal 36,9%). Kõige suurema kogukonna moodustavad portugallased (37%), prantslased (14%), itaallased (9%) ja belglased (8%). Iive on küll positiivne, kuid seda välismaalaste lisandumise tõttu (luksemburglaste iive on negatiivne). Võõrtööjõud moodustab enam kui 42% tööhõivest (välismaalastest residendid ja naaberriikidest töölesõitjad kokku). Luksemburgi elanikkonnast on 66,9% aktiivses vanuses, st. 15-64; 2011.a. töötas neist finantsalal 28,5%, kaubanduses 25,7% ja ehituses 10,6%.
Riigikord: Esindusdemokraatia konstitutsioonilise monarhia vormis
Riigipea: Tema Kuninglik Kõrgus suurhertsog Henri (troonil alates 7. oktoobrist 2000.a.).
Valitsus: 7. juunil 2009.a. toimunud parlamendivalimised võitis PCS/CSV (Chrëschtlech Sozial Vollekspartei - kristlik-sotsiaaldemokraatlik rahvapartei), saades 38,04% häältest, millest tulenevalt anti valitsuse moodustamise õigus taas Jean-Claude Junckerile (oli Luksemburgi rahandusminister alates 1989. aastast ja olnud peaminister alates 1995 a., eelkäija: Jacques Santer). Junckeri juhitud valitsus on koalitsioonivalitsus, kuhu kuuluvad PCS ja POSL (Parti Socialiste Ouvrier Luxembourgeois - sotsialistlik töölispartei). Valitsus vannutati ametisse 23. juulil 2009. Järgmised parlamendivalimised on juunis 2014.
Rahvuspüha: 23. juuni (valitseja päev; valitseja sünnipäeva tähistamine). Algselt 23. jaanuar, 1961.a. viidi juunikuusse.
Riigikeel: Alates 1984.a. on riigikeel luksemburgi (Lëtzebuergesch) keel. Administratiivkeeled on prantsuse, saksa ja luksemburgi keel.
Riigilipp: punane, valge ja taevasinine (võrdsete horisontaalsete triipudena)
Religioon: rooma katoliiklik (87%), muu (protestandid, juudid, moslemid) 13%.
Raha: euro (alates 1.01.2002)
Tööpuudus: 6,8% (2009) 7,4% (2010), 7,4% (2011).
SKT: 43 miljardit eurot (2011)
SKT elaniku kohta: 81 383 € (2012) ehk 171% ELi keskmisest (Luksemburgi SKT elaniku kohta on nii kõrge välistööjõu suure osakaalu tõttu. Nn pendeltöölised panustavad SKTsse, kuid residentelanikkonna hulka neid ei arvata ning seega SKT per capita arvutamisel arvesse ei lähe).
SKT aastane juurdekasv: 2012. aastaks ennustatakse SKT 1%-list ja 2013. aastaks 1,5%-list kasvu.
Inflatsioon: 2,3% (2010); 3,4% (2011).
Riigieelarve: Kui 2007. aastal oli Luksemburgi eelarve ülejääk 3,6% SKPst, siis 2008. aastal kahanes see 2,6%le. 2009. aasta oli eelarve juba puudujäägis 5%ga SKTst, mis 2011. aastaks suudeti vähendada 1,1%-le SKT-st. Eelarve puudujääki ei põhjusta ainult globaalne majanduskriis, vaid oma osa on ka maksukärbetel, mis võeti vastu enne globaalse majanduskriisi süvenemist.
Riigivõlg: 2010. aastal oli riigivõlg 7672,5 miljonit eurot. 2011. aastal see pisut kasvas 7785,9 miljoni euroni, mis on 18,2% SKPst (olles siiski üks väiksematest riigivõlgadest Euroopas).
Suuremad linnad:
Luxembourg - pealinn, 96 000 elanikku (2011)
Esch-sur-Alzette – 29 900
Differdange – 21 000
Dudelange – 18 300
Asustustihedus: 202,9 inimest ruutkilomeetri kohta (2012)
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
