EESTI JA LEEDU MAJANDUSSUHTED

Majanduslepingud

Eesti ja Leedu kaubandussuhteid reguleerib alates 1. maist 2004. a., mil nii Eesti kui Leedu said Euroopa Liidu liikmeteks, EL õigustik. Sellest kuupäevast alates lõppes vabakaubanduslepingute kehtivus, mille alusel varasemalt toimus kaubavahetus Eesti, Läti ja Leedu vahel. Peale 1. maid 2004. a. jäid kehtima alltoodud Eesti ja Leedu ning kolmepoolselt Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud lepingud.

Kahepoolsed lepingud (Eesti-Leedu):

• Eesti ja Leedu vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping – jõustus 08.02.2006
• Eesti ja Leedu vaheline lennundusalane kokkulepe – jõustus 05.09.1995
• Eesti ja Leedu vaheline investeeringute kaitse ja vastastikuse soodustamise leping – jõustus 20.06.1996

Kolmepoolsed lepingud (Eesti-Läti-Leedu): 

• Balti ühistransiidi protseduuri kokkulepe – jõustus 01.06.1999
• Kaubandusliku meresõidu kokkulepe – jõustus 19.01.2000
• Turismikoostöö kokkulepe – jõustus 26.06.2002

Kaubavahetus

Kaubavahetus Leeduga hõlmab 2012. a koondandmete põhjal 7,1% Eesti kaubavahetusest (6. kaubavahetuspartner).
2012. a tulemuste põhjal oli Eesti kaupade eksport Leetu 675,3 miljonit eurot, aastane kasv ligi 126 mln eurot. Selle näitajaga oli Leedu Eestile suuruselt viies eksporditurg (5,4 % koguekspordist). Impordi lähteriikidest oli Leedu samuti viiendal kohal (8,6% koguimpordist). Leedu import Eestisse moodustas ligi 1,2 mld eurot, aastane kasv 144 mln eurot.

Olulisemad ekspordiartiklid Leetu 2012 (% kogusummast):

• mineraalsed tooted – 17,9%
• masinad ja seadmed – 14,4%
• transpordivahendid  – 10,6%
• loomsed tooted  – 8,8%

Olulisemad impordiartiklid Leedust 2012 (% kogusummast):
• mineraalsed tooted  – 47,1%
• masinad ja seadmed – 10,7%
• keemiatooted – 9,4%
Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Investeeringud

Eesti investeeringud Leedus

Leedu on Eesti jaoks väga oluliseks otseinvesteeringute sihtriigiks. 2012. aasta lõpu seisuga on Leetu tehtud kogu otseinvesteeringutest 19.8% ehk 867,8 miljoni euro väärtuses. Mahult oli Leedu Eesti otseinvesteeringute teiseks sihtriigiks Küprose järel. Suurimad investeeringud on teinud Balti Laevaremonditehas, mis omandas kokku kolm laevaehitus- ja laevade projekteerimisega tegelevat ettevõtet (Vakaru Laivu Gamykla, AB Baltijos Laivu Statykla ning UAB Baltic Engineering Centre’i), samuti Olympic Casino ja Merko Ehituse edukat tegevust oma tütarettevõtete kaudu.

Peamised sektorid on: kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus.

Leedu investeeringud Eestis

Leedu otseinvesteeringute kogumaht Eestis oli 2012 aasta 31. detsembri seisuga 440 miljonit eurot, mis moodustas 3,1% kogu otseinvesteeringutest Eestisse. Sellega oli Leedu otseinvesteeringute lähteriikide pingereas 6. kohal. Suurematest investeeringutest võiks ära märkida Paljassaare kalatööstuse ostu kalatöötleja Vičiunai poolt. Lisaks võib nimetada Leedu suurima kaupluste keti omaniku Vilniaus Prekyba sisenemist Eesti turule (tegutseb Maxima kaubamärgi all), Lietuvos Energija osalust Estlink merekaabli projektis, Tallinna Külmhoone omandamist Leedu investorite poolt ning CD- ja DVD-plaate tootva ettevõtte Baltic Optical Disc poolt tehase rajamist Eestisse.

Peamised sektorid on: finants- ja kindlustustegevus; hulgi- ja jaekaubandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.