ÄRIKESKKOND

Leedu äriõigus tugineb tsiviilseaduse traditsioonile, mis tähendab, et seadused on õiguse esmaseks allikaks ja pretsedentidel ei ole nii suurt tähtsust kui anglo-ameerika kultuuriruumis. Suur osa äriõigust puudutavaid seadusakte on vastu võetud ja kohandatud hiljuti, seoses Leedu saamisega Euroopa Liidu liikmeks.

Elamis- ja tööload

Üldjuhul peab välismaalasel Leedus töötamiseks olema tööluba. Eesti kodanikud tööluba ei vaja.  Töötamine on tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana ja töötamine töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. Välismaalasele antava tööloa kehtivusaeg ei või ületada talle Leedus elamiseks väljastatud elamisloa kehtivusaega.

Tööluba väljastatakse töölepingu esitamise alusel. Juhul, kui välismaalase alaline töökoht asub välismaal, siis ajutise töölepingu esitamise alusel.

Välismaalasele makstav töötasu ei tohi olla madalam kui Leedu residentidele samalaadse töö eest makstav töötasu.

Erandid tööloa nõudest

Ilma tööloata saavad Leedu Vabariigis töötada:

• EL kodanikud
• Välismaalased, kes omavad Leedu alalist elamisluba
• Välismaalased, kes omavad Leedu ajutist elamisluba järgmistel alustel:
  - Leedu Vabariigi kodakondsuse taotlejad;
  - Leedu päritolu;
• taasühinenud perekonna osapool (Leedus alalist või ajutist elamisluba omava välismaalase perekonnaliige, kes ei ole EL kodanik, kuid omab pereliikmena Leedus elamisluba);
• Leedu kodaniku kasulaps või selle hooldaja;
• isik, kes on vastavalt Leedu Vabariigi seadustele riigi kaitse all või põgenik.

Tööloa taotlemine, selle kehtivus ja tühistamine

Töölubasid väljastab ja tühistab Leedu Sotsiaal- ja Tööministeeriumi juures asuv Riiklik Tööbörs.

Välismaalase taotlus tööloa saamiseks vaadatakse läbi 2 kuu jooksul alates selle esitamisest Riiklikule Tööbörsile. Leedus töötada sooviv välismaalane (või tema tööandja) peab hankima tööloa Leedus töötamiseks juba enne riiki sisenemist.

Tööloa väljastamine sõltub olukorrast Leedu tööturul ja nõudlusest vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti järele. Tööluba väljastatakse välismaalasele juhul, kui Leedus puudub temaga võrdse kvalifikatsiooniga spetsialist.

Riigilõiv 1 aasta pikkuse tööloa eest on 110 LTL (32 eurot).

Tööluba väljastatakse 2 kuu jooksul alates taotluse esitamisest kuni 2 aasta pikkuseks perioodiks olenevalt töölepingu pikkusest, sellele on märgitud ka taotleja amet ja teda palganud ettevõtte nimi.

Välismaalasele, kes soovib Leedus saada hooajalist tööd, väljastatakse tööluba kuni 6 kuu pikkuseks perioodiks alates kuupäevast, mil ta esmakordselt siseneb Leedu Vabariiki.

Välismaalasele, kes saabub Leetu ametialasele väljaõppele, väljastatakse tööluba üheks aastaks, mida erijuhtudel võib pikendada, näiteks, kui väljaõppe kestus on pikem kui üks aasta ja tööloa pikendamine on vajalik soovitud kvalifikatsiooni omandamiseks.

Tööluba on võimalik tühistada järgmistel põhjustel:

• tööluba on omandatud pettuse teel
• töölepingu katkemine tööandjaga
• välismaalase ajutise elamisloa tühistamisel.

Euroopa Liidu riikide kodanike töötamine Leedu Vabariigis

EL kodanikud eraldi tööluba töötamiseks Leedu Vabariigis ei vaja, kui neil on Leedus registreeritud tööandjaga sõlmitud tööleping. 

Küll aga ei ole Leedu sarnaselt mitme teise EL riigiga veel jõudnud lihtsustada EL kodanike ja nende perekonnaliikmete elama asumist Leetu, mis tuleneb sellekohasest EL-i direktiivist.

Välismaalane, kes on EL kodanik, võib viibida Leedus kolme kuu vältel poolaastas alates tema riiki sisenemisest. Kui ta samal ajal otsib tööd, võib ta Leetu jääda veel täiendavalt kolmeks kuuks.

Kui EL kodanik elab ja töötab töölepingu alusel Leedus ning soovib seda teha pikemalt kui kolme kuu jooksul poolaastas, siis selleks peab ta taotlema EL kodaniku elamisloa või ajutise elamisloa Leedus,  mille väljaandmise otsustab ja korraldab siseministeerium. Kui tööperiood jääb lühemaks kui kolm kuud poolaastas, siis nimetatud elamisluba taotlema ei pea.

EL kodaniku elamisloa taotlemiseks tuleb Migratsiooniametile esitada järgmised dokumendid:

• taotlus;
• kehtiv reisidokument või selle koopia;
• dokument, mis tõendab elatusvahendite olemasolu Leedus või ametlikku sissetulekut tõendav dokument;
• tõend riigilõivu maksmise kohta.

Kui ajutine elamisluba väljastatakse tavaliselt üheks aastaks, siis EL kodaniku elamisluba väljastatakse 5 või 10 aastaks ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Riigilõiv EL kodaniku elamisloa eest on 50 LTL ( 14,50 eurot), ajutise elamisloa eest 450 LTL (130 eurot).

Täiendav info:
Välismaalaste seadus

Ettevõtte asutamine

Ettevõtlusvormid

Enne ettevõtlusvormi valimist tuleks otsustada, kas ettevõte kujuneb põhi- või kõrvaltegevuseks, kas eesmärgiks on tegutseda lühiajalise projektina või luua pikema perspektiiviga ettevõte ning milliseid riske soovitakse võtta.

Leedus enimlevinud ettevõtlusvormid on järgmised:

• Füüsilisest isikust ettevõtja (individuali įmonė), mille tegevust reguleerib järgmine seadus: http://www3.lrs.lt/pls/inter2/dokpaieska.showdoc_l?p_id=262173
• Täisühing (tikroji ūkinė bendrija – TŪB) ja usaldusühing (komanditinė ūkinė bendrija - KŪB), mille tegevust reguleerib järgmine seadus: http://www3.lrs.lt/pls/inter3/dokpaieska.showdoc_l?p_id=260521
• Aktsiaselts (Akcinę Bendrovę – AB) ja osaühing (Uždaroji Akcinę Bendrovę - UAB), mille tegevust reguleerib järgmine seadus: http://www3.lrs.lt/pls/inter3/dokpaieska.showdoc_l?p_id=233471

Lisaks tegutsevad Leedus vastavalt ettevõtteseadusele veel järgmist tüüpi ettevõtted:

• investeerimisettevõte (investicine bendrove);
• riigiettevõte (valstybes imone), piiratud vastutusega riigi omandis ettevõte;
• munitsipaalettevõte (savivaldybes imone), piiratud vastutusega omavalitsuse omandis ettevõte;
• Põllumajandusühistu (Žemės ūkio bendrovė – ŽŪB), mille puhul vähemalt 50% tuludest moodustavad sissetulekud põllumajandustoodete müügist või agraarteenuste osutamisest,
• Ühistud (Kooperatinė bendrovė – KB), mille asutajateks peavad olema vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut, kes kõik on ka ühistu liikmed;
• Mittetulundusühingud (Ne pelno organizacijos).

Äritegevuse alustamise erisused

Maailmapanga poolt koostatud ülevaate kinnitusel on Balti riikides äriühingu registreerimisel mõningad erinevused. Selle kohaselt võtab äriühingu asutamine Leedus aega 26 päeva. Võimalik on äriühingu registreerimine kiirmenetluse korras 5 tööpäevaga.

Audiitor tuleb valida kui esineb vähemalt 2 järgmistest tingimustest:

• äriühingu müügitulu aastas ületab 10 miljonit litti;
• äriühingu varade bilansiline väärtus ületab 5 miljonit litti;
• äriühingus on rohkem kui 50 töötajat.

Peab kindlasti arvestama, et ettevõtte asutamine Leedus võib olla aeganõudev protsess, mille puhul ei ole väheoluline ka kohaliku keele oskus. Leedus kulub käibemaksukohuslaseks registreerimisele 15 päeva. Lisaks kutsub Leedu maksuamet ettevõtjad enne seda vestlusele, mille käigus tuleb ettevõtja esindajal täita umbes 20-leheküljeline küsimustik (puudutab muuhulgas ka näiteks osanike ja juhatuse liikmete varalist seisu). Vestlus viiakse läbi leedu keeles ning Leedu maksuameti väitel on selle eesmärgiks võimalike pettuste tuvastamine.

Vaatamata kiirmenetluse võimalusele registreerida ettevõte viie päevaga, tuleb alustaval ettevõtjal arvestada, et lisaajaga äriühingu normaalseks toimima hakkamiseks ja suurema bürokraatia ja lisakuludega kui Eestis.

Äritegemise kulutused Leedus 2011. a.

• Äriühingu asutamine kuni EUR 600
• Tõlketeenus/h EUR 52
• Keskklassi sõiduauto rent/24h EUR 43 - 58
• Takso/km EUR 0.6
• 2-3 toalise korteri kuurent kesklinnas EUR 800-1,000
• Hotell (4-star)/ kesknädalal EUR 100-150

Allikas: Leedu Arenguagentuur

Ettevõtte registreerimine

Üldjuhul on soovitav ettevõtte registreerimiseks pöörduda sellega tegelevate advokaadibüroode poole. Üldisemate küsimuste korral on võimalik saada abi ja soovitusi Eesti Suursaatkonnalt Leedus.

Leedu advokaadibürood ja Leedus juba tegutsevad välisinvestorid soovitavad ettevõtte asutamisel Leedus valida kahe piiratud vastutusega äriühingu tüübi: aktsiaseltsi ja osaühingu vahel.

Osaühing

Osaühingul on võrreldes aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingule ärinime valimisel peab arvestama, et see ei oleks eksitav ega kattuks tuntud äriühingute või kaubamärkide nimetustega. Kui ärinimes soovitakse kasutada sõna „Lietuva”, siis on selleks vajalik eriluba, mille väljastab Leedu Justiitsministeerium.

Osaühingu asutamisel Leedus on kasulik teada:

• Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, Leedu Ettevõtteseaduse kohaselt tohib osanikke olla maksimaalselt 249;
• Minimaalne osaühingu kapital on 10 000 LTL (ca 2 900 €), osakapitali ülemmäära suurus ei ole piiritletud;
• Kapitali sissemakse peab olema vähemalt ¼ suuruses osas rahaline. Ülejäänud sissemaksed võivad olla ka mitterahalised, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Mitterahaliste sissemaksetena saab käsitleda vara, mille kohta tuleb esitada selle hindamise akt;
• Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingule ajutine pangaarve mõnes Leedu kommertspangas. Sellele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Leedu ettevõtteregistrisse  ehk registreeritud Registrikeskuses;
• Kõik asutajad peavad olema sissemakse täielikult tasunud enne avalduse esitamist Registrikeskusele osaühingu registrisse kandmiseks;
• Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega;
• Juhatuse või nõukogu ametisse nimetamine ei ole kohustuslik, kõik ettevõtte juhtimist puudutavad otsused võib teha osanike üldkoosolek;
• Osaühingu aktsiaid ei tohi müüa avalikul pakkumisel. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele eelisostuõigusena või kolmandatele isikutele kirjaliku ostu-müügilepingu alusel, mis on notariaalselt kinnitatud. Eelnevalt on osaluse müügiks vaja juhtkonna kirjalikku nõusolekut. Põhimõtteliselt saab müüki keelata vaid juhul, kui osaühingu aktsionäride arv kasvab müügi tulemusel suuremaks kui 250.

Osaühingu asutamiseks Leedus tuleb kõigepealt esitada Leedu notarile kinnitamiseks järgmised dokumendid:

• äriühingu registreerimise taotlus koos asutajate andmetega;
• põhikiri, milles on ära toodud ka äriühingu nimi (notar kontrollib, kas selle nimega äriühingut juba registreeritud ei ole) ja selle tegevusalad;
• kirjalik nõusolek hoone omanikult, millisel aadressil ettevõte registreeritakse ehk garantiikiri tegevusruumide olemasolu kohta. Võimalik on ka äriühingu registreerimine mõne registreerimist korraldava advokaadibüroo juurde;
• asutamiskoosoleku protokoll või selle väljavõte äriühingu loomise, selle juhtorganite valimise ja nende pädevuse kohta;
• väliskapitali osalusega äriühingu puhul (kui osanikuks on välismaal tegutsev äriühing) tuleb esitada dokumendid, mis kinnitavad osaniku reaalset majandustegevust teises riigis (nt. Eesti Äriregistri tõend);
• panga teatis rahalise sissemakse tegemisest osaühingu ajutisele arveldusarvele. Mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt ja osaühingule üleandmise leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed. Vajadusel audiitori arvamus hindamise objektiivsuse kohta;
• osanike nimed, isikudokumentide koopiad, aadressid, nende osaluse suurus.

Osaühingu registreerimiseks Registrikeskuses (Registrų centras valstybės imonė) tuleb esitada järgmised dokumendid:

• Äriühingu põhikiri, notariaalselt kinnitatud;
• Asutamisleping (või asutamisotsus, kui osaühingul on vaid üks asutaja) koos põhikirjaga. Asutamislepingule ja põhikirjale peavad alla kirjutama kõik asutajad, kelle allkirjad peavad olema notariaalselt tõestatud;
• Taotlus Registrikeskusele, millele peavad alla kirjutama kõik juhatuse liikmed. - Äriühingu allkirjaõiguslike isikute allkirjanäidised;
• Tõend registreerimise eest riigilõivu tasumise kohta;
• Panga teatis rahalise sissemakse tegemisest osaühingu ajutisele arveldusarvele. Mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt ja osaühingule üleandmise leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed. Vajadusel tuleb lisada audiitori arvamus hindamise objektiivsuse kohta.

Aktsiaselts

Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.

Vastavalt Leedu äriseadustikule võivad aktsiad olla erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele.

Aktsiaseltsi asutamisel Leedus on kasulik teada:

• Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut;
• Minimaalne aktsiakapital on 150 000 LTL (44118 €);
• Kapitali sissemakse peab olema vähemalt ¼ suuruses osas rahaline. Ülejäänud sissemaksed võivad olla ka mitterahalised, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus või tehtav töö. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi asi (hoone, seade, auto, tooraine jms.), varaline õigus (võlanõue, teiste äriühingute osad või aktsiad jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega. Mitterahaliste sissemaksete hindamiseks peab olema koostatud sellekohane hindamisakt, hindamist peab kontrollima audiitor. Mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud aktsiaseltsi põhikirjas.;
• Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel ajutine pangaarve, mille arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Registrikeskuses;
• Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne Registrikeskusele avalduse esitamist;
• Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad aktsionäridele võrdse arvu hääli. Erineva nimiväärtusega aktsiad annavad proportsionaalse arvu hääli vastavalt tema nimiväärtusele. Eelisaktsiate omanikel üldreeglina hääleõigust ei ole;
• Juhatuse või nõukogu ametisse nimetamine ei ole kohustuslik, kõik ettevõtte juhtimist puudutavad otsused võib teha ettevõtte osanike üldkoosolek;
• Aktsiaseltsi aktsiaid võib müüa avalikult börsil vastavalt väärtpaberiturgu reguleerivatele seadusaktidele. Aktsiaseltsil on lubatud emiteerida ka võlakirju. Aktsiate võõrandamise tehingud on võimalikud vaid nende täieõiguslike omanike poolt või nende notariaalselt kinnitatud volituse alusel;
• Aktsiate ülevõtmine hüvitise eest: Leedu äriseadustik näeb ette võimaluse põhiaktsionäril, kellele kuulub üldkoosoleku vähemalt 95% aktsiatest, õiglase rahalise hüvitise eest üle võtta vähemusaktsionäride aktsiad. Pärast ülevõtmise otsustamist tuleb aktsiaseltsi juhatusel esitada Leedu Väärtpaberiregistrile avaldus, mille alusel register korraldab aktsiate ülekandmise põhiaktsionärile ning hüvitissummade ülekandmise vähemusaktsionäridele.

Aktsiaseltsi asutamiseks Leedus tuleb kõigepealt esitada Leedu notarile kinnitamiseks järgmised dokumendid:

• Äriühingu registreerimise taotlus koos asutajate andmetega;
• Põhikiri, milles on ära toodud ka äriühingu nimi (notar kontrollib, kas selle nimega äriühingut juba registreeritud ei ole) ja selle tegevusalad;
• Kirjalik nõusolek hoone omanikult, millisel aadressil ettevõte registreeritakse ehk garantiikiri tegevusruumide olemasolu kohta;
• Asutamiskoosoleku protokoll või selle väljavõte äriühingu loomise, selle juhtorganite valimise ja nende pädevuse kohta;
• Juhatuse liikmete ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, elukohad. Juhul, kui juhatuse liikmeid on rohkem kui kaks, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe. Juhul, kui moodustatakse nõukogu, siis ka selle liikmete andmed. Juhul, kui nõukogu liikmeid on rohkem kui kaks, valivad nõukogu liikmed endi hulgast juhatuse esimehe;
• Väliskapitali osalusega äriühingu puhul (kui osanikuks on välismaal tegutsev äriühing) tuleb esitada dokumendid, mis kinnitavad osaniku reaalset majandustegevust teises riigis (nt. Eesti Äriregistri tõend);
• Panga teatis rahalise sissemakse tegemisest osaühingu arveldusarvele. Mitterahalise sissemakse korral selle audiitori poolt koostatud hindamise akt ja osaühingule üleandmise leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed;
• Osanike nimed, nende osaluse suurus.

Aktsiaseltsi registreerimiseks Registrikeskuses tuleb registrile esitada järgmised dokumendid:

• Äriühingu põhikiri, asutamisotsus ja asutaja tegutsemisluba  - peavad olema legaliseeritud või apostilliga kinnitatud;
• Asutamisleping (või asutamisotsus, kui osaühingul on vaid üks asutaja) koos põhikirjaga. Asutamislepingule ja põhikirjale peavad alla kirjutama kõik asutajad, kelle allkirjad peavad olema notariaalselt tõestatud;
• Taotlus Registrikeskusele, millele peavad alla kirjutama kõik juhatuse liikmed.;
• Äriühingu allkirjaõiguslike isikute allkirjanäidised;
• Panga teatis rahalise sissemakse tegemisest osaühingu arveldusarvele. Mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt ja osaühingule üleandmise leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed;
• Audiitorite nimekiri (nimi, isikukood, elukoht ja audiitori tunnistuse number) koos audiitorite kirjaliku nõusolekuga;
• Tõend aktsiate registreerimisest Leedu Väärtpaberiregistris. Aktsiate registreerimiseks väärtpaberite keskregistris peab kõigil omanikel eelnevalt olema avatud väärtpaberikonto. Registreerimiseks tuleb esitada taotlus, aktsionäride nimekiri, juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised, põhikiri, asutamisleping või asutamisotsus.

Registrikeskus peab tegema otsuse äriühingu registreerimise kohta 5 tööpäeva jooksul alates dokumentide vastuvõtmisest. Kiireloomulistel asjaoludel on seda võimalik taotleda ka 2 tööpäeva jooksul.

Kui kasutatakse advokaadibüroo abi, siis kogu ettevõtte loomise protsess ei tohiks Leedus teoreetiliselt aega võtta üle 2 nädala. Advokaadibüroo kasutamisel äriühingu asutamiseks tuleb arvestada tasuga  umbes 1200-1300 €. Ettevõtte registreerimine registris maksab umbes 400 €, sh. notaritasu, tõlketeenused ja riigilõiv.

Ettevõtte registreerimisel järel Registrikeskuses tuleb see registreerida Maksuametis (vajadusel ka käibemaksukohuslasena), avada pangaarve, tellida ettevõtte pitsat ja palgata raamatupidaja.

Äriühingu juhtimine

Vastavalt Leedu äriseadustikule juhib äriühingu tegevust üldkoosolek (visuotinis akcininku susirinkimas)  ja tegevdirektor (vadovas), viimane määratakse ametisse korraga kuni 4 aastaks. Ettevõtte juhtimiseks võib valida ka nõukogu või juhatuse, kuid seadus selleks ei kohusta.

Ükski Leedu seadus ei sea äriühingu juhtkonna liikmetele piiranguid residentsuse osas. Seega võivad äriühingut juhtida välisriigi kodanikud. Ettevõtte tegevjuhiga peab olema sõlmitud tööleping. Kui nõukogu ja juhatuse liikmed või tegevdirektor kavatsevad seoses äriühingu juhtimisega viibida Leedus kauem kui 180 päeva poolaastas, siis peavad nad selleks hankima Leedu ajutise elamisloa või pikaajalise viisa. EL kodanikud, kes töötavad Leedus töölepingu alusel, on tööloa nõudest vabastatud.

Osaühingu juhtimist puudutavad detailid sisalduvad ettevõtte põhikirjas, mis on oma iseloomult lihtsalt osaühingu osanike vaheline kokkulepe. Leedu seadused annavad osaühingu asutajatele üsna palju vabadust sobivaima juhtimistüübi valikul ja selle võib sarnaselt kujundada aktsiaseltsi, täis-, usaldus-, või piiratud vastutusega ühingule või ka erinevaid variante omavahel kombineerides. Osaühingut juhib tavaliselt juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek  Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga.

Aktsiaseltsi juhtivorganiteks on nagu Eestiski tavaliselt nõukogu ja juhatus. Tavaliselt peab nõukogu koosnema vähemalt kolmest liikmest. Sisuliselt võivad aktsionärid määrata nõukogusse vastavalt oma soovidele ükskõik kelle, nõukogu liikmed ei pea olema Leedu kodanikud või residendid, samuti pole nõudeid, mis kohustaks nõukogu liikmeteks kaasama aktsionäride, töötajate vms. esindajaid.

Äriühingu juhatus kutsub kokku osanike korralise üldkoosoleku iga rahandusaasta lõpul hiljemalt 4 kuu jooksul alates rahandusaasta lõppemisest. Üldkoosolek peab heaks kiitma otsused, mis puudutavad põhikirja muudatusi ja aktsiakapitali muutmist, kinnitab raamatupidamisaruande, kinnitab ja vabastab audiitori, seab ametisse või vabastab juhatuse liikmeid, ja juhul, kui nõukogu puudub, likvideerib või reorganiseerib ettevõtte tegevust. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb rohkem kui 50% aktsiakapitali valdajatest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle.

Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga.

Auditeerimine

Aktsiaseltsi auditeerimine on kohustuslik iga rahandusaasta lõpul. Osaühingu puhul on auditeerimine kohustuslik juhul, kui see vastab vähemalt kahele kriteeriumile järgnevatest:

• rahandusaasta jooksul sooritatud netomüügitulud on suuremad kui 10 miljonit LTL;
• vara väärtus ettevõtte bilansis ületab 5 miljonit LTL;
• rahandusaasta jooksul palgalehel olevate töötajate arv on suurem kui 50.

Rahandusaasta kattub tavaliselt kalendriaastaga, kui äriühingu põhikirjas pole märgitud teisiti.

Auditi tulemused koos raamatupidamisülevaatega tuleb esitada Registrikeskusele 30 kalendripäeva jooksul üldkoosoleku toimumise päevast alates.

Litsentseerimine

Teatud tegevusaladel äritegevuse alustamiseks Leedus  tuleb taotleda litsentsi.  Kuivõrd litsentsi saab taotleda alles seejärel, kui äriühing on registreeritud registrikeskuses, siis on soovitav küsida sellekohast eelinfot juba enne registreerimist erialaliitudest.

Valdkonnad, mille puhul on kindlasti vajalik litsentsi olemasolu, on nt. ehitus, hasartmängud, meditsiin, farmaatsia, alkoholi- ja tubakakaubandus, kindlustus, turism jne.

Litsentside väljastamine ja muu sellekohane info on konkreetset valdkonda kureeriva ministeeriumi haldusalas.

Filiaali või esinduse loomine

Filiaali asutamiseks Leedus tuleb Registrikeskusele esitada järgmised dokumendid:

• väljavõte loodava filiaali emaettevõtte registreerimisest emamaa äriregistris või tõestatud koopia emaettevõtte väljastatud tegevusloast;
• tõestatud koopiad ettevõtte asutamisdokumentidest;
• emaettevõtte majandustegevuse aastaaruanne;
• tegevuslitsents, juhul, kui ettevõte vajab tegutsemiseks Leedus litsentsi.

Lisaks eelnevale on soovituslik esitada Registrikeskusele igal aastal kõik majandustegevust puudutavad dokumendid, mida filiaali emaettevõte on kohustatud esitama kodumaal.

Kui äriühing soovib asutada Leedus ettevõtte esinduse, siis peab arvestama asjaoluga, et esinduse tegevus on võrreldes filiaali tegevusega märksa piiratum. Esindus ei ole iseseisev ettevõte. Esinduse tööd juhib selle tegevjuht.

Esindus saab esindada ja kaitsta emaettevõtte huvisid Leedus, nt. sõlmida lepinguid jmt.  Esindus luuakse tavaliselt suhtlemiseks juba olemasolevate emaettevõtte klientidega.

Esindus tuleb Registrikeskuses registreerida vaid juhul, kui esindus suhtleb kolmandate osapooltega. Sellisel juhul tuleb esitada Registrikeskusele sarnaselt filiaaliga igal aastal kõik needsamad majandustegevust puudutavad dokumendid, mida filiaali emaettevõte on kohustatud esitama kodumaal.

Leedu seadusaktid ei sätesta, et filiaali või esinduse juht peab olema Leedu kodanik. Leedu eraõigus näeb aga ette, et vähemalt üks filiaali või esinduse töölepinguga töötaja peab olema Leedu resident, omades vastavalt vajadusele elamis- või tööluba Leedus.

Muudatused Leedu Vabariigi äriseadustikus

1. märtsil 2010 jõustusid Leedu Vabariigi äriseadustiku olulised muudatused. Nende peamine eesmärk on lihtsustada osaühingute suhtes rakendatavat regulatsiooni ja parendada selle kaudu üldist ärikeskkonda. Sel eesmärgil on seadusemuudatuste kohaselt võimalik asutada osaühing näidisdokumentide abil. Veel enam, näidates asutamisdokumentides selgelt ära tulevase äriühingu organid, on võimalik vältida osaühingu asutamiseks vajaliku osanike koosoleku kokkukutsumist.

Arvestades tänapäevaseid sidevahendeid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiivi 2007/36/EÜ ellurakendamist, võimaldab Leedu äriseadustiku uus redaktsioon osanikel üldkoosolekul osaleda ja hääletada ka elektroonilisi sidevahendeid kasutades. Samuti on juhatuse liikmetel õigus volitada ülejäänud juhatuse liikmeid lihtkirjalikus vormis. Lisaks laiendati osanike mittevaralisi õigusi ning võimaldati neil volitada end esindama suhtluses osaühinguga mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

Seoses kaheteistkümnenda nõukogu äriühinguõiguse direktiivi (89/667/EMÜ) ellurakendamisega ja sooviga parandada üldist läbipaistvust ärikeskkonnas on uuendatud äriseadustikus ühe olulise muudatusena sätestatud osaühingu kohustus esitada äriregistrile osanike nimekiri, milles on ära näidatud osanike nimed, nende registreeritud elu- või asukoha aadressid (või postiaadress), osanikele kuuluv osade arv ning osade omandamise kuupäevad. See kohustus jõustub alates osaühingu asutamisest. Juba tegutsevatele osaühingutele kehtib üleminekuperiood ning nad peavad avalikustama oma osanike nimekirja hiljemalt 1. oktoobril 2010.

Muudatusi on tehtud ka äriühingute juhtimise regulatsiooni. Äriseadustiku eelmise redaktsiooni kohaselt oli osaühingu juhatusel õigus teha põhivarasse investeerimise, pantidega koormamise, võõrandamis- ning omandamistehingute kohta otsuseid summas, mis ületab 1/20 omakapitali väärtusest. Kuna seda peeti minimaalse osakapitaliga äriühingute puhul liiga madalaks väärtuseks, siis võimaldab äriseadustiku uus redaktsioon osaühingu põhikirjas kõnealust piirsummat suurendada. Seadusemuudatuste kohaselt on juhatuse liikmel õigus astuda omal algatusel juhatuse liikme ametikohalt tagasi, teavitades sellest 15 päeva ette. Samuti on tühistatud nõue esitada äriregistrile juhatuse liikme kinnitatud allkiri.

Maksud

Maksude administreerimisega tegeleb Riiklik Maksuinspektsioon, mis töötab Rahandusministeeriumi haldusalas. Käibemaksu ja aktsiise administreerib Tolliamet. Leedu maksuseaduse viimane versioon kehtib alates 1. maist 2004. aastast.

Peamised maksumäärad (%)

Üksikisiku tulumaks (maksuvaba tulu on 84 € ehk 290 LTL kuus)	15*
Ettevõtte tulumaks	15**
Dividendimaks	0-15***
Tööandja sotsiaalmaks (töötaja osa on 9%)	30,98-31,07
Käibemaks	21
Kinnisvaramaks	0,3-1****
Maamaks	1.5

* sellele lisandub 6% omaosalus tervisekindlustusfondi, dividendid maksustatakse 15%.
** Kui üle 50% ettevõtte tegevusest on seotud põllumajandusega, siis on ettevõtte 2010. a 10%.
Kui ettevõte aastatel 2009-2013 tegeleb tehnoloogiate arendamise valdkonnas, siis on võimalik saada maksualandust 50%.
*** 0% määr on rakendatav juhul, kui investori kontrolli all on viimase kalendriaasta jooksul olnud vähemalt 10% hääleõigusega aktsiatest.
**** Kohaliku omavalitsuse määrata olenevalt hoone tüübist ja kasutamisest.

Täiendav info:
http://www.lda.lt/en/TaxesAndCosts.html

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksu määrasid on alates 1. jaanuarist 2006. aastast 31,7%; 31,23% ja 30,98%.  Sotsiaalmaksu määr sõltub raskete tööõnnetuste toimumise sagedusest ettevõttes – mida rohkem õnnetusi, seda kõrgem on maksumäär. Varem kehtis ühtlane sotsiaalmaksu määr 31%. Põhiosa sotsiaalmaksust (23,4%) suunati pensionikindlustusse, väiksemad summad (2,8%) haigus- ja emaduskindlustuse, 1,5% töötuskindlustuse, 0,3% tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse ning 3% tervisekindlustuse tarbeks.

Töötaja palgalt peetakse kinni 3% sotsiaalmaksu (2,5% pensionikindlustuse ja 0,5% haigus- ja emaduskindlustuse tarbeks).

Aktsiisid

Aktsiisiseaduse viimane versioon jõustus alates 1. mail 2004. aastal ja on kooskõlas EL direktiiviga 92/12/EEC. Aktsiisilõiv on kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, elektrile ja teatud kütustele. Leedus kehtivad aktsiisid ei ole veel ühtlustatud EL-s kehtivate aktsiisidega. Leedu tõstab alates 2008. aastast tubakaaktsiisi ja kütuseaktsiisi.

Täiendav info:
http://skelbimas.lt/istatymai/akcizu_istatymas.htm

Käibemaks

Leedus registreeritud maksustatav isik peab end käibemaksukohuslasena arvele võtma juhul, kui tema maksustatav käive viimase 12 kuu jooksul ületab 100 000 LTL ehk 453 000 EEK.

Välismaal registreeritud ettevõtted peavad end registreerima käibemaksukohuslasena Leedus alates nende tegevuse alustamisest, juhul, kui nad juhivad tegevust Leedust ja muretsevad kaupu teistest EL riikidest.

Leedus kulub käibemaksukohuslaseks registreerimisele 15 päeva. Lisaks kutsub Leedu maksuamet ettevõtjad enne seda vestlusele, mille käigus tuleb ettevõtja esindajal täita umbes 20-leheküljeline küsimustik (puudutab muuhulgas ka näiteks osanike ja juhatuse liikmete varalist seisu). Vestlus viiakse läbi leedu keeles ning Leedu maksuameti väitel on selle eesmärgiks võimalike pettuste tuvastamine.

Tavaline käibemaksumäär on 21%. Leedu on võtnud suuna seni kehtinud käibemaksuerisuste kaotamisele. Nii kehtib 9% maksumäär ravimitele, raamatutele ja ajakirjadele kuni 30.06.2009, kaugkütteteenusele kuni 31.08.2009.a.

Käibemaks tuleb tasuda 25 päeva jooksul pärast maksustava perioodi lõppemist. Ettevõtted, mille käibemaks ületab kolme järjestikuse kuu jooksul 100 000 LTL, peavad käibemaksu tasuma ette.

Käibemaksu tagastamist puudutav info tuleb esitada 25 päeva jooksul pärast maksustatava perioodi lõppemist.

Maamaks

Maamaksu suurus on kuni 1,5% maksustatava maa väärtusest aastas. Põllu- ja metsamaa omandamise osas välismaalastele on Leedus kehtestatud üleminekuperiood kuni 1. mai 2014. a.

Kinnisvaramaks

Kinnisvaramaks äriühingutele ja teistele juriidilistele ühingutele, mis omavad kinnisvara, on kuni 1% maksustava vara väärtusest aastas. Valitsus kaalub kinnisvaramaksu kehtestamist ka füüsilistele isikutele.

Tööturu regulatsioon

Kollektiivlepingud

Leedu tööturg on riiklikult vähereguleeritud, kuid paljud töötamisega seotud aspektid on seaduse asemel reguleeritud tööandjate ja töövõtjate vaheliste kollektiivlepingutega. Ehkki ametiühingute mõju Leedus ei ole suur, on neil roll kollektiivlepingute sõlmimisel. Töökoodeks näeb ametiühingute kõrval alternatiivina ka töönõukogu kui töötajate esinduskogu loomist. Viimaste tegevus ei ole täpselt sätestatud, sest sellekohane seadus on veel vastuvõtmata. Põhimõtteliselt peaks töönõukogu funktsioonid olema samad kui ametiühingutel, välja arvatud õigus streike korraldada ja riigiga kollektiivseid läbirääkimisi pidada.

Kollektiivlepingud sõlmitakse reeglina määratud või määramata tähtajaga, nende kehtivuse lõpetab ka uue kollektiivlepingu sõlmimine. Kollektiivleping sisaldab lubadust vastavalt tööandjate organisatsioonilt tagada vähemalt neid tingimusi, mis on lepingus. Samal ajal peavad ametiühingud omalt poolt hoidma töörahu senikaua, kuni leping kehtib. Vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, võib vaidlusalase küsimuse edasi viia töökohtusse (arbitraaži).

Töötaja töötab tööandja juures kirjaliku, kahes eksemplaris koostatud töölepingu alusel. Töötaja omab samaaegselt õigust töötada mitme tööandja juures. Töötaja võib töösuhte alguses lühiajaliselt, kuni 3 kuud, töötada ka katseajaga.

Põhitingimused

Töönädala pikkus

Töönädala kestus Leedus on 40 tundi, tööpäeva pikkus 8 tundi. Sellekohased erandid on võimalikud teatud seaduste alusel ja kollektiivlepingutes sätestatuga. Tööpäeva või vahetuse pikkus on kuni 12 tundi, ka. lõunavaheaeg. Tööea alammäär on tavajuhtudel 18 aastat, valitsuse määrusega on kehtestatud ka erandid, mis lubavad palgata töötajaid alates nende 16 eluaastast.

Teatud sektorites, nt. meditsiin, haridus, energeetika, turvateenused jne, võib tööpäeva või vahetuse maksimaalseks kestuseks olla 24 tundi. Samal ajal ei tohi nende töötajate tööaeg nädalas ületada 48 tundi ja vahetuste vahele jääv puhkuseaeg ei tohi olla lühem kui 24 tundi.

Ületunnitöö pikkus ei tohi ületada 4 tundi kahel järjestikusel tööpäeval ja 120 tundi aastas. Ettevõtte administratsiooni töö ettevõtte töö korraldamisel ei ole käsitletav kui ületunnitöö. Riiklikele pühadele eelnevat tööpäeva võib lühendada 1 tunni võrra.

Puhkused

Töökoodeksi kohaselt on Leedus võimalik võtta iga-aastast korralist puhkust või ettekavatsetud puhkust.

Korralise puhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Erandina saavad 35 kalendripäeva puhkust aastas alla 18 aastased või puudega isikud, alla 14-aastast last kasvatatavad üksikvanemad, alla 16-aastast puudega last kasvatavad vanemad ja teised seadusega soodustatud isikud. Õigus korralisele puhkusele tekib 6-kuulise tööperioodi järel.

Õigus lisapuhkusele on ka tervist kahjustavat tööd tegevatel isikutel (1-5 kalendripäeva), üle 10 aasta töötanud pikaajalistel töötajatel (3 kalendripäeva pluss 1 lisapäev iga 5 tööaasta eest alates 10. tööaastast) ja eritingimuste alusel töötavatel isikutel (2 kalendripäeva). Puhkusetasu tuleb välja maksta hiljemalt 3 päeva enne puhkuse algust. Töövõtjal ei ole õigust saada ja tööandjal välja maksta puhkusetasu kompensatsioonina, ilma, et töövõtja puhkust kasutaks. Vaid viimase 3 aasta jooksul kasutamata jäänud puhkusepäevade eest on võimalik töösuhte lõpetamisel tasu kompensatsioonina välja maksta.

Ettekavatsetud puhkus on kas sünnitus- ja lapsehoolduspuhkus, õppepuhkus, loominguline puhkus, puhkus kodanikukohustuste täitmiseks, palgata puhkus jmt. Sünnituspuhkuse kestus on 70 päeva enne eeldatavat sünnitusaega ja 56 päeva pärast seda. Sünnituspuhkusele järgneb lapsehoolduspuhkus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkusele saab jääda vastavalt vajadusele ema asemel lapse isa, vanavanem või sugulane. Lapse isal on võimalik taotleda kuni lapse 3-aastaseks saamiseni taotleda täiendavat palgata puhkust kuni 3 kalendrikuud.

Õppepuhkust võimaldatakse kõrgkooli sisseastumisel ja igal eksamisessiooni perioodil kuni 3 tööpäeva. Loomingulist puhkust võimaldatakse akadeemilise töö tegemiseks, selle kestus on määratud töölepingus või kollektiivlepingus.

Puhkust kodanikukohustuste täitmiseks võimaldatakse hääletamiseks valimistel, osalemiseks seadusandliku kogu töös, tunnistamiseks kohtus jne.

Palgata puhkust on võimalik taotleda:

• kuni 14 kalendripäeva aastas kuni 14 aastast last kasvataval üksikvanemal;
• kuni 30 kalendripäeva aastas kuni 16 aastast puudega last kasvataval lapsevanemal;
• kuni 30 kalendripäeva aastas puudega isikul ja tema hooldajal;
• abiellumisel või pereliikme surma korral vähemalt 3 kalendripäeva.

Vallandamine

Tööandjal on õigus töösuhe töövõtjaga katkestada, teatades selles kirjalikult 2-4 kuud ette. Tavaline etteteatamisaeg on 2 kuud, 4 kuud teatatakse ette järgmistel juhtudel:

• töötajal on jäänud vanaduspensionini vähem kui 5 aastat;
• töötaja on alla 18 aastane või puudega isik;
• töötajal on alla 14 aastased lapsed.

Kirjalikku etteteatamiskohustust ei ole juhul, kui:

• kohus mõistab töötajale vabadusekaotuse;
• töötaja on ametist tagandatud ametiseisundi kuritarvitamise tõttu;
• töötaja on viimase 12 kuu jooksul mõistetud süüdi distsiplinaarkuriteos seoses töökorra rikkumisega:
• kutsekomisjon tunnistab töötaja tervislikel põhjustel tööle sobimatuks;
• tööandja likvideerimisel.

Katseajal võib tööandja algatusel töösuhte katkestada kirjaliku teatisega kuni 3 päeva ette. Viimasel juhul ei ole tööandjal kohustust töötajale tasu maksta.

Töötajat ei saa vallandada kui ta on puhkusel, töövõimetu või armeeteenistuses. Teenistusest vabastada ei saa ka rasedaid ja alla 3 aastast last kasvatatavat lapsevanemat.

Töötaja koondamisel ettevõttest peab tööandja viimasele maksma koondamistasu 1-6 kuupalga ulatuses, olenevalt ettevõttes töötatud perioodi pikkusest.

Töösuhte lõppemisest teavitamise ja töösuhte tegelikku lõppemise vahele jääval perioodil peab tööandja vähendama töötaja tööaega vähemalt 10%, et viimane saaks tegeleda uue töö otsimisega.

Leedu tööseadusandluses 01.12.2012  ja 01.01.2013 jõustunud muudatused, mille eesmärgiks on Leedu tööturu liberaliseerimine.

Põhilisemad muudatused eelnenuga seisnevad alljärgnevas:

1) töölepingutes riigi poolt ettemääratud sõnastuse mittekasutamise võimalus kui töölepingu tekstis kajastuvad töölepingule esitatavad üldnõuded;

2) tähtajaliste töölepingute piirangute tühistamine, maksimaalne pikkus 2 aastat + 4 aastat pikendamise võimalus;

3) kaovad senisest töölepingus olevad sätted, mis ei võimalda vallandada alla 14-aastast last kasvatavat vanemat ja puudega inimest;

4) lahkumishüvitise maksimaalselt 6-kuuse keskmise palga asemel on edaspidi hüvitis maksimaalselt 4 kuud sõltuvalt teenistusstaažist;

5) ka koondamisest/vallandamisest etteteatamine sõltub staažist, maksimumnõudeks on 3-kuune etteteatamine;

6) palgamaksete hilinemise trahvid vähenevad;

7) ei piirata öötöötundide mahtu;

8) aasta korraline puhkus arvestatakse töötatud päevade alusel ja  puhkusepäevad aeguvad kolme aasta möödudes ka kompensatsiooni mõttes;

9) palgata puhkuse võimalus tuleb panna töölepingu tingimustesse;

10) paljud senised kollektiivlepingus sisaldunud sätted viiakse üle asutuse töökorralduse reeglistikku;

11) minimaalne kuupalk on 900 LTL;

12) illegaalse töötamise vastu võitlemise nõudena: töövõtjal tuleb teatada sotsiaalkindlustusametile enda tööleasumisest minimaalselt 1 päev ette;

13) alates 2015. aastast jõustub  nõue, et ettevõtte müügi korral lähevad uuele omanikule tehinguga kaasa ka töötajate töölepingud, ka need, mis on sõlmitud allhanke korras (nt. koristusfirmaga);

14) töögraafiku muudatustest etteteatamise aeg lüheneb ühele nädalale;

15) on uuenenud diskrimineerimisvastane reeglistik.

01.01.2013 hakkas kehtima kohustuslik töötülide kohtuvälise/eelse lahendamise süsteem, mis baseerub kolmeliikmelistel komisjonidel kuhu kuuluvad riigi, tööandja ja töövõtja esindaja, selliseid on üle riigi 12 ja Vilniuses 4; kaotatakse ettevõtete sisekomiteed.

Lahendustempo on kiire, alates probleemi ilmnemisest kaebuse sisseandmise tähtajaks on 3 kuud, sellest ärakuulamiseni 1 kuu, vastus nõudele 5 päeva jooksul. Komisjoni otsus  tuleb teha ärakuulamisega samal päeval. Kui otsus ei rahulda kaebajat tuleb see kohtusse edasi kaevata kuu jooksul ja kohtu ettekirjutus jõustub kuu jooksul. Maksimaalne kahjunõue, mille lahendamine kuulub komisjoni pädevusse on 10 000 €.

Senine kohtujuhtumite analüüs näitab, et otsused tehakse enamasti töövõtja kui nõrgema poole kasuks, mis viib reaalselt olukorrani kus juhtumite lahendite alusel saab öelda, et töövõtja on vaidlusküsimustes de facto tugevam pool.

Uue korra järgi saab töövaidlust algatada ka tööandja, varem oli see õigus vaid töövõtjal. Kui töövõtja jääb süüdi (näit. vargused, intellektuaalsest omandist kõrvalt kasu teenimine jne.), siis maksimaalne hüvitis, mida on võimalik töötajalt nõuda on 3 aasta keskmine palk.

Töötasu

Alates 1. jaanuarist 2008. aastal on Leedus kehtestatud miinimumpalk 800 LTL (232 eurot) kuus, mis kehtib ka 2011. aastal. Minimaalne tunnipalk on 4,85 LTL (1,4 eurot). Keskmine kuupalk 2011. aasta II kvartalis oli 2170,7 LTL (611 eurot). Miinimumpalka saab umbes 20% töötajatest, enim on miinimumpalga saajaid ehitus- ja tootmisvaldkonnas. Kehtestatud elatusmiinimum 125 litti on püsinud muutumatuna juba kaheksa aastat.

Töökoodeksi kohaselt toimub töötasu maksmine 2 korda kuus. Töövõtja avalduse alusel on võimalik tasu maksta ka korra kuus.

Töötasu tuleb välja maksta õigeaegselt. Viivituse korral on töövõtjal õigus alates 7. viivituspäevast nõuda viivist 0,06% päevas. Lisa- ja ületunnitöö eest on tööandja kohustatud maksma 1,5 korda kõrgema tariifi alusel. Töö eest puhkepäevadel tuleb maksta 2-kordse tariifi alusel või võimaldada lisapuhkepäev.

Keskmise kuupalga võrdlus sektorite kaupa - 2008. a IV kv vs 2011. a II kv

sektor	keskm. kuupalk (€) Q4/2008	keskm. kuupalk (€) Q2/2011
Töötlev tööstus	639	690
Toiduainetetööstus/põllumajandus	611	475
Tekstiilitööstus	457	457
Puidutööstus	525	501
Keemiatööstus	1077	991
Kummi- ja plastitööstus	712	629
Masinaehitus	866	672
Metallitööstus	820	616
Mööblitööstus	569	614
Elektri-, gaasi- ja veetarned	670	899
Ehitus	739	548
Hulgi- ja jaekaubandus	621	550
Teenindus (hotellid ja restoranid)	407	362
Transport	683	505
Telekommunikatsioon ja postiteenused	710	537
Rahandus	1216	1181
Kindlustus, fondihaldus	1124	1135
Haridus	577	763
Avalik haldus	742	372

Allikas: Leedu Statistikaamet

Ettevõtte tegevuskulud

Kommunaalkulud juriidilistele isikutele

	maht	Keskmine hind (€)
Elekter	1 kWh	0,09-0,11
Maagaas	1 m3	0,45-0,61
Külm vesi	1 m3	1,17-2,06
Tehnilise otstarbega külm vesi	1 m3	1,17-2,06
Soe vesi	1 m3	4,31-5,80

Allikad: AB Lietuvos Energija, UAB Vilniaus Energija, AB Lietuvos Dujos, Vilniuse linn, UAB Vilniaus Vandenys.

Äripindade rendihinnad ja maahinnad 2011. aastal

Büroopinna kuurent (€ per m2)	A-klass	B-klass
Vilnius	14-17	10-13
Kaunas	10-13	6-8
Klaipeda	10-13	6-8
Siauliai	-	6-7
Panevezys	-	6-7
Jaemüügipinna kuurent (€ per m2)	Peatänaval	Kaubanduskeskustes
Vilnius	25-55	15-30
Kaunas	25-30	12-20
Klaipeda	25-30	12-20
Siauliai	25	10-18
Panevezys	20	10-18
Rekonstrueeritud laopinna kuurent (€ per m2)
Vilnius	4-6
Kaunas	4-6
Klaipeda	4-5
Maa müügihinnad (€ per m2)
Vilnius	300-1200 (kesklinn); 60-250 (äärelinn)
Kaunas	140-600; 40-150
Klaipeda	160-500; 40-150

Allikas: http://www.koba.lt/

Kaubanduspoliitika

Leedu on Euroopa Liidu (EL) liikmesriik, seega ka EL riike ühendava tolliliidu liige ning rakendab seetõttu EL ühtset väliskaubanduspoliitikat. Alates 1. maist 2004. a. on Eesti Euroopa Liidu täieõiguslik liige ning Eesti ja Leedu kaubavahetus lähtub EL ühisturu põhimõtetest, mille kohaselt Eesti ja Leedu omavahelisele kaubandusele mingisuguseid piiranguid ei seata.

Täiendav info:
http://www.europa.eu.int/pol/singl/index_et.htm