MAJANDUS

Majandusareng

2009. aastal tabas Leedu majandust finants- ja välisturgude ning sisenõudluse nõrkuse tõttu väga järsk majanduslangus(-14,8%), see oli üks suuremaid langusnäitajaid Euroopa Liidus. Kõige rohkem kannatasid buumi ajal kiire kasvu läbi teinud sektorid, erandina jätkas kasvu teenindussektor. 2010. aastal alustas Leedu SKT taas kasvamist ja oli aasta kokkuvõttes 1,3%. 2011.a . kasv jätkus ja oli aastakokkuvõttes 5,9%.

Maailma Majandusfoorumi (WEF) andmetel oli  Leedu 142 maa võrdluses 44. kohal (2008/2009) ning 2009/2010. aasta edetabelis koguni 53. kohal.  2010.a. avaldatud raportis oli Leedu tõusnud 47. kohale.  2011. aastal jätkus Leedu tõus ja me leiame Leedu taaskord 44 kohalt.

Leedu majanduse põhinäitajad (%)

Allikas: Leedu Statistikaamet

Inflatsioon

Jaanuaris 2009 oli aastane inflatsiooninäitaja Leedus 9,6%. Majanduslangusest tulenevalt jõudis Leedu 2009.a lõpuks majanduse sügavat madalseisu peegeldav deflatsioonini -0,3%. 2010. aasta lõpuks oli Leedus taas inflatsioonis 3,8%, Leedu Panga andmetel oli 2011. aasta inflatsioon 3,4%, suurima panuse sellesse andis toiduainete hinnatõus, samas tõusid palgad keskmiselt 2,5 %.

Eelarve

Majanduslangusest tingituna tegi Leedu valitsus 2009.a. aasta riigieelarve vastuvõtmisel ligi -15% kärpe avaliku sektori kulutustes. 2010. aasta jooksul kärped jätkusid, kuid sellest hoolimata osutus möödapääsmatuks riigi eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst.

Välisinvesteeringud

Eurostati andmetel jäid 2009. a lõpuks portfelliinvesteeringud Leedus küll plusspoolele ulatudes 2,9% SKP mahust, kuid muud investeeringud näitasid -10,8% langust. Investeeringute maht 2010. a. oli 1,6 miljardit LTL, mis on 10 958 LTL elaniku kohta. 2011. a. tõi kaasa investeeringute mahu 10% tõusu.

Leedu Panga andmetel tuli 2010. aastal enam investeeringuid Leetu Venemaalt(LTL 548,2 milj.), Poolast (LTL 533,9 milj.), Saksamaalt (LTL 355 milj.), Hollandist (LTL 301,4milj.), Eestist (LTL 267,5 milj., mis moodustab Eesti välisinvesteeringutest 31,7% ja annab Leedule Eesti investeeringute sihtmaana esikoha võrdluses teiste riikidega ) ja Taist (LTL 216,9 milj.). Sektoritest investeeriti enam kütuse ja keemiatööstusse (LTL 1 miljard.), elektri ja gaasisektorisse (LTL 337,5 milj.) hulgi- ja jaemüüki (LTL209 milj.), transporti ja laomajandusse (LTL 184.2 milj.). 2010. aasta lõpu seisuga oli Leedus kumulatiivselt kõige enam investeeringuid Poolast (11,6%), Rootsist (11%), Taanist (10,5%) , Saksamaalt (10,2%), Venemaalt ( 8,3%), Eestist (7,1%), Soomest (4,6%) Lätist (3,8%) ja Norrast (3,3%). 2011. aastal  tulid suuremad investeeringu jätkuvalt Poolast (LTL428,3 milj.) Rootsist (LTL 374,1 milj.)SRÜ maadest (LTL 265,6 milj.), Taanist (LTL 178,2 milj.), Eestist 167,8 milj.) ja Lätist (LTL107,4 milj.). Sektoriaalne investeeringute muster kordas laias laastus mahtude järjestuse poolest eelmist aastat.

Suurimad Leedust tehtud välisinvesteeringud on Hollandisse - 25,8% (LTL 1,405.8 milj.), Lätti -17,4% (LTL950.3 milj.), Küprosele - 10,5% (LTL574.4 milj.), Poola - 8% (LTL 434.9 milj.) ja Venemaale -7,4% (LTL 403.7 milj.) Aastases arvestuses vähenesid Leedust tehtud investeeringud 2010. a. 1,8%.

Väliskaubandus

Suuremaks mudatuseks Leedu väliskaubanduses oli 2010. a. ekspordi kasv SRÜsse, mis moodustas koguekspordist 26,9%, kasv võrreldes 2009. a. oli 52,9% ja eriti elavnes eksport Venemaale (kasv 56,8%) ja Valgevenesse (47,7%). Majanduse tõusuga tugevnes eksport pea kõikide olulisemate partneritega johtuvalt ka madalast võrdlusbaasist.

2011. aastal oli Leedu ekspordi kasv  võrreldes eelmise aastaga 27,6%, millest enamuse andis kütuste eksport, kuid ka väetiste, mööbli, plastmasstoodete ekspordi kasv oli märkimisväärne. Eksporditi Venemaale, Lätti, Saksamaale ja Poola. Leedu päritolu kaubad läksid eelkõige Saksamaale, Hollandisse, Lätti, Poolasse ja Eestisse.

Impordi osas oli suurem kasv Eestist (62,2%) ja Venemaalt (46,8%), üle 46% kasvas import ka Belgiast ja Hollandist. Leedu import Eestist kasvas aastases võrdluses 120,1 milj. €. Import kasvas 27,5%, taaskord tegid tugevama tõusu Venemaa, Saksamaa, Poola ja Läti.
Eesti kaubavahetuse bilanss Leeduga on kahanevalt negatiivne, olles 2010 - 285,9 milj. €, ja 2009. a. -483,81 milj. € . Lõviosa negatiivsest bilansist moodustab bensiin (43,4%) ja diiselkütus (43,3%). Eetsi kaubavahetus Leeduga oli stabiilselt suures miinuses 2011. a. oli see  - 482,8 milj. €, ikka samade kaubagruppide tõttu mis ka varasematel aastatel.

Täpsem info Leedu ekspordi ja impordi ning kaubanduspartnerite kohta  2011.a. http://www.verslilietuva.lt/en/lithuanias-trade-profile/trade-statistics/

Muudatused väliskaubanduses Leedu olulisemate partneritega aastatel 2009 - 2010

Allikas: Leedu Statistikaamet

Tööhõive

Leedu tööjõud koosneb umbes 1,6 miljonist inimesest, kellest pisut vähem kui ¾ on hõivatud erasektoris. 2008. aastal registreeriti tööpuuduseks tööealiste hulgas keskmiselt 5,5%. 2009. a. lõpuks oli Leedus registreeritud töötuse määr 15,9% töövõimelisest elanikkonnast. Eurostati andmetel ulatus töötus Leedus 18,0 %, 2010. a II kv lõpuks sh oli töötus noorte seas koguni 35%, mis on viinud noorte Leedust väljarände teise laineni. Töötus Leedus on pea samaks jäänud - 15,4% ka 2011.a s.h. 20-24 aastaste noorte segmendis on see 31,7%.

Töötute hulga olulisim määraja oli majanduslangus. Märgatavat mõju tööjõuturule (oskustööliste ja spetsialistide puudus) on varematel aastatel avaldanud arvukas, peamiselt 25-35-aastaste inimeste suundumine tööotsinguile välismaale (eelkõige Ühendkuningriiki ja Iirimaale), mis sai võimalikuks peale Leedu liitumist Euroopa Liiduga. Samas on märgatav tendents, mille kohaselt paljud tööotsijad naasevad tagasi kodumaale. Valitsus töötab välja meetmeid, millega tööjõu lahkumist pidurdada ja leedulasi kodumaale tagasi meelitada.