ÜLDANDMED

Maa ja rahvas

Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest asukohaga loodusgeograafilise Euroopa keskmes Läänemere kagurannikul. Leedul on maismaapiir Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga.

Rahvastikust on leedulasi 84,6%, poolakaid 6,3%, venelasi 5,1%, valgevenelasi 1,1%, ukrainlasi 0,6%, lätlasi 0,1% ja juute 0,1%.  Umbes 80% elanikkonnast kuulub rooma-katoliku usk. Rooma-katoliku usu kogudusi on 677, luteri kogudusi 54, õigeusu kogudusi 51, vanausu kogudusi 59, evangeelseid-baptistlikke kogudusi 11, kreeka-katoliku kogudusi 4, moslemikogudusi 5, juudikogudusi 5 ja karaiimi kogudusi 1.

Poliitiline süsteem

President

Leedu president valitakse ametisse viieks aastaks. Juulis 2009. a. astus presidendiametisse Dalia Grybauskaitė. 

Parlament

Parlament (Seimas) on ühekojaline ja koosneb 141 liikmest, kes valitakse 4 aastaks. 71 parlamendiliiget liiget valitakse ringkondliku ja 70 üleriigilise mandaadiga.

2012. aasta oktoobris toimunud parlamendivalimistel jagnunesid parteide saadikutekohad järgmiselt:

Sotsiaaldemokraadid: 38 kohta;
Isamaaliit - Kristlikud Demokraadid: 33 kohta;
Tööpartei: 29 kohta;
Kord ja õiglus: 11 kohta;
Liberaalide liikumine: 10 kohta;
Leedu Poolakate Valimisliit: 8 kohta;
Julguse Tee: 7 kohta.

Valimiste teises vooru tulemusena sai ühe koha parlamendis ka Leedu Talurahva ja Roheliste Liit ning kolm kohta läks üksikkandidaatidele.

Valitsus

Vasaktsentristlik valitsuskoalitsioon moodustati seniste opositsioonierakondade: Sotsiaaldemokraatliku partei, Tööpartei ning “Kord ja Õiglus” ja Leedu Poolakate Valimisaktsioonist ning peaministri tool läks sotsiaaldemokraatide juhile Algirdas Butkevičiusele. Uuel valitsuskoalitsioonil on 141 kohalises parlamendis kokku 85 kohta, mis tagab mitte ainult lihthäälte-enamuse vaid konstitutsioonilise häälteenamuse. Viimane võimaldab heaks kiita kõik hääletamisele tulevad seaduseelnõud ja tagasi lükata presidendi veto.

Sotsiaaldemokraatidele kuuluvad uues valitsuses majandusministri, kaitseministri, välisministri, justiitsministri, rahandusministri, transpordi- ja kommunikatsiooniministri ning tervishoiuministrite portfellid; “Kord ja Õiglus” parteile siseministri ja keskkonnaministri portfellid; Tööparteile kultuuriministri, põllumajandusministri, haridus- ja teadusministri, sotsiaalkindlustus- ja tööministri portfellid; Leedu Poolakate Valimisaktsioonile energeetikaministri portfell.

Haldusjaotus

Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (666 719 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (336 817 elanikku), Klaipeda (177 823 elanikku), Šiauliai (203 770 elanikku), Panevežys (109 034 elanikku).