ÄRIKESKKOND
1. Ärikeskkonna iseloomustus
Itaalia on üks juhtivatest tööstusriikidest ning selles 60 miljoni elanikuga riigis jätkub üleilmsest majanduskriisist hoolimata ostujõudu. Põhja-Itaalia on üks Euroopa tööstuslikult arenenumaid piirkondi. Üheks Itaalia majanduse edu aluseks on kohanemisvõimeline ja spetsialiseerunud väike- ja keskmiste ettevõtete võrgustik, seevastu vähestest suurkorporatsioonidest on mitmed endiselt riigi omanduses. Paraku on Itaalia majanduskasv olnud juba aastaid tagasihoidlik, mis tuleneb mh tööstuse madalast tootlikkusest, ning sellest, et riigi lõunapiirkonnad on majandusarengult oluliselt mahajäänumad. Majanduskasv on majanduskriisi järgsetel aastatel jäänud madalaks (2011. aastal + 0,4%). Väliskapitali suhtes ei ole Itaalia just kõige avatum riik – registreeritud väliskapital jääb alla 10%. Ettevõtlust reguleerivad seadused, asjaajamine ja maksusüsteem on keerulised ja koormavad, kuigi valitsus on algatanud mitmeid reforme ärikeskkonna parandamiseks. Lisaks on välisettevõtetele väljakutseks tugev konkurents kohalike ettevõtete poolt. 2012. aasta majandusvabaduse indeks (Wall Street Journal ja Heritage Foudation) asetas Itaalia 92. kohale, nimetades probleemidena ebatõhusat õigussüsteemi, korruptsiooni, Euroopa võlakriisi tugevalt negatiivset mõju Itaalia makromajanduslikule stabiilsusele ning nõrka konkurentsivõimet, mida süvendab avaliku võla järsk kasv ja majanduse struktuursed nõrkused. Tulenevalt ettevõtlusega seotud reeglite keerukusest ja kõrgetest kuludest on varimajanduse osakaal suur.
Itaalia ühiskonnal jääb puudu dünaamikast ning innovatsioonist, samuti ei räägita riigis reeglina inglise või mõnda muud levinud võõrkeelt. Samas avanevad Eesti ettevõtjale hoopis laiemad võimalused, kui itaallastega äri ajades saavutada isiklik kontakt. Kohalikke reegleid teadva ja kontaktvõrgustikku omava koostööpartneri tundmine annab vaieldamatu eelise. Palju sõltub ka maakonnast, kus äri aetakse või kust äripartner pärit on. Põhja-Itaalia ärikeskkond ja –kultuur on suurte germaani mõjudega ja juba selle poolest meile lähedasem. Itaalia vaieldamatuks äripealinnaks on Milano ja –maakonnaks Lombardia. Samas on üksikud eesti ettevõtjad leidnud võimalusi ka Lõuna-Itaalias (abiks on erinevad maksusoodustused Lõuna-Itaaliasse investeerivatele ettevõtetele).
2. Elamine ja töötamine Itaalias
Eesti kodanikud võivad Itaalia territooriumile siseneda nii kehtiva passi kui ID-kaardi alusel. Kodanikud, kes soovivad riigis viibida üle 90 päeva, peavad end registreerima elukohajärgse omavalitsuse (comune) rahvastikuregistris (anagrafe). Registreerimiseks tuleb esitada töötamist või õppimist tõendavad dokumendid, vajadusel tõendid raha, ravikindlustuse ning elukoha olemasolu kohta. Lisainfot leiab Itaalia politsei, Itaalia välisministeeriumi ja Siseministeeriumi kodulehtedelt.
Kui asute alaliselt elama Itaaliasse ja olete Eesti Haigekassas arvel, peate ka oma ravikindlustuse ümber vormistama. Ajutiselt Itaalias viibides peab kaasas olema vastav ravikindlustuskaart. Lisainfo kindlustusest: http://www.vm.ee/?q=et/node/4833
Arstiabi korraldamisega tegelevad Itaalias kohalikud tervishoiuüksused (Unità sanitaria locale), mis alluvad Riiklikule Tervishoiuteenistusele (Servizio sanitario nazionale). Pärast Itaaliasse saabumist tuleb end kindlasti registreerida uues elukohajärgses tervishoiuüksuses. Lisainfo Itaalia Tervishoiuministeeriumi kodulehelt: www.ministerosalute.it.
Kui kavatsete minna välismaale äripartneriga kohtuma, vaba aega veetma, enesetäiendamise eesmärgil või mis iganes muul põhjusel – vaadake kindlasti Eesti Välisministeeriumi koostatud ülevaateid aadressil http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/127. Itaalia kohta eraldi reisiinfo on leitav: http://www.vm.ee/?q=et/node/5794. Enne Itaaliasse tööle minekut soovitame tutvuda ka Eesti Välisministeeriumi sellekohase infoga: http://www.vm.ee/?q=et/node/4836.
Eestis väljastatud dokumendid, mida soovite Itaalias kasutada, peavad üldjuhul olema apostilliga kinnitatud. Täpsema info leiate siit: http://www.notar.ee/19886. Ilma apostillita tunnustavad Itaalia ametiasutused Eesti perekonnaseisuasutuste poolt väljastatud mitmekeelseid tõendeid sünni-, abielu- või surmaakti kohta. Auto Eesti registrist kustutamise kohta leiate teavet Eesti Maanteeameti kodulehelt: http://www.ark.ee/, Itaalia registrisse kandmiseks pöörduge kohaliku maakonna Motorizzazione Civile poole. Lisainfo: http://www.trasportiatp.it/ufficiddt/uffici-motorizzazione-civile.html.
Teatud sektorites tegutsemine eeldab luba (nt farmatseudid, taksojuhid) või vastava kutsekvalifikatsiooni tõestamist (nt juuksurid ja ilusalongi töötajad), vastavat infot saab kohalikust kaubanduskojast.
Itaalia tööturust, töötingimustest, sotsiaaltoetustest, ravikindlustusest ning sellest, kuidas on võimalik Itaalias tööd leida vt lähemalt Eesti EURES portaalilt, mis on osa Euroopa tööalase liikuvuse portaalist.
Lisainfot Itaalias elamist ja töötamist puudutava regulatsiooni kohta saab:
- Itaalia investeeringuid ja ettevõtlust edendava institutsiooni (Invitalia) ülevaatest
- Euroopa Komisjoni kodulehelt;
- Itaalia riikliku sotsiaalkindlustuse instituudi (INPS) kodulehelt (itaalia keeles)
- Itaaliakeelsest portaalist välismaalastele.
Itaalia tööturg on omapärane, seda iseloomustab ametiühingute suur roll ning teisalt suur „musta tööjõu” osakaal, seejuures on suured regionaalsed erinevused – võrdlemisi madal töötus ja modernne ühiskonnastruktuur Põhja-Itaalias ning kõrge töötuse ja vaeste osakaal, musta tööjõu konsentratsioon ning suurem sisserändajate osakaal Lõunas.
Oluline töö leidmist soodustav tingimustes on hea itaalia keele oskus. Itaalias töötavad inimesed reeglina kollektiivsete töölepingute alusel (contratto collettivo di lavoro), millega on riiklikul tasemel määratletud majandussektorite palgatariifid, tööeeskirjad ja –tingimused. Kui töötaja alustab töösuhet mõne ettevõtte või riigistruktuuriga, siis liitub ta kollektiivse töölepinguga. Nii laienevad talle samad hüved ja kohustused nagu teistelegi töötajatele. Töösuhte vaidlustamisel on aluseks Itaalia seadusandlus (ka siis, kui tegu on välismaalastega). Ametlik tööaja kestus Itaalias on 40 tundi nädalas, puhkuse üldine määr on 26 päeva aastas, kuid see sõltub konkreetsest kollektiivlepingust.
Itaalias on rida sotsiaalhoolekannet tagavaid institutsioone:
- Riiklik sotsiaalhoolekandesüsteemi instituut (INPS - Istituto Nazionale Previdenza Sociale), kelle pädevuses on pensionide, töötustoetuste ja peretoetuste väljamaksed; haiguslehe, sünnituse ja lapsehooldusega seotud toetuste väljamaksed ning muud hüvitised (ületöötunnid, töökohamuutus jne);
- Riiklik Kindlustusinstituut tööõnnetuste vastu (INAIL - Istituto Nazionale per l’Assicurazione contro gli Infortuni sul Lavoro) tegeleb töötajate tööohutuse inspektsiooni ning tööõnnetuste vastu kindlustamise süsteemi haldamisega;
- Riiklik avalike teenistujate sotsiaalkaitse Instituut (INPDAP - Istituto nazionale di previdenza per i dipendenti dell'amministrazione pubblica), kelle halduses on avaliku teenistuse töötajad, keda on Itaalias 25%.
- Rida ametkondlikke sotsiaalkaitse institutsioone (eraldi ajakirjanike, näitlejate, arstide jt jaoks).
Itaalia on tuntud kui pikaajaliste traditsioonidega ametiühingute maa. Ka tänapäeval on nende roll ühiskonnas ja sisepoliitikas jätkuvalt suur, ametiühingutesse on koondunud ligi 40% töötajatest.
Vanim ja suurim ametiühing on 1912. aastal asutatud Tööliste konföderatsioon (Confederazione Generale Italiana del Lavoro – CGIL), mis koondab oma ridades nii tööstuse kui ka põllumajanduse sektori töötajaid (5,5 mln), on Rahvusvahelise ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsioonide ning OECD Ametiühingute Konsultatiivkomitee liige.
Suuruselt teine ametiühing (4,5 mln) on Itaalia Tööliste Ametiühingute Liit (Confederazione Italiana Sindacati Lavoratori – CISL), mille moodustasid 1948. aastal CGIL-ist lahku löönud katoliiklased ja sotsiaaldemokraadid. Vaatamata sellele on CISL liikmeskonnas ka palju mittekatoliiklasi.
1950. aastatel lahkusid CISL-ist omakorda vabariiklased, sotsiaaldemokraadid ja mitteusklikud liberaalid ning asutasid ilmaliku Itaalia Tööliidu (Unione Italiana del Lavoro – UIL). See on suuruselt kolmas ametiühing riigis. Lisaks eelpool mainitutele on Itaalias veel suur hulk töölisorganisatsioone ja autonoomseid ametiühinguid, mis sõltuvalt olukorrast toetavad kas suurte ametiühingute liitude nõudmisi või edendavad oma tegevusi.
Itaalia tööstusettevõtteid esindab Itaalia Tööstusettevõtete Liit – Confindustria http://www.confindustria.it/
Töökoha leidmist abistavad nn töövärbamiskeskused, kuhu on võimalik pöörduda töösaamise eesmärgil (I Centri per l’impiego), töökuulutusi avaldavad erinevad lehed – il Corriere della Sera /, Il sole 24 Ore annab välja Cerco Lavoro-Giovani, mis on mõeldud kõrgharidust omavatele noortele. Igas maakonnas on lisaks oma süsteemid ja keskused, näiteks Napolis antakse regulaarselt välja Tööbülletääni. Eksisteerivad nn tööhõiveagentuurid (Uffici di Collocamento), tööinfokeskused (centri d’informazione del lavoro), kohalike kaubanduskodade töökuulutused ja kõikvõimalikud muud keskused, mis viimasel ajal on üha rohkem kättesaadavad internetis. Mõned neist keskenduvad eraldi noortele, välismaalastele, puuetega inimestele jne. Lisainfot tööpoliitikast ja -võimalustest Eures Eesti http://www.eures.ee/ ja Eures in Italia kaudu: http://www.lavoro.gov.it/Lavoro/eures/.
4. Ettevõtlus ja selle vormid
Ettevõtlust Itaalias reguleerivad Tsiviilseadustik (Codice Civile) ja mitmed üksikseadused.
Turule sisenemisel on soovitatav palgata kohalik konsultant või esindaja, kelle abil võib säästa kohaliku eripära, keele ja asjaajamise vähesest tundmisest tulenevaid asjatuid kulutusi.
Välisinvestori jaoks on Itaalia turul tegevuse alustamiseks laias laastus neli võimalust: kauba ainumüüjaks hakkamine (sole trader), Itaalias uue ettevõtte rajamine, filiaali loomine või ettevõtte esinduse avamine. Ettevõtte või filiaali rajamise puhul tuleb see registreerida kohaliku kaubanduskoja juures asuvas äriregistris http://www.registroimprese.it. Ainumüüja või esindusena tegutsema asumiseks tuleb võtta end arvele Itaalia majandus- ja haldusindeksis (Repertorio Economico-Amministrativo, REA – andmekogu ettevõtete kohta lisaks äriregistrile), samuti kohaliku kaubanduskoja juures.
Itaalias on palju erinevaid ettevõtlusvorme, neist põhilised on:
Füüsilisest isikust ettevõtja (impresa individuale) ja pereettevõte (impresa famigliare) – lihtsaimad ettevõtlusvormid, mida on lihtne asutada ja hallata, kuid mille omavastutus on täielik;
Lihtühing (società semplice, S.s.) – ühing üksnes mitteäriliseks tegevuseks;.
Partnerühing (società in nome collettivo, S.n.c.) – sobib nii äriliseks kui mitteäriliseks tegevuseks, puudub minimaalse algkapitali nõue ning osanikel on piiramatu vastutus;
Usaldusühing (società in accomandita semplice, S.a.s.) – sobib nii äriliseks kui mitteäriliseks tegevuseks, puudub minimaalse algkapitali nõue, osa liikmetest vastutavad täielikult ühingu haldamise eest ja omavad täielikku rahalist vastutust, teine osa on piiratud vastutusega partnerid – sobib eelkõige ettevõtjatele, kes soovivad kaasata partnereid kapitali eesmärgil;
Piiratud vastutusega osaühing (società a responsabilità limitata, S.r.l.) – kõige levinub ettevõtlusvorm Itaalias, väiksemated ettevõtted miinimumkapitaliga 10 000 eurot, vastutus piiratud ettevõtte varadega;
Osaühing (società in accomandita per azioni, S.p.a.) - keskmised ja suuremad ettevõtted miinimumkapitaliga 120 000 eurot, kohustuslik vorm börsile minekuks, vastutus piiratud ettevõtte varadega.
Itaalia seadusandlus ei piira valikuvabadust ettevõtlusvormi valimisel. Samuti ei kehtesta seadus mingeid eritingimusi ettevõte asutamisel väliskodanike poolt (ei pane paika personali suurust, minimaalset aastakäibe numbrit vms).
Üksikasjalik itaaliakeelne info ettevõtlusvormide kohta: http://ambienti.conform.it/webeditor/writable/413/forma_giuridica.pdf
Äriühingu puhul on nõutav kehtiv juriidiline aadress, notari poolt kinnitatud tegevusluba ja põhikiri (arvestama peab umbes 2000 euro suuruse väljaminekuga). Dokumendid peavad olema kinnitatud ka kohtu poolt. Sõltuvalt ettevõtte vormist on 20-30 päeva jooksul tegevuse alustamisest ettevõtja või ettevõte kohustatud registreerima end äriregistris (Registro delle Imprese, http://www.registroimprese.it), registreerimistasu on umbes 2000 eurot. NB! kaubanduskoja liikmeks olemine on Itaalias kohustuslik iga ettevõte jaoks.
Välismaalased saavad olla partneriteks Itaalia ettevõtetele. Välisfirmade filiaalid Itaalias on kohustatud avalikustama oma põhikirja ja aruanded ning järgima mitmeid regulatsioone. Lisaks on ettevõtted kohustatud registreerima end nii tulumaksu- (codice fiscale) kui ka käibemaksukohustuslaseks (partita I.V.A). Ettevõttel tuleb esitada kord aastas bilansiaruanne.
Ettevõtte haldamiseks on soovitatav sõlmida leping dottore commercialista’ga, kes vastutab korraliku ja korrapärase raamatupidamise eest (sh. esitab bilansiaruannet, vastavaid maksuvorme ja majanduslike huvide deklaratsioone). Leping näeb ette fikseeritud igakuise teenustasu (umbes 300-500 EUR väiksemate firmade puhul) sõltumata ettevõtte reaalsest tegevusest antud kuu jooksul.
5. Maksupoliitika, tollikorraldus ja pangandus
Itaalia maksusüsteem on keeruline, seda tihtipeale ka itaallaste endi jaoks. Erinevat tüüpi makse kogutakse riiklikul, maakonna ja kohalikul tasemel ning kasutusel on nii progresseeruv, proportsionaalne kui regresseeruv maksustamine. Maksutasemelt on Itaalia võrreldav Saksamaa ja Prantsusmaaga.
Itaalias on makse kahte liiki: tasse (riiklikud maksud ja lõivud) ja imposte (sissetulekult ja kapitalilt, kinnisvaralt saadavatelt tuludelt makstavad maksud).
Imposte makse võib omakorda jagada kaheks osaks:
Otsesed maksud (imposte dirette):
- üksikisiku tulumaks (IRPEF, Imposta sul Reddito delle Persone Fisiche);
- ettevõtte tulumaks (IRES, Imposta sul Reddito delle Società);
- kohalik tootmistegevuse maks (IRAP, Imposta Regionale sulle attività Produttive);
- muud mahaarvestused autoritasude, intresside, dividendide pealt.
Kaudsed maksud (imposte indirette):
- käibemaks (I.V.A. Imposta sul valore aggiunto);
- registreerimismaksud ja tempellõiv;
- pärandusmaks ja kinkemaks;
- kohalik kinnisvaramaks (I.C.I. Imposta Comunale sugli Immobili).
Kõik Itaalia residendid ja mitteresidendid tasuvad sissetulekute ja äritegevuse pealt üksikisiku tulumaksu (IRPEF). Itaalia resident on kohustatud tasuma makse igalt sissetulekult, mitteresident üksnes sellelt osalt oma tegevusest, mis on toimunud Itaalias. Maks on personaalne ja progresseeruv. 2012. aasta üksikisiku tulumaksu määrad: 0-15 000 eurot: 23%, 15 001-28 000 eurot: 27%, 28 001-55 000 eurot: 38%, 55 001-75 000 eurot: 41%, üle 75 001 euro: 43%. Lisaks tuleb maksta veel kahte tulumaksumäära: maakondlikku (1,2-2,3%) ja kohalikku (kuni 0,8%).
Ettevõtte tulumaksu (IRES) maksavad Itaalias kõik ettevõtted. IRES maksumäär oli 2012. aastal 27,5%, millega maksustatakse ettevõtte puhaskasum. Maksu makstakse kahes osas. Esimene osamakse, mis moodustab 1/3 maksusummast, peab olema tasutud hiljemalt iga aasta 31. maiks. Teine osamakse (2/3) tuleb tavaliselt tasuda hiljemalt 30. novembriks. Sellele lisandub kohaliku tootmistegevuse maks (IRAP 3,9%). Mitteresidendi kui maksukohuslase kohustused sõltuvad kahe riigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu sätetest. Eesti ja Itaalia vaheline topeltmaksustamise vältimise leping on jõus 2000. aastast (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78863). Mitteresidendiks, kes läheb topeltmaksustamise vältimise lepingu alla, loetakse isikut, kes viibib Itaalias alla 183 päeva aastas.
Käibemaksu IVA üldine määr on reeglina 21%. Samas kehtivad alandatud määrad 4% ja 10%, sõltuvalt tootest või teenusest.
Muud maksud: 2012. aasta 1. jaanuarist jõustunud uue seaduse kohaselt hakkab nii endist kinnisvaramaksu (ICI) kui kinnisvarale rakendunud füüsilise isiku tulumaksu (IRPEF) asendama IMU (Imposta Municipale Propria). Uus maks kehtestatakse vastavalt kinnisvara registreerimisväärtusele, mille põhihindu uuendati ning osaliselt ka tõsteti. Kuna kinnisvara registreerimisväärtus on enamasti allpool turuhinda, siis edaspidi tuleb kinnisvara registreerimisväärtus korrutada seaduses ettenähtud koefitsiendiga. IMU maksumäär on 0,4% üksikisikust residendist maksumaksja n-ö peamisele/esmasele kodule (Abitazione principale) ning 0,76% ülejäänud kinnisvaradele. Keskvalitsuse poolt on kohalikele omavalitsustele (Comuni) antud teatud õigused maksumäärade seadmise osas ning teha ka mõningaid erandeid, eelkõige just vaesemate perede hüvanguks. Uue seaduse kohaselt on maksustatud ka Itaalia põllumajanduslik maa ja hooned. Dividendimaksu üldine määr jääb 12,5% . vahemikku 20- 25% . Kaubanduskoja kohustusliku liikmeksoleku maks oleneb liikmeks astuda sooviva ettevõtte suurusest ja selle eelmise aasta käibest.millele lisandub teatud protsent ettevõte eelmise aasta käibelt (hetkel 0,1%). Lisaks tuleb arvestada suhteliselt kõrgete riigilõivude, registreerimistasude ja notaritasudega.
Maksusoodustused sõltuvad perekonnaseisust, tervislikust seisundist, haridusest jms. Maksusoodustusi ettevõtjaile tehakse teadus- ja arendustegevuses ning ettevõtluses mahajäänud piirkondades (Lõuna-Itaalia).
Tolli- ja teisi importmakse saab maksta riigipiiril, sadamates ja tolliladudes. Kaubast olenevalt on soovitav valida sadam lähtudes kauba spetsiifikast. Laialivedamisel on Itaalias levinuim autoveondus, mis on tingitud kehvast raudteeliikluse korraldusest. Kauba taaseksportimisel, kui see on tõestatud, saab tollimaksu tagasi. Itaalia Tolliamet aktsepteerib ka pangagarantiid maksu depoteerimise asemel.
Igal aastal vastu võetava riigieelarvega muudetakse osaliselt teatud maksude määrasid. Itaalia maksuseadusandlusest saab lähemat infot siit: http://www.taxelex.it/ ja maksupoliitikast, sh. viimased uudised maksumääradest inglise keeles siit: http://www.worldwide-tax.com/italy/indexitaly.asp.
Ülevaate Itaalia maksusüsteemi kohta leiab Itaalia maksuameti kodulehelt..
Pangandus: hoolimata pikkadest traditsioonidest ei ole Itaalia pangandussektor kõige kaasaegsemate seas, suur on kohalikku klientuuri teenendavate väikepankade osakaal. Itaalia kolm olulisemat panka on UniCredit Group (suurim euroala pank), Intesa Sanpaolo ja Mediobanca. Itaalia Keskpanga veebileht on: http://www.bancaditalia.it/.
Ülevaated Itaalia ärikeskkonnast:
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
