3. EESTI JA HISPAANIA MAJANDUSSUHTED

Majanduslepingud

Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga.

Kaubavahetus

Eesti ja Hispaania kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi. Kui 2010. aastal oli Hispaania Eestile 23. kaubanduspartner, siis 2011. aastal juba 18. kaubanduspartner. Eesti eksportis 2011. aastal ligi 164 mln euro eest kaupa, mis moodustas koguekspordist 1,4%. Hispaaniast imporditi Eestisse ligi 81 mln euro eest kaupu, mis moodustas 0,6% koguimpordist.

Eesti ja Hispaania kaubavahetus 2005-2012. a 9 kuud (mln eurot )

Allikas: Statistikaamet http://www.stat.ee

Eesti ja Hispaania kaubavahetus 2012. a 9 kuuga (peamiste kaubajaotiste järgi)

Allikas: Statistikaamet http://www.stat.ee

Investeeringud

Eesti Panga andmetel moodustasid Hispaania investeeringud Eestisse 2012. aasta 30. septembri  seisuga 30,4 mln € ehk 0,2% kõigist Eestisse tulnud otseinvesteeringust. Peamised sektorid: hulgi- ja jaekaubandus ning  kinnisvaraalane tegevus.

Eesti ettevõtted olid 2012. aasta 30. septembri seisuga investeerinud Hispaaniasse 60,7 mln € ehk 1,5% kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringutest. Peamised sektorid: kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; hulgi- ja jaekaubandus; ehitus; info ja side; kinnisvaraalane tegevus ning finants- ja kindlustustegevus.

Turism

Eesti turistide hulgas on Hispaania jätkuvalt populaarne sihtkoht. Ka hispaanlastel on huvi Eestisse reisimise vastu. Peamine probleem Eesti kui reisisihi turundamisel ja müümisel Hispaanias on nii elanikkonna kui ka reisifirmade madal teadlikkus Eestist, kuigi see on viimastel aastatel mõnevõrra tõusnud eeskätt tänu kruiisiturismile. Eesti sihtkohtadest on Hispaanias tuntuim Tallinn.

Eesti kui reisisihi tugevateks külgedeks peetakse “põhjamaisust” (jahedad suved ja rohelus vastandina Hispaania suvede kuumusele ja päikese käes kõrbenud taimestikule) ja seda, et Eesti on “uus” s.t seda, et Eesti on uus sihtkoht, aga ka seda, et Eesti on suhteliselt hiljuti NSV Liidust vabanenud ja oma demokraatia taastanud riik (emotsionaalselt tekitab see hispaanlastes paralleele demokraatia taastamisega peale nelja aastakümmet Franco režiimi). Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on turismi seisukohalt oluline positiivne tegur, see rõhutab Eesti euroopalikkust ja meeldib hispaanlastele kui Euroopa Liitu tugevalt toetavale rahvusele.

Hispaanlasele peab info kättesaadav olema voldiku, raamatu vms. näol, internet ei ole parim alternatiiv. Eriti oodatud on info ka teiste piirkondade ja mitte ainult Tallinna kohta, sest juba Tallinnas olnutel on mulje, et Eestis peab olema ka teisi ilusaid kohti, mida avastada.

Reisifirmade poolt Hispaaniasse lähetatud turiste oli 2009. aastal 20 978, mis on 5,4% kogu lähetatute arvust.

Eesti Panga välisreiside statistika kohaselt tegid 2011. aastal Eesti residendid Hispaaniasse 64 526 mitmepäevast külastust. 2012. a esimese poolaastaga on Eesti residendid teinud 57 324 mitmepäeva külastust.

Eesti majutusettevõtetes majutati Hispaania turiste 2011. aastal 27 106, mis on 1,5% kogu majutatud välisturistidest. 2012. a esimese üheksa kuuga majutati Eesti majutusasutustes 22 974 Hispaania turisti. Lisaks Tallinnale tunti huvi samuti Tartumaa ja Pärnumaa vastu.

Hispaania huvi Eesti vastu

Üha tihedamaks on muutunud ärisidemete otsingud Eesti ja Hispaania ettevõtete vahel. Hispaania ettevõtjat huvitab Eesti puhul soodne geograafiline asend, mis võimaldab arendada kontakte ka lähipiirkondadega (Skandinaavia, Venemaa). Samuti on levinud Eesti kui innovaatilise riigi maine. Eestit seostatakse saavutustega infotehnoloogia vallas ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga ning ühinemine Euroopa Liiduga on hispaanlaste huvi ärikontaktide vastu oluliselt tõstnud (näiteks infrastruktuuriettevõtted).

28. jaanuaril 2009 loodi MTÜ Eesti-Hispaania kaubanduskoda, mille peamisteks eestvedajateks on Hispaania ettevõtjad.