1. ÜLDINFO
Üldandmed
| Riik | Hispaania Kuningriik (Reino de España) |
| Pindala | 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega |
| Rahvaarv | 47,3 miljonit (2012. a.) |
| Rahvastiku tihedus | 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) |
| Riigikeel | hispaania keel (español) |
| Ametlikud regionaalsed keeled | katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. |
| Riigikord | parlamentaarne monarhia |
| Riigipea | Kuningas Juan Carlos I |
| Valitsusjuht | Peaminister Mariano Rajoy (alates 21. detsembrist 2011. a) |
| Pealinn | Madrid – 3,2 miljonit elanikku (2012) |
| Rahaühik | Euro (EUR) = 100 senti |
| Ajavöönd | CET |
| Haldusjaotus | 17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ja Melilla |
Maa ja rahvas
Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 505 957 km² - mandriosa moodustab sellest 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaa, Andorra, Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus 7921 km.
Hispaania rahvaarv oli 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 47,3 miljonit inimest, 33% elanikkonnast elab regioonide pealinnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 2012. aasta 1. jaanuaril 3,2 miljonit inimest. Hispaania miljonilinn lisaks pealinnale on Barcelona, teised suuremad linnad on Valencia, Sevilla ja Zaragoza.
Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, neist 17% katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Valdav osa elanikkonnast peab end katoliiklaseks.
Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
- katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;
- baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
- galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
- valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
Poliitiline süsteem
Hispaania on parlamentaarne monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 349 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 265 liikmelisest ülemkojast (Senado). 2011. aasta 20. novembril toimunud erakorralistel parlamendivalimistel saavutas absoluutse enamuse Rahvapartei (Partido Popular) ning seni võimul olnud Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español) sai ränga kaotuse osaliseks.
Täidesaatvat võimu teostab valitsus 12 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on 2011. aasta detsembrist Mariano Rajoy.
Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).
Vaata lisaks: http://www.investinspain.org
Riiklikud pühad
1. jaanuar – uusaasta
6. jaanuar – kolmekuningapäev
märts – palmipuudepüha (liikuv)
märts/aprill – suur reede (liikuv)
4. aprill – esimene lihavõttepüha (liikuv)
1. mai – töörahvapüha
15. august – taevaminemispäev
12. oktoober – Hispaania rahvuspäev
1. november – kõigi pühakute päev
6. detsember – konstitutsioonipäev
8. detsember – Inmaculada püha
25. detsember – esimene jõulupüha
Lisaks nendele pühadele tähistatakse Hispaanias veel mitmeid regionaalseid pühasid, mille tõttu koolist ja töölt vabu päevi on oluliselt rohkem kui Eestis.
Kohtusüsteem
Hispaania kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus (Tribunal Supremo). Riigikohtu president on ametisse valitud 20 Kohtu Üldnõukogu kohtuniku poolt ning ametisse kinnitatud kuninga poolt. Territoriaalsed kohtud (audiencias) on esindatud igas 17- autonoomses piirkonnas. Kõige madalamal tasemel on ringkonnakohtud. Audiencia Nacional käsitleb neid kaasuseid, mis ületavad regionaalseid piire või on seotud riigiadministratsiooniga. Hispaanial on ka 12-liikmeline Konstitutsioonikohus (Tribunal Constitucional), mille ülesandeks on hinnata seaduste vastavust põhiseadusele ning otsustada autonoomsete piirkondade ja keskvalitsuse vaidluste üle.
Autonoomsed piirkonnad
Hispaania turule sisenedes tuleb kindlasti silmas pidada, et ei ole olemas ühtset Hispaania turgu, vaid 17 erinevat autonoomset piirkonda, mis erinevad nii keele, kultuuri, kliima kui ka temperamendi poolest. Seepärast tuleb endale väga täpselt selgeks teha oma ettevõtte võimalused ja soovid ning seejärel valida välja piirkonnad, kuhu on soov siseneda, arvestades sealjuures kõigi piirkonna eripäradega.
Andaluusia (pealinn Sevilla) – 2011. aasta seisuga elas selles Hispaania kõige suurema rahvaarvuga maakonnas 8,4 miljonit inimest, kellest 730 155 olid välismaalased. SKP oli 2011. aasta seisuga 143,6 mld eurot. Alates Tööstusrevolutsioonist on Andaluusia teiste Hispaania piirkondadega võrreldes olnud majanduslikult vaesemal järjel. Kuna Andaluusia lõunaosas asuv pikk rannapiir on läbi aegade olnud paljude turistide reisisihiks, koondusid sinna kinnisvarabuumi ajal paljud ehitusärid, mis majanduskriisi tõttu kõvasti kannatada said.
Andaluusias on tööjõukulud kõigist autonoomsetest piirkondadest madalaimad – nii alla Hispaania kui eurotsooni riikide keskmise. Ettevõtluse alustamiseks on piirkonnal pakkuda mitmeid toetusi. Kümne riigiülikooli ja üle 300 koolitusasutusega Andaluusiat loetakse ka piirkonnaks, millel on kõrgeim kvalifitseeritud noorte osakaal. Maantee-, raudtee- ja lennuühendus on kõrgelt arenenud ning võimaldab vabalt ringi liikuda.
Peamised majandusharud on põllumajandus (45% pindalast on põllumajanduslik maa), lennundus, biotehnoloogia, taastuvenergia, metallurgia ja IT. Kasvatatakse oliive (39% maailmatoodangust), erinevaid tsitrusvilju, palju on ka viinamarjaistandusi. Viimasel ajal on populaarsust kogunud mahepõllundus. 50% maast hõlmavad metsad.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_15,00.html
http://www.juntadeandalucia.es/index.html
Astuuria (pealinn Oviedo) - Astuuria maakonna rahvaarv moodustas 2011. aasta seisuga 1, 08 miljonit, SKP 23,2 mld eurot ja välisinvesteeringud 18,16 mln eurot. Hispaania põhjaosas asuva Astuuria üks plussidest on väga hea infrastruktuur. EL-i toetus selles regioonis on kõrge – kuni 20% investeeringust. Looduse poolest on Astuuria üks ilusamaid piirkondi Hispaanias.
Peamised majandusharud on toiduainetööstus, IT, kapitalikaubad ja taastuvenergia.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_2,00.html
http://investinasturias.idepa.es/
Aragon (pealinn Zaragoza) – Hispaania põhjaosas asuva Aragoni rahvaarv moodustas 2011. aastal 1,35 miljonit ja SKP 33,3 mld eurot. Aragoni peetakse tänu kõrgelt hinnatud elukvaliteedile, maaressursside rohkusele ja suurlinnade lähedusele (300 km Barcelonast ja Madridist) dünaamiliseks ja arenevaks piirkonnaks.
Peamine majandusharu on keskkonnatehnoloogia, kuid tähtsad on ka biotehnoloogia, logistika, toidutööstus, autotööstus, IT ja lennundus.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes
/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_6,00.html
Baleaari saared (pealinn Palma de Mallorca) – Vahemeres asuvatel Baleaari saartel elas 2011. aasta seisuga 1,11 miljon elanikku, nende seas 242 812 välismaalast (peamiselt inglased ja sakslased). SKP moodustas 2011. aastal 26 mld eurot. Peamised majandusharud on turism, innovatsioon ja teadusarendus, tööstus, keskkonnatehnoloogia ja toiduainetööstus.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_13,00.html
http://investinbalearics.com/web/invest-in-balearics.php
Baskimaa (pealinn Vitoria-Gasteiz) – 2,8 miljoni elaniku ja 64,5 mld eurose SKP-ga piirkonna peamised majandusharud on energiatööstus ja keskkonnatehnoloogia. Baskimaad loetakse kõrgeimate palkadega piirkonnaks Hispaanias. Kasutusel on baski keel.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_4,00.html
http://www.euskadi.net/r33-2220/eu/
http://www.spri.es/aNS/web/es/index.jsp
Kanaari Saared (pealinnad Palmas Gran Canaria /Santa Cruz de Tenerife) – Aafrika külje all, Atlandi ookeanis asuvate saarte elanikkond moodustas 2011. aastal 2,1 miljon elanikku, neist 307 009 olid välismaalased. Kanaarid on tuntud väga hea kliima ja elukvaliteedi poolest. Hiljuti investeeris riik turismi arendamisesse 3,3 mld eurot. Kanaari saarte majanduskeskkonda iseloomustavad madalad maksud ja suurepärane infrastruktuur. Peamised majandusharud on biotehnoloogia ja meditsiin, audiovisuaalsektor, turism, IT ja transport. Teistest sektoritest väärib esiletõstmist veel taastuvenergia, optika ja kosmosetehnoloogia. 2011. aasta SKP moodustas 40,3 mld eurot.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.proexca.es/en/invertir-en-canarias.jsp
Kantaabria (pealinn Santander) – Hispaania põhjaosas asuvas väikeses piirkonnas elas 2011. aastal 593 121 elanikku ning selle SKP moodustas 12,9 mld eurot. Kantaabria on tuntud ilusa looduse, efektiivse inimkapitali ja arenenud infrastruktuuri poolest. Tähtsamad majandusharud on biotehnoloogia, toiduainetööstus, keskkonnatehnoloogia, autotööstus, keemiatööstus ja logistika.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_3,00.html
http://www.cantabria.es/web/gobierno
Castilla ja Leon – 2,12 miljoni elanikuga Castilla ja Leoni ümbritseb 9 autonoomset piirkonda, mistõttu omab Castilla ja Leon väga häid ühendusi nii teiste piirkondade kui ka ülejäänud Lõuna-Euroopaga. 2011. aastal oli piirkonna SKP 55,8 mld eurot. Peamised majandusharud on biotehnoloogia, keemia- ja ravimitööstus, energiatööstus, autotööstus, turism, toiduainetööstus, lennundus, IT ja logistika.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_8,00.html
http://www.invertirencastillayleon.com/
Castilla La Mancha (pealinn Toledo) – 2,12 miljoni elanikuga Castilla La Mancha, mis asub Hispaania keskosas, on tuntud keskmisest odavama maakapitali poolest (hind võib Hispaania keskmisest erineda kuni 50%) ning väga hea infrastruktuuri poolest. Peamised majandusharud on lennundus ja uued tehnoloogiasüsteemid, teised sektorid - IT, toiduainetööstus, biotehnoloogia, logistika, taastuvenergia ja jäätmekäitlus. Piirkonna SKP moodustas 2011. aastal 37,4 mld eurot.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_11,00.html
http://www.investincastillalamancha.com/
Kataloonia (Barcelona) – 7,54 miljoni elaniku ja 195,3 mld eurose SKP-ga Kataloonia mille pealinnaks on Barcelona, on üks Hispaania tähtsamaid regioone. Asudes Hispaania idarannikul, omab Kataloonia ideaalset ühendust teiste Euroopa linnadega ja väga head lennuühendust ülejäänud maailmaga. Viiendik igal aastal Hispaaniasse asutatud firmadest luuakse Kataloonia piirkonda. Elukalliduse poolest on Kataloonia Hispaanias teisel kohal.
Tähtsamad majandusharud on lennundus, toiduainetööstus, biofarmaatsia, taastuvenergia, ja IT. Peale hispaania keele kasutatakse väga palju ka katalaani keelt.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_7,00.html
Extremadura (Mérida) – Lääne-Hispaanias Portugaliga piirnevas Extremaduras elas 2011. aastal 1,1 miljonit inimest ning piirkonna SKP moodustas 17,3 mld eurot. Selles piirkonnas on investorite toetus tavalisest suurem, kuni 49%. Üle 2800 tunni päikesepaistet aastas teeb Extremadurast ühe tähtsaima energiatootja Hispaanias. Peamised majandusharud on toiduainetööstus ja pakkimistööstus.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_14,00.html
http://www.extremaduraavante.es/
Galiitsia (pealinn Santiago de Compostela) – Loode-Hispaanias Atlandi ookeani ääres asuv autonoomne piirkond, mis piirneb Portugaliga. Rahvaarv oli 2011. aastal 2,8 miljonit inimest ning SKP väärtus 54,7 mld eurot. Galiitsias on kasutusel galeegi keel, mis sarnaneb portugali keelele. Peamised majandusharud on telekommunikatsioon, energiatööstus ja keskkonnatehnoloogia.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_1,00.html
http://www.investingalicia.com/
La Rioja (pealinn Logroño) – Põhja-Hispaanias asuv väike piirkond, kus elab 322 955 elanikku ja mille SKP on 8 mld eurot. Tähtsamad majandusharud on veinitootmine, jalatsitööstus, autotööstus, lennundus ja teenused.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_9,00.html
Madrid (pealinn Madrid) – Madridi autonoomses piirkonnas elab 6,49 miljonit elanikku, neist välismaalasi 1 067 585. SKP oli 2011. aastal 189,4 mld eurot, mis asetab Madridi piirkonna ostujõu poolest Euroopas kolmandale kohale. Et Madrid on Hispaania tähtsaim äri- ja finantskeskus, tegutseb siin suurim arv firmasid teiste autonoomsete piirkondadega võrreldes. Madridis on 16 ülikooli, mille lõpetab igal aastal üle 40 000 üliõpilase.
Madridi piirkonna infrastruktuur on kõrgelt arenenud, Barajase lennujaam asub kõigest 12 km kaugusel kesklinnast. Madridi kui Hispaania pealinna elukvaliteeti hinnatakse kõrgelt, ka hinnad ja palgad on Hispaania keskmisest kõrgemad. Peamised majandusharud on meditsiin, IT, lennundus, energiatööstus ja logistika.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_10,00.html
Murcia (pealinn Murcia) – Murcia piirkonna rahvaarv oli 2011. aastal 1,47 miljonit ja SKP 28 mld eurot. Vahemereäärne asukoht lihtsustab Murcia kaubavahetust teiste Euroopa riikidega. Piirkond on tuntud hea kliima ja elukvaliteedi poolest. Tähtsamad majandusharud on turism, taastuvenergia, keemiatööstus ja biotehnoloogia.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_16,00.html
http://www.investinmurcia.com/invest/
Navarra (pealinn Pamplona) – Prantsusmaaga piirnevas Navarras elas 2011. aastal 642 051 inimest ja SKP moodustas 18,1 mld eurot. Piirkonna peamised majandusharud on taastuvenergia ja tervishoid.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_5,00.html
Valencia (pealinn Valencia) – üks tähtsamatest ja järjest enam jõudu koguvatest piirkondadest Hispaanias, kus elab 5,12 miljonit elanikku ning kasutusel on valencia keel. Vahemererannikul paiknev autonoomne piirkond omab 518 km rannapiiri, mis on populaarseks sihtkohaks paljudele turistidele. SKP moodustas 2011. aastal 101, 1 mld eurot.
Peamised majandusharud on logistika (sadamad väga hästi välja arendatud) ja audiovisuaaltehnika.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_12,00.html
Ceuta, Melilla – Aafrika põhjaosas asuvad kaks autonoomset linna.
Täpsem info ja kontakt:
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_18,00.html
http://www.investinspain.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261815_6279115_0_19,00.html
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
