PRAKTILINE INFO HIINASSE REISIJALE

Reisimine Hiinasse

Lennuühendus. Mandri-Hiina linnadel on kümneid otselennuliine Euroopa Liidu (EL) pealinnade ja tähtsamate keskustega. Pekingisse saab 2010. a novembri seisuga otse lennata Amsterdamist, Brüsselist, Budapestist, Frankfurdist, Helsingist, Kopenhaagenist, Londonist, Madridist, Münchenist, Pariisist, Roomast, Stockholmist, Viinist. Pekingi lennujaam on kasutustiheduselt maailmas kolmas. Shanghail on EL-i keskustest otselennuliin Amsterdami, Frankfurdi, Helsingi, Londoni, Milano, Müncheni, Pariisi ja Zürichiga.

Eestile lähemal asuvatest linnadest saab Helsingist lennata Pekingisse ja Shanghaisse iga päev; Stockholmist saab Pekingisse lennata viis korda nädalas.

Viisad. Eesti kodanikul, kes soovib siseneda Hiina Rahvavabariiki (väljaarvatud Macau ja Hongkongi erihalduspiirkonnad) peab olema kehtiv viisa. Viisat on võimalik taotleda Hiina RV suursaatkonnas Tallinnas.

Turismiviisa ("L") väljastatakse inimestele, kes soovivad külastada Hiinat eraviisiliselt. Äriviisa ("F") väljastatakse inimestele, keda on Hiinasse kutsunud ettevõte või asutus. Taotlusele lisatakse ametlik kutse. Viisa saab vormistada ka turismifirma abiga.

Lisainformatsiooni on võimalik saada Hiina RV suursaatkonnast Tallinnas:

Narva mnt.98, 15009 Tallinn;
tel: (372) 601 58 30, 601 58 31;
faks: (372) 601 58 33
E-kiri: chinaemb@online.ee; mailoffice@chinaembassy.ee;
www.chinaembassy.ee

Paberid, mis tuleb enne riiki sisenemist täita. Enne riiki on kohustuslik täita saabumis- ja tervisekaart ja tollideklaratsioon. Neid blankette jagatakse lennukis ja aja kokkuhoiu mõttes võiks need ka lennukis ära täita, seega tuleks hoida passi-, lennukipiletiandmed ja Hiinas viibimise aadress, samuti kirjutusvahend käepärast. Riigist väljudes tuleb taas täita tollideklaratsioon ja lahkumiskaart, mis on saadaval ka osade hotellide vastuvõtuletis.

Reisimine Hiinas

Hiina-sisesed reisteenused arenevad kiiresti ja ühendused suuremate linnade vahel on väga tihedad, kuid arvestama peab teatud väljakutsetega. Kindlasti tuleks püüda vältida reisimist üldriiklikel puhkusenädalatel +/- üks nädal (mis langevad 1. oktoobri, 1. mai ja hiina uue aasta peale, viimane jääb jaanuari-veebruari), kui liikvel on sajad miljonid hiinlased. Vältimaks pikki järjekordi ja harjumatuid protseduure, oleks mõttekas teatud teenustasu eest hankida pilet hotelli või reisibüroo kaudu. Tuleb arvestada, et alati ei müüda edasi-tagasi rongipileteid, nii tuleb tagasisõidupilet hankida kohe pärast sihtkohta jõudmist.

Hiina siseriiklikke lennuliine teenindavad mitmed lennukompaniid ja tihe konkurentsi tõttu nende vahel võib vedamise korral hankida lennupileti 20-70%-lise hinnaalandusega, kui osta lennukipilet kohaliku reisibüroo kaudu ja vältida tipphooaega. Kui aega on rohkem ja soov ühe kogemuse võrra rikastuda, samuti lühema ja keskmise pikkusega vahemaa läbimiseks saab kasutada rongi. Näiteks Peking-Shanghai ja teiste sarnase pikkusega vahemaade läbimiseks on mugav kasutada öörongi, kus saab ööbida nelja asemega kupees; kahe asemega kupeesid võib leida luksusvagunitest, mida on hakatud kasutama mõningatel populaarsematele marsruutidel. Pileteid pakutakse nelja klassi: kõva iste, pehme iste, kõva ase ja pehme ase.

Metroovõrgustik Pekingis, Shanghais, Tianjinis, Guangzhous, Shenzhenis ja Nanjingis areneb väga kiiresti. Metroo Hiinas on odav ja siltidega (ka ladina tähtedega) hästi varustatud ning võib osutuda hädavajalikuks transpordivahendiks, kui on vaja kindla ajaga jõuda punktist A punkti B, mis ootamatute liiklusummikute tõttu takso või bussiga ei ole alati võimalik. Samas tuleb tipptundidel muidugi ka metroos arvestada tõsise trügimisega.

Taksoteenuste kvaliteet sõltub sageli sellest, millise suurusastme linnaga on tegemist. Kuna taksojuhid võõrkeeli üldiselt ei räägi ja ka tuntud hotellide ingliskeelsed nimed jäävad neile arusaamatuks, tuleks ennast varustada sedeliga (nimekaardiga) sihtkoha osas: selleks võib paluda oma hiinlasest võõrustajat või hotelli teenindajat; sageli jagatakse hotelli fuajeedes kaarte, kus levinumad sihtkohad on kirjas paralleelselt kahes keeles, sama võib leida reisiteatmike lehekülgedelt; oluline on kanda kaasas kaarti oma koduhotelli andmetega. Mobiiltelefoni olemasolul võib hädakorral hotelli helistada ja paluda hotelli teenindajal taksojuhile tõlkida oma soov. Osade linnade taksodes on sees näidatud abinumber, millele helistades saab samuti abi oma sihtkoha tõlkimisel ja soovi edastamisel taksojuhile. Tuleks vältida juhuslike inimeste sõidupakkumisi lennuväljadel ja teistes transpordisõlmedes, sest vähegi suuremates linnades on taksod hästi kättesaadavad. Taksosõidu alustamisel tuleks jälgida, et taksomeeter oleks sisse lülitatud; lahkumisel tuleks küsida tšekk, kus tavaliselt on kirjas ka litsentsi number ja muud detailid, hiljem võib sellest kasu olla näiteks taksosse unustatud esemete kättesaamisel.

Autorent Hiinas kogub populaarsust, kuid välismaalaste jaoks on võimalus piiratud sellega, et võimud ei tunnusta rahvusvahelisi autojuhilubasid ja ajutise loa saamiseks tuleb uuesti sooritada eksam, mille eelduseks on elamisloa olemasolu. Samuti nõuab aega kohaliku liiklusega harjumine ja tuleb arvestada, et hieroglüüfide mittetundmisel jääb teeinformatsioon sageli arusaamatuks. Võimalik on üürida juhiga auto või (väike)buss.

Pangakaardid ja raha

Kuigi eraisikute teenindamine Hiina pangandussektoris jätab kohati soovida, toimuvad siingi kiired muutused paremuse poole. Seoses pangaautomaatide kiire kasvuga, ei vaevu paljud Hiinas töötavad välismaalased Hiinas pangakontot avama ja lasevad oma palgaraha kanda nende välismaise panga kontole. Välismaiseid pangakaarte saab kasutada Hiina Panga, osasid kaarte saab kasutada Tööstus- ja Kaubanduspanga ning järjest juurdetulevate teiste pankade pangaautomaatides. Tuleb kontrollida Visa ja MasterCardi tähist pangaautomaadil. Sellistel pankadel, nagu Citibank, HSBC ja Standard Chartered on automaadid tähtsamate linnade võtmekohtades ja need aktsepteerivad kõiki rahvusvahelisi pangakaarte. Mõnedes väiksemates linnades ei tarvitse olla pangaautomaate, mis aktsepteeriksid rahvusvahelisi pangakaarte, nii peab sellisteks juhtumiteks varuma piisavalt sularaha.

Krediitkaarte saab kasutada suuremates hotellides ja kaubamajades, esinduslikumates restoranides ja välislennufirmade esindustes; mujal on krediitkaartide kasutamine piiratud. Reisibürood lisavad vahel lennupileti hinnale 3,5% teenustasu, mis on vähemtõenäoline, kui ostad lennukipileti otse lennufirma esindusbüroost. Pangakaartide kasutamist igal pool maksmiseks ei soovitaks, kuna sagenevad juhtumid, kus pangakaardi andmed kopeeritakse.

Hiinas kasutusel olev rahaühik on jüaan, lühend RMB (hiina kõnekeeles kuai), see jaguneb 10-ks jiao’ks, (kõnekeeles mao), mis omakorda jaguneb kümneks fen’iks. Käibel on 100, 50, 20, 10, 5 ja 1 jüaani ning 1 ja 5 jiao suurused paberkupüürid; käibel on ka ühejüaanised mündid ja erinevas väärtuses jiaod; müntidena esinevad fenid on oma praktilise väärtusetuse tõttu tagaplaanil, kuid kaubanduskeskustes võib neid kassast veel tagasi saada. Juhuslikes kohtades kaubeldes tuleks ettevaatlik olla eriti 50- ja 100-jüaaniste rahatähtede suhtes, mille võltsimine on probleem, kuigi hoolikamal vaatlemisel on võltsingud siiski äratuntavad. Novembris 2010 oli jüaani kurss ca 1 RMB = 1.7 EEK

Sideteenused

Hiina telekommunikatsioonisektori teenused paranevad kiiresti. Mobiilinfoteenused, eriti SMS-id on muutunud väga populaarseks. Küll mõningase hilinemisega hakkab kuju võtma ka traadita internetivõrk. Mobiilside turul on kaks peamist operaatorit China Unicom ja China Mobile. Mõlemad pakuvad nii kuumaksega mobiilteenust kui ettemaksuga laetavaid SIM-kõnekaarte. Kõnekaartidele saab lisaraha kanda pea igas tänavapealses kioskis kuid tuleb olla hoolikas, et kõneaega ostad õige operaatori kaardile. Nii kuumaksega kui ettemaksega teenuse sõlmimiseks tuleb käia operaatori teeninduspunktis. Eesti operaatorite mobiilside rändlus (roaming) toimib kuid võrreldes kohapealse SIM-kaardi kõnetasudega on kordades kallim.

Hiinas võib leida piisavalt ka kaardiga töötavaid telefonitaksofone. Telefonikaarti soetades peab arvestama, et osad neist töötavad vaid ühe provintsi piires. Telefonikõned hotellitubadest ja hotellide ärikeskustest on tavaliselt kallimad, eriti rahvusvahelised kõned. Kuna miinimumtasu on sageli kolme minuti hind, siis võib ka üheleheküljelise faksi saatmine kalliks osutuda. Ka sissetulevate fakside eest tuleb maksta, kuigi vähem. Kui jääd ühte hotelli mitmeks päevaks, tuleks kasuks oma toanumbri teatamine potentsiaalsetele kirjasaatjatele, sest kuigi administreerimine rahvusvahelise standardiga hotellides toimub arvuti teel, on letitöötajatel sageli raskusi välismaa isikunimede väljalugemisega.

Kuigi olukord paraneb, on internetiühenduse kiirus sageli aeglane, kusjuures riigi põhjaosas on internet aeglasem. Tihe konkurents kahe teenustepakkuja, China Telecomi ja China Netcomi vahel tähendab seda, et ühendus põhja- (Telecom) ja lõunaosas (Netcom) asuvate serverite vahel võib samuti olla aeglane. Traadita internet (WiFi (802,11)) saab linnades järjest laiema leviku osaliseks: WiFi on kättesaadav üha rohkemates restoranides ja kohvikutes, näiteks Starbucks’i kohvikutes, mis on esindatud üle Hiina, kuigi paljud neist ei võimalda tasuta juurdepääsu. Traadita internetikaarte müüvad enamus telekommunikatsiooniteenuste pakkujatest ja neid saab hankida peamiste hotellide ärikeskustest. Peaaegu kõikides viietärnihotellides pakutakse internetiteenust: kuigi hinnad varieeruvad, on tasu lühiaegsel kasutamisel kõrge, näiteks 5 RMB 10 minuti eest; 120-160 RMB tuleks tasuda piiramatu ööpäevase kasutamise eest. Laialt on levinud internetikohvikud, mille hinnad on hotellide omadest märksa madalamad – 10 või vähem jüaani tunniajalise kasutamise eest. Kasutajad peavad internetikohvikus ennast tavaliselt registreerima – nõue, mida välismaalaste puhul üldiselt siiski ei järgita.

Tavapostiga kulub Eestisse kirja saatmiseks tavaliselt nädal või vähem. Paremates hotellides on saadaval postkaardid, -margid ja kirjatarbed, samuti aidatakse kirja postitamisel. Tähitud kirja kättesaamiseks tuleb ette võtta reis keskpostkontorisse. Hiinas saab kasutada kullerfirmade FedEx, DHL, EMS ja UPS teenuseid.

Keel

Hiina elanikest moodustavad hanid ehk hiinlased 92-93%. Hiina keel on jagunenud sadade dialektide vahel, mida grupeeritakse kaheksasse suurde gruppi. Ühe grupi dialektide esindajad teise grupi dialektide kõnelejatest aru ei saa või saavad aru halvasti. Keelebarjääri ületamiseks püütakse kirjalikult või žestidega kujutada hieroglüüfe, mis liidavad erinevad dialektid üheks tervikuks. Elanikkonna integratsiooni huvides on juurutatud standardhiina keelt (hiina k putonghua), mis on tuntud ka mandarini keele nimetuse all ning milles antakse kooliharidus ja töötavad üleriigilised tele- ning raadiojaamad. Hiljutise haridusministeeriumi uuringu järgi valdab putonghua’d 53,1% Hiina elanikest: rohkem nooremate ja linnainimeste hulgas, vähem vanemate ja maainimeste hulgas. Kasuks tuleb mõne hiinakeelse sõna äraõppimine, mis näitab, et tegemist ei ole kohalikes oludes täiesti võhikliku inimesega ja nii väheneb hiinlaste soov nõuda kaupade-teenuste osas tavahinnast märksa kõrgemaid hindu.

Uurimuse kohaselt Hiinas õpib või soovib õppida inglise keelt 300 mln inimest. Kuna hiinakeelses keskkonnas, kus napib praktiseerimisvõimalusi, on sellise eksootilise keele õppimine aja- ja energiamahukas, on Hiinas vähe vabalt inglise keelt valdavaid inimesi. Ka juhtivates suurlinnades piirdub inglise keele oskus suuremate hotellide, rohkete välisfirmade kohalolekuga bürookomplekside, välismaalastele orienteeritud kaubandus- ja meelelahutuskvartalitega. Vanema põlvkonna esindajate hulgas võib leida vene keelt õppinud inimesi, noorte hulgas koguvad populaarsust jaapani ja suuremate euroopa keelte õpe, kuid tõenäosus juhuslikult nende peale sattuda on väga väike.

Jootraha

Hiinas jootraha ei jäeta. Kuigi arenenud ranniku- ja suurlinnade hotellides välismaalasi teenindama harjunud pakikandjad, ettekandjad jt. teenuste osutajad sellest ka ära ei ütle, siis kombeks jootraha anda ei ole ning seda tehes võib tekkida piinlik olukord, kus teenindaja mõistes on tema tagastanud vale summa peenraha. Jootraha ollakse rohkem harjunud saama välismaalasi teenindavates esinduslikumates baarides ja restoranides.

Lahtiolekuajad

Valitsusasutuste tavaline ametlik tööaeg esmaspäevast reedeni on 8.00-17.00, lõuna 12.00-13.00. Pangad töötavad tavaliselt 9.00-12.00 ja 13.00-17.00, mõned pangad on esmaspäeviti suletud. Väiksemates linnades võib olla säilinud traditsiooniline pikk lõuna 12.00-14.00. Kaubanduskeskused töötavad tavaliselt 8.-10.00-st kella 21.-22.00-ni. Suuremate hotellide baarid-ärikeskused töötavad ööpäev läbi. Söögikohtade lahtiolekuajad võivad varieeruda väga suurelt, suurlinnades on üha rohkem restorane ja kiosk-kauplusi, mis on avatud 24 h. Kuid peab arvestama, et hiinlaste söögikorrad on pigem varajased, näiteks lõunat süüakse pigem ajavahemikus 11.30-13.00 ja õhtust 17.30-19.00. Ajavahe Eestiga on kogu Hiinas +6 tundi, pärast suveajale üleminekut Eestis +5 tundi.

Elektrivool

Hiina tavatarbija elektrivõrk kasutab pinget 220 V, pistikupesad võivad olla erinevat tüüpi (europistik, ameerika pistik, kolmeharuline). Paremates hotellides on korraga esindatud erinevad pistikupesa tüübid. Sobiva pistikupesa mitteleidmisel tuleks abi küsida hotelli teenindajatelt.

Ohud reisimisel

Rangete karistuste ja traditsioonilise hiina kasvatuse tõttu on Hiina välisturistile üldiselt turvaline riik, eriti kui järgitakse turistide tavalisi marsruute, mis hõlmavad suurlinnade keskusi ja vaatamisväärsusi. Oma kaasaskantaval omandil tuleb siiski silma peal hoida, sest teatud piirkondades, eriti Lõuna-Hiinas, näiteks Guangzhous ja Shenzhenis ei ole taskuvargad haruldased. Tähelepanelikkus kulub ära ka raha pangautomaadist võtmisel. Kuritegevusest suuremaks ohuks peetakse pigem liikumist linnatänavatel, mis nõuab mõnda aega harjumiseks: vaatamata liiklusreeglite olemasolule, neist suuremat ei hoolita, see käib eriti öösiti väiksemate linnade kohta.

Nendel, kes pisut pikemalt Hiinasse jäävad ja ringi reisivad, soovitatakse vaktsineerida ennast A- ja B-hepatiidi vastu; kes suveperioodil (aprill-september) maapiirkondadesse satuvad, oleks hea ennast vaktsineerida ka jaapani entsefaliidi vastu – haigus, mis levib sääskedega. Malaaria suhtes tasub olla ettevaatlik Lõuna-Hiinas, Yunnani ja Hainani provintsis. Olenevalt küll konkreetselt organismi tugevusest ja senistest toitumiskogemusest-harjumustest, ei tarvitse kohalikud toidud erilisi probleeme tekitada, kuid igaks juhuks võib endaga kaasas kanda söetablette. Kindlasti ei tohi juua kraanivett: tuleks osta poest pudelivett, paremates hotellides on joogivesi saadaval ka eraldi balloonides. Puuviljad tuleks enne söömist koorida.

Vajalikke telefoninumbreid

Politsei 110 (ka ingliskeelne universaalne hädaabinumber)
Tuletõrje 119
Kiirabi 120
Liikluspolitsei 122
Telefoniinfo 114