ÄRIKESKKOND

Alljärgnev tekst on vaid põgus tutvustus Hiina ärikeskkonnast, tegelik elu Hiinas on märksa mitmepalgelisem ja -kihilisem; nii peab konkreetseks tegevuseks ja kooliraha kokkuhoiuks ennast märksa põhjalikumalt ette valmistama. Tuleb arvestada, et iga seadusega käib kaasas palju erandeid, samuti on olemas soodustused teatud piirkondades, erimajandustsoonides jne. Mõnikord ei tarvitseta seaduses täpselt näpuga järge vedada, teisel hetkel võidakse meelde tuletada, et sa ei järgi teatud seadusi või et paberitega ei ole kõik korras. Ühelt poolt ei tohi midagi juhuse hooleks jätta, teiselt poolt ei ole sa isegi siis pääsenud üllatustest, kui sa oled omast arust kõiki reegleid täpselt järginud. Kooliraha aitab kokku hoida suhtlemine välismaalastega, kellel on ühes või teises piirkonnas ja valdkonnas tegutsemiskogemus.

Äriviisa ning elamis- ja tööluba

Äriviisa ("F") väljastatakse inimestele, keda on Hiinasse kutsunud ettevõte või asutus. Taotlusele lisatakse ametlik kutse.
Tööviisa ("Z") väljastatakse välismaalasele, kes töötab Hiinas. Selleks, et taotleda Z-viisat, peab taotleja esitama Hiina tööministeeriumi poolt väljastatava tööloa (Employment License for Foreigners) ning Hiina riikliku välisekspertide administratsiooni (Chinese State Administration of Foreign Experts) kinnituse. Samuti peab taotleja esitama tervisetõendi ning registreerima ennast Hiina Julgeolekubüroos (PSB, Public security Bureau) 30 päeva jooksul pärast sisenemist riiki.
Lisainformatsiooni on võimalik saada Hiina RV suursaatkonnast Tallinnas:

Narva mnt.98, 15009 Tallinn;
tel: (372) 601 58 30, 601 58 31;
faks: (372) 601 58 33
E-Mail: chinaemb@online.ee; mailoffice@chinaembassy.ee
www.chinaembassy.ee

Välismaalaste osalusega ettevõtete liigid Hiina RV-s

Esindusbüroo (representative office) on populaarne äriinstitutsioon Hiina ärikeskkonda sisenemise esimese etapina või kohaloleku säilitamisel, hoides kulutused minimaalsetena. Esindusbüroo võimaldab välisfirmal edendada oma toodete reklaami ja turundust, ilma seda otseselt teostamata. Esindusbürool ei ole õigust Hiinas tooteid müüa, esindusbüroo töötajatel ei ole õigust allkirjastada lepinguid ega välja kirjutada arveid oma emafirma nimel. Esindusbürood ei peeta oma emafirmast lahusolevaks juriidiliseks isikuks ja nii jäävad selle tegevusest tulenevad rahalised kohutused välismaal asuva emafirma kanda.

Ühisettevõte (joint venture) on tüüpiliselt ühe või enama hiina ettevõtte ja ühe või enama välisettevõtte (s.h. Taivan, Hong Kong ja Macau) poolt loodud piiratud vastutusega ettevõtte. Ühisettevõtte võib moodustada aktsiaseltsi või koostööettevõttena, mis on oma ülesehituselt paljudes aspektides sarnased. Ühisettevõtted on populaarsed nende välisettevõtjate jaoks, kes on vähem kursis kohalike oludega ja soovivad kasutada motiveeritud hiina partneri oskusi ja sidemeid kohalike probleemide lahendamisel. Sellist ettevõtlusvormi kasutavad ka firmad, kes investeerivad teatud tootmisharudesse, kus Hiina seaduste järgi nõutakse hiina partneri olemasolu.

Välisettevõte (wholly foreign owned enterprise - WFOE) on piiratud vastutusega firma, mille omanikuks on 100%-liselt üks või mitu välisettevõtet, üldiselt on levinud ühe omanikuga firmad. Enamikul välisettevõtetel on kindlaksmääratud kuid pikendatav tegevusperiood. Selline üha enam populaarsust võitev ettevõtlusliik on sobiv välisinvestoritele, kes on paremini kursis kohalike oludega ja selle eeliseks on suurem paindlikkus firma juhtimisel ning kontrollimisel, võimaldades vältida probleeme, mis võivad tekkida hiina partneriga suhtlemisel. Tüüpilised probleemid on näiteks hiina partneri erinev arusaam firma arengustrateegiast, mis ei võimalda kasumlikkust suurendada; intellektuaalse omandi vargus; äriidee kaaperdamine ja sellele järgnev kohaliku konkurendi loomine. Samas on välisettevõtetele erinevalt ühisettevõtetest seatud mitmed piirangud investeerimisel valdkondadesse, mida peetakse Hiina valitsuse poolt sensitiivseks; samuti on raskem luua otsustajate hiinlaste seas suhetevõrgustikku, millel on oluline kaal firma edukuses. Välisettevõte on populaarne tootjate seas, kes turustavad hiljem oma toodangu väljaspool Hiinat, kuna firma registreerimine ei too automaatselt kaasa õigust toodangu turustamiseks riigis.

Börsiettevõte (foreign-invested stock company – FISC) Erinevalt välis- ja ühisettevõttest on välisosalusega börsiettevõte emiteeritud aktsiate vormi poolest sarnane läänelike korporatsioonidega. FISC on ainuke välismaa osalusega ettevõtlusvorm, mida saab mandri-Hiina börsil registreerida. Teised välisosalusega ettevõtted peavad ennast FISC-ideks ümber vormistama. Börsiettevõtete kohta kehtivad suuremad piirangud ja kõrgemad nõuded, kui teiste välisosalusega ettevõtete kohta. Börsiettevõtte välisosalejalt nõutakse kõrgemat kvalifikatsiooni ja vähemalt 25%-list osalust firmas; börsiettevõtte registreeritud kapital peab olema vähemalt 30 mln RMB (ligi 45 mln EEK); firma registreerimine on vaevalisem kui teiste välisosalusega ettevõtete puhul.

Partneri leidmine

Partneri leidmine ühisfirma loomiseks või firma asutamine kohaliku firma ülesostmise teel on raske protseduur, kuna firmad ei esine sageli sellena, kes nad tegelikult on. Nii on väga oluline protsess firma valikul eelluure. Vaid korrektne, täielik ja usaldusväärne informatsioon partnerfirma siseoperatsioonide ja –protsesside, efektiivsuse, ärikultuuri ning otsustetegemise mehhanismi kohta võimaldab ennustada koostöö tulemuslikkust.

Kõige selle selgitamine on Hiinas väga aja- ja energiamahukas protsess, kindlasti ei piisa vaid firma administratsiooni poolt koostatud aastaaruannete ja strateegiapaberite läbivaatamine. Väga oluline eelluures on õppida tundma struktuurisiseseid otsuselangetamisemehhanisme (mis ei tarvitse kattuda firma ametliku hierarhia põhise loogikaga, vaid võib joosta hoopis perekondlikku või geograafilise päritolu liini pidi); küsitleda eksperte; uurida valitsuse, finantsinstitutsioonide ja assotsiatsioonide pakutavat infot; küsitleda konkurente, koostööpartnereid, endisi ja praeguseid töötajaid jne. Küsitlused peaks olema professionaalsed ja soovitavalt peaks neid läbi viima vähemalt kahekesi (näiteks üks hiinlane ja üks välismaalane).
Eelluuret Hiinas raskendab asjaolu, et dokumentatsioon on võrreldes arenenud tööstusriikidega puudulik ja dokumente ei säilitata piisavalt pikka aega. Hiina firmade puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et alati ei otsusta firma edu administratsiooni suutlikkus firmat juhtida: edu taga võivad seista ka mitteformaalsed suhted süsteemiväliste niiditõmbajatega. Eelluure tegemist saab lihtsustada usaldusväärsete konsultatsioonifirmade kaasamisega, millega seoses tuleb aga arvestada täiendavate ja põhjaliku töö puhul mitte väikeste väljaminekutega.

Firma registreerimine

Välisosalusega ettevõtte rajamine koosneb kahest põhilisest etapist: heakskiit äriprojektile ja heakskiit firma loomisele. Alati heakskiitu äriprojektile ei nõutagi, kuid see sõltub projekti iseloomust. Täiendavad kooskõlastused on vajalikud sõltuvalt tegutsemissfäärist, tavaliselt vastava sektori eest vastutavalt valitsusasutuselt. Firma moodustamine on Hiina oludes siiski küllaltki aega- ja energiatnõudev ettevõtmine, mistõttu paljud investorid pöörduvad abisaamiseks rahvusvaheliste konsultatsioonifirmade poole; odavam on pöörduda hiina firmade poole, kuid siis peab olema kindel, et partner saab täpselt aru firma looja soovidest, vigane dokumentide vormistamine võib hiljem ühel hetkel firma tegevuse blokeerida. Firma rajamiseks vajalike dokumentide hulka kuuluvad äriprojekti ettepanek, panga kontoteatis, äriprojekti teostatavuse raport, juriidilise isiku põhikiri (ühisettevõtte puhul ka leping osaliste vahel), mitmed load jne. Kõik dokumendid tuleb esitada hiina keeles.

Äriprojektide heakskiitmine kuulub Riikliku Arengu- ja Reformikomisjoni (NDRC – National Development and Reform Commission) ning selle kohalike allasutuste pädevusse. Tuleb esitada vastav taotlus ja selle heakskiidu korral väljastatakse kirjalik tõend. Väga ulatuslike projektide puhul (üle 500 mln USD suurused nn "ergutatud" ja "lubatud" ning üle 100 mln USD suurused "piiratud" projektid) peab taotlusraporti pärast selle läbivaatamist NDRC allasutuse poolt heaks kiitma ka keskvalitsus. Kohalikud võimuorganid võivad kehtestada täiendavaid tingimusi investeeringute puhul alla vastavat kehtestatud määra (alla 100 mln USD nn "ergutatud" ja "lubatud" projektide puhul ja alla 50 mln USD "piiratud" projektide puhul).

Firmade rajamise heakskiitmine kuulub kaubandusministeeriumi ja selle allasutuste pädevusse. Kui investeeritav summa on üle 30 mln USD, on ministeeriumi heakskiit üldiselt vajalik, kui aga nn "ergutatud" projekt ei vaja n.ö. kõikehõlmavat tasakaalustamist s.t. kaasamist riigi makromajanduslikku planeerimisprotsessi, siis piisab ka provintsitaseme heakskiidust. Väiksema kui 30 mln USD suuruse rahapaigutuse korral piisab kohaliku võimu heakskiidust. Pärast heakskiitva otsuse saamist väljastatakse vastav sertifikaat. Ühe kuu jooksul sertifikaadi väljastamisest peavad võimud firma registreerima, mille kohta väljastatakse ärilitsents. Litsentsi väljastamise kuupäeva loetakse firma ametlikuks asutamiskuupäevaks.

Ei ole võimalik öelda, kui suur peab olema registreeritud kapital välisettevõtte loomiseks, see kõigub sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja regioonist. On sätestatud, et miinimumkapital tootmisüksuse jaoks peab olema 500 000 RMB ja konsultatsioonifirma jaoks vähemalt 100 000 RMB, kuid regioonid võivad investeeringute meelitamiseks teha soodustusi. Üldiselt otsustavad võimud need küsimused ükshaaval ja mõnikord annab hinda ka alla kaubelda.

Aruandekohustus

Kõik välisosalusega firmad peavad esitama Hiina järelvalvele auditeerimiseks aastaaruande (aprilli lõpuks), s.h. raamatupidamisbilansi, kassaaruande ja tuludeklaratsiooni. Need tuleb koostada rahandusministeeriumi poolt kehtestatud "Äriettevõtte raamatupidamisstandardite" ja "Hiina RV välisosalusega ettevõtete raamatupidamisreglemendi" kohaselt. Aastaauditi viib läbi sertifitseeritud riiklike audiitorite firma. Auditeerimisnõuded sõltuvad firma suurusest ja tegevusvaldkonnast ja need tuleb endale täpselt selgeks teha. Vaatamata esindusbüroo majandustegevuse pärsitusele, tuleb ka selle suhtes audit läbi viia. Auditeerimisnõuetele mittevastavuse eest võidakse määrata ranged karistused.

Maksud

Hiina maksupoliitika

Hiina maksusüsteem on viimastel aastatel läbi teinud ulatuslikud muudatused. Hetkel on sissetulekud ja tegevused maksustatud 24 erineval moel. Vajadusega viia oma maksusüsteem vastavusse Maailma Kaubandusorganisatsiooni nõuetega, ei ole maksureformide tempo veel raugenud. Ka 2010. aastal on muudetud mitmeid seadusi, mille eesmärgiks on olnud maksusüsteemi ühtlustamine, s.h. hiina ja välisettevõtete asetamine sarnasesse seisu; maksukogumise efektiivsemaks muutmine; majanduskasvu ja maksutulu kasvu suhte harmoneerimine jne. Kuivõrd tegemist on pidevalt muutuva olukorraga, ei pea mitmed välisinvestorid paljuks palgata selleks otstarbeks maksunõunikku
Ettevõtete tulumaks. 2007. aastal Ülehiinalise Rahvaesindajate Kongressi poolt vastuvõetud uus ettevõtete tulumaksuseadus näeb ette ühtlase 25%-lise tulumaksumäära nii hiina, välismaiste kui ühisettevõtete jaoks, mis lõpetas senikehtinud praktika, mille kohaselt maksid hiina ettevõtted 33% ja välisettevõtted 15% tulumaksu.

Üksikisiku tulumaks

Hiina RV kodanikud elukohaga Hiinas peavad üksikisiku tulumaksu tasuma kõigi üle maailma saadud tulude pealt. Välismaalased, kes resideerivad Hiinas vähem kui aasta (aga üle 90 päeva finantsaastast; või üle 183 päeva, kui tegemist on riigi kodanikuga, kellel on Hiinaga topeltmaksustamise vältimise leping) ja ei ole Hiina elanikuna registreeritud, peavad tulumaksu tasuma oma Hiinast saadud tulude pealt. Külastajad, kes viibivad Hiinas ajutiselt (s.o. vähem kui 90/183 päeva), peavad üksikisiku tulumaksu maksma vaid töötasu pealt, mis on saadud hiina tööandjalt. Välismaalane, kes elab Hiinas järjestikku vähemalt viis aastat, peab alates kuuendast aastast maksma tulumaksu üle maailma teenitud tulude pealt. Välismaalaste suhtes, kes elavad Hiinas küll vähemalt terve aasta, kuid vähem kui viis järjestikust aastat ja ei ole registreeritud Hiina elanikuna, tehakse erand välismaalt saadud töötasu osas, kui see pärineb välismaa tööandjalt.
Tulumaksumäär palga ja tasude osas on progresseeruvalt üheksaastmeline ja jääb 5% ja 45% vahele. Ärist ja omandist tulenev tulu on maksustatud progresseeruvalt viieastmelisena 5% ja 35% vahel. Tulumaksu arvestatakse üldiselt kuu lõikes. Üldiselt on kõik mittekodanikud kohustatud ennast maksuvõimude juures registreerima pärast seda, kui nad on muutunud maksukohuslaseks. Enamikul juhtudest tööandja või ükskõik milline teine maksustatava tulu maksja on kohustatud käituma agendina, kes täidab maksudeklaratsiooni ja teeb vastava rahaülekande maksuvõimudele. Kui sellist agenti ei ole, tuleb indiviidil endal vastavad formaalsused korda ajada.

Käibemaks

Käibemaksu puhul rakendatakse kolme maksumäära:

• Üldine käibemaksu tase on 17%;
• Ettevõtjad, kes müüvad või impordivad teravilja, toiduõli, maagaasi, sütt või söetooteid kodumajapidamise tarbeks; raamatuid, ajalehti, ajakirju, keemilisi väetisi, põllumajandus-kemikaale, põllumajandusmasinaid, peavad maksma 13% käibemaksu;
• Toodangu pealt, mis läheb ekspordiks käibemaksu ei võeta, kui tegemist ei ole valitsuse poolt kehtestatud erandiga.

Ärimaks

Ärimaksu kogutakse peamiselt mitmesuguste teenuste ja see jääb vahemikku 3-20%. Näiteks transport, postiside, telekommunikatsioonid, kultuuriüritused ja sport on maksustatud 3%-lise; finantsteenused ja kindlustus 5%-lise ja meelelahutusäri (muusikasaalide, karaoke, golfikursuste, piljardiruumide, keegliradade jms opereerimine) 5-20%-lise maksumääraga, kusjuures maksustatakse brutotulu. Põllumajandust, kultuuri, meditsiini, sotsiaalhooldust ja haridustarendavad ürituste puhul võib saada maksuvabastuse, juhul kui need vastavad teatud tingimustele.

Tarbimismaks

Tarbimismaksu rakendatakse 11 sorti selliste vähemeluliste tarbimiskaupade ja luksus-kaupade suhtes nagu alkohol, tubakas, juveelid, kosmeetika, autod jne. Maksu arvutatakse kas käibe või väärtuse põhimõttel ning sellel on 25 erinevat määra, mis kõigub 3% ja 50% vahel kauba väärusest. Tarbimismaks tuleb tasuda enne kauba importimist või müüki.

Maamaks

Maamaksu rakendatakse kodu- ja välismaiste ettevõtete suhtes, mis saavad tulu maakasutusõiguse, hoonete ja nende juurde kuuluvate rajatiste võõrandamise eest. See arvutatakse objekti lõpphinna põhjal, millest on mahaarvutatud komponendid, mida näeb ette vastav seadus. Tegemist on neljaastmelise progresseeruva maksuna, mis jääb 30% ja 60% vahele.

Linna omandimaks

Linna omandimaksu nõutakse maa kasutusõiguse ja hoonete omanikelt linnapiirkondades, eelkõige välisettevõtetelt. Omandimaksu arvutatakse omandi reaalse hinna põhjal, kusjuures otsustajaks on kohalik omandihindamiskomitee. Kui omanik kasutab objekti ise, peab ta tasuma 1,2% objekti maksumusest aastas; kui ta rendib seda edasi, siis tuleb maksta 12% rendisummast. Omandimaksu tuleb tasuda kord kvartalis või kord poole aasta jooksul, nii nagu otsustab kohalik võim.

Pitsatilõiv

Pitsatilõivu nõutakse ettevõtetelt ja eraisikutelt, kellele väljastatakse või kes ise väljastavad dokumente. Sinna alla kuuluvad müügi-, ostu-, rendi-, liisingu-, laenulepingud; äriettevõtte arveraamatud, litsentsisertifikaadid ja teised rahandusministeeriumi poolt kinnitatud dokumendid. Määrad lepingu sõlminud osapooltele kõiguvad 0,005% ja 0,1% vahel tehingu maksumusest. Vara ülemineku puhul müümise, pärimise või annetuse korral on see 0,4%; A ja B-aktsiate ostu-müügi korral on pitsatimaks 0,1%.

Sõidukite ja laevade litsentsi tasu maksavad sõidukite ja laevade kasutajad pärast registreerimist.

Tööjõu värbamine

Kuigi pidev uute kümnete ja sadade miljonite inimeste tulek linna jätab mulje, nagu tööjõudu oleks piisavalt, käib omakorda tihe konkurents firmade vahel personali pärast tööjõupüramiidi ülemises osas. Kiire majanduslik areng nõuab andekaid, kõrge kvalifikatsiooniga tehniliste oskuste või juhiomadustega spetsialiste märksa rohkem, kui haridussüsteem suudab seda ette valmistada. Nii on hea kaadri leidmine ja veelgi enam, hoidmine firmadele suureks väljakutseks. Konkurents viib tööjõuhinna üles ja nii tasuks vastava sektori palgatase üle kontrollida, enne kui kiirustada oma tootmise Hiinasse üleviimisega.

Firmadel ei ole õigust palgata tavalist personali välismaalt s.h. Taivanilt, Hong Kongist või Macaust. Kui erandjuhul soovitakse värvata erilise kvalifikatsiooniga spetsialisti või juhti, mida Hiinast ei leia, siis tuleb taotleda kooskõlastust tööjõuga tegelevalt võimuinstantsilt ja teha läbi protseduurid elamis- ja tööloa saamiseks.

Hiina tööjõuturg muutub järjest liberaalsemaks ja seetõttu on firmadel rohkem õigust endale reklaami teha ja tööjõudu valida. Samas muutub Hiina tööseadusandlus kiiresti ja firmadel on raske kõiki neid reegleid jälgida (uus tööseadus jõustus 1.01.2008). Näiteks käivad erinevad reeglid erinevate tööliskategooriate kohta ja kehtivad ka teatud piirangud värbamisreklaami kohta. Seetõttu soovitatakse firmadel kasutada valitsuse poolt heakskiidetud personalifirmasid, mis suudavad hoolitseda tööjõuvärbamisega seotud erinevate tahkude, s.h. dokumentatsiooni, töölepingute koostamise, professionaalsuse kontrolli, maksu- ja sotsiaaltagatiste vormistamise eest.

Kuna internetikasutajate arv Hiinas kasvab väga kiiresti (2006. a üle 120 mln), siis üha populaarsemaks muutub töötajate otsimine interneti vahendusel. Tuntumad veebileheküljed on 51job.com, ChinaHR.com, Zhaopin.com, mis on nii hiina kui inglise keeles. Kui otsitakse teatud tehniliste oskustega töötajaid või keskastme juhte, pöördutakse tavaliselt kohaliku või rahvusvahelise personalibüroo poole, millede arv on viimastel aastatel kiiresti kasvanud.

Enne kokkuleppe tegemist oleks vaja uurida värbamisagentuuri tausta, et kindlaks teha, kas see suudab esindada firma huve usaldusväärselt ja professionaalselt, kas sellel on piisavalt kogemust ja et kas sellel on soovitud tööjõuturu suhtes olemas kõik vajalikud litsentsid. Tuleb otsustada ka, millist teenust oodatakse: kas vaid sobiva kategooria kandidaatide ülesotsimist (mis sobib rohkem tippjuhtide leidmisel) või ka sõelumise etappe (mis sobib massilisema värbamise puhul). Hiinas on levinud ka tööjõumessid, mida paljud välisfirmad kasutavad. Uue, võimeka ja energilise personali leidmiseks külastavad ettevõtjad üliõpilaslinnakuid – meetod, mille miinuseks peetakse töötajate ülelöömist teiste firmade poolt pärast seda kui firma on nad välja koolitanud ja andnud neile teatud kogemuse. Vastava ala spetsialistide värbamiseks kasutatakse ka erialaspetsialiste koondavaid klubisid, kus mitteametlikus õhkkonnas saab infot vahetada ja tutvusi sõlmida. Kõige edukamaks kanaliks rahvusvaheliste firmade puhul peetakse värbamistasu rakendamist, mis Hiina puhul on suhteliselt madalam ja makstakse tavaliselt pärast katseaja möödumist (tavaliselt pärast poolt aastat).