EESTI MAJANDUS- JA KAUBANDUSSUHTED HIINA RAHVAVABARIIGIGA

Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed, peamisteks piiravateks teguriteks on kauge vahemaa, mastaapide ja kultuuriline erinevus. Hiina huvi tugineb eelkõige Eesti soodsale geograafilisele asendile, EL/Schengen/Euro liikmelisusele, headele transporditingimustele ja tugevale teaduslik-tehnilisele potentsiaalile; hiinlased on väljendanud huvi koostöö vastu transiidi, elektroonika, puidu- kala- ja ehitusmaterjalitööstuse ning põlevkivi töötlemise vallas. Eesti huvi Hiina vastu tuleneb aga Hiina investeerimispotentsiaalist, allhangete tegemise võimalustest, samuti Hiina hiiglaslikust turust ja kaupade hankekohast, kus hind on konkurentsivõimeline ja kvaliteet paraneb.

Eesti ja Hiina vahelised kahepoolsed majandussuhted on keskne aruteluteema nii poliitikute kohtumistel kui ka umbes 1,5-2,5 aastaste vahedega toimuvatel Eesti-Hiina majandus-ühiskomisjoni kohtumistel. Põhilised valdkonnad on siiani olnud koostöö transiidis, logistikas ja tööstustootmises. Lisaks on arutluse all olnud Eesti kaupade turustamise küsimused Hiina turul. Viimati külastas Eesti majanduskomisjon Hiinat 2010 augustis.

Eesti ettevõtjate huvi Hiina suunal kasvab kiiresti. Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse sõnul tegeleb Hiinast importimisega üle 500 firma, eksportijaid on paarisaja ringis. Et paremini Eesti äritegevust toestada, on Shanghais avatud EAS kontor ning samuti on vastavatud ka ärilise suunitlusega peakonsulaat Shanghais. Kuivõrd Eesti firmade suutlikkus investeerida on viimastel aastatel kasvanud, on üles näidatud huvi investeerimisel kinnisvaraarendusse, jaemüügikaubandusse, tööstustootmisse. Kuna Eesti hakkab kaotama oma konkurentsieelist odava tööjõu näol, vaadatakse konkurentsivõime kasvatamiseks allhangete tegemise näol üha enam Hiina suunas. Eesti suuremate rõivatööstuste hulka kuuluvad Klementi ja Baltika valmistavad kolmandiku oma toodetest allhanke korras Hiinas. 2004. aastal käivitunud AS Scandi Floori Kurista liimpuidutehas ekspordib 90% oma toodangust Hiinasse.

Sügisel 2006 avas Marat Guangzhous kontori koos kolme palgalise töötajaga. Praegu tellitakse allhanget 2000 töötajaga tehasest Hiina tekstiilipiirkonnas Zhejiangis, kuid plaanitakse ka osaluse omandamist. Pärnus tegutseva teki- ja padjavabriku Wendre emaettevõte omab tehast Shanghai lähedal viiemiljonilise elanikkonnaga Wuxi linnas, mis valmistab Wendre jaoks pooltooteid. Wuxi linnas on loonud ühisettevõtte ja avas oma tootmisüksuse Tartus baseeruv ja eesti kapitali osalusega ettevõte Tarkon.

2006. a võitis Hiina firma Nuctech teisel katsel riigihankekonkursi, mille alusel müüdi piirivalvele ning maksu- ja tolliametile Schengen Facility programmi raames 49 mln krooni eest läbivalgustustehnikat.

Detsembris 2006 tõid Hiina firma ZTE Corporation, Sideamet ja Televõrgu AS avalikkuse ette koostöö, mille eesmärgiks on katta mobiilse internetiga terve Eesti. Eesti Energia kontserni kuuluv Televõrgu AS võitis Sideameti korraldatud konkursi lairibatehnoloogial põhineval sidevõrgul võrguteenuse osutamiseks, et hakata pakkuma kõigile huvilistele WiFi-ga sarnast internetiteenust, mille leviala katab kogu Eestit. Erinevalt täna kasutusel olevast WiFi-st ja Wimax-ist on Televõrgu poolt pakutav mobiilse interneti teenus kasutatav igal pool ning ei vaja tugijaama vahetut lähedust internetiteenuse kasutajale. Teenuse tarbimiseks piisab, kui pista kantavasse arvutisse vastav raadiokaart. Võrguseadmed tarnitakse firma ZTE Corporation poolt.

2003. ja 2004. a on Hiina suurimal kõrgtehnoloogia messil China Hi-Tech Fair Eestit ja Eesti kõrgtehnoloogiat tutvustav ekspositsioon pälvinud tunnustust kui üks paremini organiseeritud väljapanekutest. Eesti ekspositsiooni panustasid Pekingi saatkonna toel Ensto, JOT Eesti ning teised Aasia turul majanduskontakte omavad kõrg- ja biotehnoloogiafirmad. 1999. aastast toimuva messi eestvõtjaks on Hiina RV Riiginõukogu ning korraldajateks Hiina kaubandus-, teadus- ja tehnika-, informatsioonitööstuse ning põllumajandus-ministeerium. Lisaks aitavad ürituse toimumisele kaasa ka Shenzheni linnavalitsus, Hiina RV Teaduste Akadeemia ning Hiina RV Inseneride Akadeemia.

Majanduslepingud

Eesti ja Hiina suhete edasiseks arenguks on loodud soodus pinnas kahepoolsete majanduslepingute näol:

• Kaubandus-ja majanduskoostöö leping (jõustus 1993);
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 1994);
• Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustus 1999);
• Tsiviillennundusleping (jõustus 2000).

Transiidikoostöö

Hiinale on huvipakkuv Eesti hea transpordiinfrastruktuur, mis võimaldab kasutada Eestit ümberlaadimispunktina teel Lääne-Euroopasse, aga ka Venemaale. Hiinlastel on huvi kaubavahetuse hoogustamiseks oma kaupa Eesti sadamatesse vedada ja suunata see siia rajatavate ladude ja jaotuskeskuste kaudu edasi lõpptarbijale. Muuga ja Sillamäe sadama vabatsoonid annavad võimaluse kohapeal ümberpakitud ja lõpptarbija vajaduste järgi komplekteeritud kaubasaadetised ilma suuremate piirisekeldusteta edasi saata. Eesti on huvitatud Hiina poolsetest investeeringutest ja Eesti sadamate ning transiidivõimaluste kasutamisest Hiina firmade poolt.

Transiidialase koostöö konkretiseerimiseks külastas Eestit 4.-7.12.2005 transpordiekspertide delegatsioon, kuhu olid kaasatud spetsialistid transpordiministeeriumist, tehnilised eksperdid ja Hiina juhtivate sadamate ning kaubandusfirmade esindajad. Külalised väisasid Tallinna Sadama Muuga ja Paldiski sadamat, Paldiski Põhjasadamat; tutvusid Eesti Raudtee ja Sillamäe sadama võimalustega. 14.-19.05.2006 külastas Hiinat esinduslik Eesti transiididelegatsioon majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sadamate, Eesti Raudtee, Sadamaoperaatorite Liidu ja Tuleviku Uuringute Instituudi esindajate osavõtul. Külastati maailma suurimat konteinersadamat Yangshanis ja sadamat Tianjinis ning Eesti Raudtee ja Tallinna Sadam tegid ühisesitluse konverentsil „China Ports Summit 2006” 22.-27.10.2007 külastas esinduslik transiididelegatsioon majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi juhtimisel ja Tallinna Sadama, Eesti Raudtee, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning operaatorfirmade esindajate osalusel Hong Kongi, Ningbo’d ja Daliani. Külastati sadamaid, kohtuti äripartneritega, kolmes kohas anti seminar Eesti majanduskeskkonna tutvustamiseks. Minister Partsil ja Eesti Raudteel olid kohtumised vastavalt transpordi- ja raudteede ministeeriumis Pekingis. 6-12.05.2010. külastas sarnane, logistikasektori delegatsioon majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi juhtimisel Shanghaid ning osales transpordi- ja logistikamessil.

05.12.2001 kirjutasid Hiina raudteede aseminister Liu Zhijun ning Eesti teede- ja sideminister Toivo Jürgenson alla ministeeriumide vahelisele koostöö kokkuleppele. Juba 1998. a oli allkirjastatud koostööprotokoll Eesti Raudtee ja Shanghai Raudtee vahel. Jaanuaris 2007 sõlmiti Tallinna Sadama ja Ningbo Sadama vahel leping sõbralike suhete sisseseadmiseks; oktoobrikuise visiidi käigus sõlmiti koostöömemorandum Tallinna ja Daliani sadamate vahel. Perspektiivikas on lennundusalane koostöö. 1999. aasta märtsis allkirjastasid Eesti ja Hiina lennunduslepingu, mille tulemusel võiks hakata toimuma otselennuühendus Eesti ja Hiina vahel.

Kaubandus

Eesti ja Hiina vahelise kaubavahetuse areng on olnud märkimisväärne. Aastatel 2000–2005 suurenes kaubavahetuskäive Hiinaga peaaegu 19 korda, sealjuures eksport kasvas ligikaudu 7 korda ja import 29 korda.

2006. aastaks oli kaubavahetuskäive oli 6 740 mln EEK, millest eksport moodustas juba peaaegu poole ehk 3 308,6 mln ja import 3 431,4 mln EEK. Ekspordimahu olulise suurenemise tulemusena kahanes kaubavahetuse puudujääk 122,8 mln kroonini. Selle taga oli põhiliselt masinate ja seadmetega kaubavahetuse bilansi muutumine positiivseks 807 mln krooni ulatuses, mis aasta varem oli negatiivne 1 433 mln EEK ulatuses. Seoses majanduskriisiga langes impordimaht oluliselt ning 2009. aasta kaubavahetuskäive oli vaid 3 132,3 mln krooni. 2010 on aga näidanud kaubavahetuse hoogsat taastumist: eelmise aasta käive ületati juba suvel ning, augustikuu lõpu seisuga ulatus käive 3 535,3 mln kroonini.

2010. a augusti seisuga on Hiina Eesti suurim kaubanduspartner Aasias, olles riikide üldjärjestuses 13. kohal (moodustades 2,0% kogu väliskaubanduskäibest), olles 16. ekspordipartner (1,43% ekspordist) ja 9. impordipartner saatjariikide arvestuses (2,63% impordist). Hiina päritolu kaupu tuuakse Eestisse veelgi rohkem, sest paljud kaubad jõuavad siia läbi teiste riikide vahendajate.

Ekspordist moodustasid 2009.a. masinad ja seadmed 38%, pabermass (ja tooted sellest) 21% ning metallid ja metalltooted 16%.

Impordist (saatjariigi järgi) moodustasid masinad ja seadmed 38%, tekstiil ja tekstiiltooted 20%, metall ja metalltooted 10%, muud tööstuskaubad (mööbel, mänguasjad, sporditarbed) samuti 10%.

Kaubavahetus Hiinaga põhikaubanduse järgi (mln krooni):

Tähtsamad ekspordi-impordi kaubagrupid 2009. a:

Investeeringud

Eesti Panga andmetel oli 30.06.2010 seisuga Eestisse Hiinast tulnud otseste välisinvesteeringute positsioon 124,7 mln krooni.
Eesti investeeringud Hiinasse moodustavad 7,5 mln krooni.

Hiina investeeringud riigist välja on kasvamas eksponentsiaalselt ühes riigi majanduse tugevnemisega. Veel mõned aastad tagasi olid investeeringud enam kui tagasihoidlikud ja seda mitmetel põhjustel. Siin tuleb arvestada kogu regiooni kultuurilist tausta, sest ka teised Ida-Aasia majandused on ettevaatlikud uutele, nende jaoks veel tundmatutele turgudele investeerimisel, kuna sealsete inimeste jaoks on usalduse tekkeks väga tähtsad isiklikud, äraproovitud suhted. Peale selle pakub kiiresti arenev Hiina majandus oma hiiglasliku turuga suuri ja kasumlikke investeerimisvõimalusi siseriiklikult. Kuid kõige tähtsam põhjus on valitsuse kontroll kapitali liikumise üle välismaale – tendents on selle lõdvendamise suunas, kuid protsess toimub sammhaaval.

Hiina riik ise on investeeringute suunamisel olnud huvitatud keskendumisest eelkõige pikaajalistele strateegiatele, et tagada näiteks Hiina kasvavate vajaduse rahuldamine energia ja toorainete järele, aga ka tuntud kaubamärkidega ettevõtete ülevõtmine. Iseloomulik oli katse osta kümne Ameerika suurima naftafirma hulka kuuluv UNOCAL Hiina riikliku naftagigandi CNOOC-i poolt, mis vaatamata parimale pakkumisele jäi USA poliitikute sekkumise tõttu ära. Lisaks investeeringud naftaväljade ekspluateerimiseks Iraanis, mitmel pool Aafrikas, Lõuna-Ameerikas jm. On esinemas ka Hiina firmade vahelist "konkurentsi" kontrolli saavutamise pärast tuntud lääne firmade või kaubamärkide omandamiseks (Huawei ja ZTE näiline konkurents välisturgudel telekomi valdkonnas). Nii on ilmselt oodata uusi investeeringuid ettevõtetesse ja tugistruktuuridesse, mis aitavad Hiinal haarata positsioone üle maailma. Senini on ca 90% Hiina välisinvesteeringutest läinud kaevandustesse ja töötlevasse tööstusesse; 78% lepingulistest projektidest kuulub ehituse, transpordi, telekommunikatsioonide, naftakeemiatööstuse ja energeetika valdkonda. 2007. a alustati valuutareservide kasumlikumaks investeerimiseks raha suunamist osaluse ostmiseks maailma juhtivates pankades ja investeerimisfirmades.

Turism

Eestit külastab aastas 500-1 000 Hiina RV reisijat, valdavalt peatutakse Tallinnas, kuid peale pealinna on hiinlased hakanud külastama ka teisi Eesti piirkondi, nagu näiteks Ida- ja Lääne- Virumaad.