1. ÜLDANDMED

Asukoht: Lääne-Euroopa; Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaa vahel.

Pindala: 30,528 km². Belgia Rahvusliku Geograafia Instituudi andmeil on Belgia riigipiiri pikkus 1482,1 km (sellest Põhjamerega 73,1 km, Hollandiga 459,6 km, Saksamaaga 153,4 km,, Luksemburgiga 150,4 km ja Prantsusmaaga 645,6 km).

Rahvastik: 10 951 266 elanikku 1. jaanuari 2012 seisuga. Belgia on üks Euroopa tihedamalt asustatud riike (keskmiselt 349 elanikku/km²), kuid asustustihedus on ebaühtlane: 50 in/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni 6458 in/km2 Brüsselis, linnades elab 97% elanikest. Flandrias koos Brüsseliga elab u. 2/3 riigi elanikkonnast. Välismaalasi on üle 12% elanikkonnast. Eeldatav eluiga meestel 77 ja naistel 82 aastat.

Riigikord:konstitutsiooniline parlamentaarne monarhia. Föderaalriik alates 1993. a.

Riigipea: Kuningas Albert II (alates 1993.a. augustist). Troonipärija on prints Philippe, Brabanti hertsog.

Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele - 21.07.1831).

Riigikeeled: madalmaade ehk hollandi keel, prantsuse ja saksa keel. Keelekasutuse alusel on Belgias kolm keelekogukonda, mis jaotuvad Belgia kolme piirkonna vahel järgmiselt: hollandikeelne kogukond (ligi 60% elanikest) asub põhjapoolses Flandrias ja Brüssel-pealinna regioonis, prantsuskeelne kogukond (ligi 40% elanikest) on lõunapoolses Valloonias ja Brüssel-pealinna regioonis, saksakeelne kogukond on riigi idaosas Valloonia regiooni Liège provintsi kommuunides (alla 1% elanikkonnast). Brüssel-pealinna regioonis on ametlik staatus nii prantsuse kui hollandi keelel (prantsuskeelseid ca 80%).

Riigilipp: must, kollane ja punane – võrdsete vertikaalsete triipudena. (Tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega). Oma lipp on ka regioonidel ja kõikidel keelekogukondadel.

Religioon: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga. Belgia riik tunnistab (ja toetab) 6 erinevat religiooni. Kõige rohkem on katoliiklasi (ca 75%). Lisaks katoliiklusele tunnistatakse evangeelset protestantlust, õigeusku, islami, juudi ja anglikaani usku.

Raha: euro (käibel alates 1. jaanuarist 2002, varasem rahaühik Belgia frank 1€ = 40,34BEF)

Pealinn: Brüssel 01.01. 2012 seisuga elanikke 1 119 088; ametlikult Brüssel-pealinna regioon, mis koosneb 19 kommuunist.
Brüsselis on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Siin paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi.

Suuremad linnad:
Antwerpen - 472 071 in.
Gent – 237 250 in.
Charleroi - 201 593 in.
Liège – 190 102 in.
Namur - 107 939 in.

Valitsus: Föderaalvalitsuse peaminister on frankofooni sotsialistliku partei esindaja Elio Di Rupo (alates 06.12.2011). Föderaalvalitsus on reeglina koalitsioonivalitsus. Belgia on kolmest piirkonnast ehk regioonist koosnev liitriik, kus on lisaks kolm keelekogukonda ja täidesaatev võim jaguneb föderaal-, regionaal- (Flandria, Valloonia, Brüssel-pealinn) ning kogukonnavalitsuste (prantsuse, hollandi ja saksa kogukond) vahel.

Valimised: Üleüldised ja kohustuslikud alates 18.eluaastast. Föderaalvalimised on iga nelja aasta järel (järgmised föderaalvalimised toimuvad 2014. aastal). Regionaalsed ja kohalike omavalitsuste valimised on iga viie aasta järel (viimati 2012. aastal). Lisaks toimuvad iga kuue aasta järel provintsi ja kohalike omavalitsuse nõukogude valimised (viimati 2012. aastal).

SKT elaniku kohta: 2011. aastal oli SKT elaniku kohta ligikaudu 32 000 EUR.

SKT aastane juurdekasv: Sarnaselt teistele Euroopa riikidele on ka Belgiat majandus hetkel raskustes. Kui 2011. aastal oli SKT kasv 1.8%, siis 2012. aasta esialgsed hinnangud näevad ette negatiivse majanduskasvu -0,1% (OECD). Belgia Keskpanga ennustuse kohaselt võiks 2013. aastal siiski SKT kasvada 1,4%.

Tööpuudus: Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 61,8%. Tööpuudus 2011. aastal oli 7,2% (võrdluseks 2010. aastal 8,3%). Tööpuudus Belgias on siiski väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2011. aastal 9,7%). Tööpuudus on regiooniti erinev: Valloonias on rohkem töötuid noorte hulgas ja Flandrias on tööhõive väiksem vanemate inimeste seas; riigis üldiselt on pikemaajaliselt rohkem töötuid vanuses 30-39.

Inflatsioon: 2012. detsembris  oli inflatsioon 2,27%, aasta tagasi oli see 3,487%.

Riigieelarve: Riigieelarve puudujääk oli 2012. aastal oli 2,8%,  2013. aastal kujuneb defitsiidiks prognooside kohaselt  2,15% SKT-st.

Riigivõlg: Keskvalitsuse võlg, väljendatuna protsendina SKTst, on 2011. aasta seisuga 97,8%.