2. GEOGRAAFILINE ASEND JA ADMINISTRATIIVJAOTUS

Geograafiline asend

Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik on üks kolmest Beneluxi maast ning piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga.

Majandusgeograafide analüüsi kohaselt kulgeb läbi Euroopa - Liverpoolist kuni Genuani (Põhja-Itaalia) - 200 km laiune ja 1500 km pikkune tsoon, kus elab enam kui 70 mln inimest ja kuhu koondub 65% kogu Euroopa majandustegevusest. Belgia asub selle tsooni keskel.

Belgia maastik on väga vaheldusrikas. Riigi põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, keskeltläbi 50 m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja eriti selle lõunaosa on kõrgendik - Ardennide mäestik, kus asub ka kõrgeim tipp Belgias: le Signal de Botrange (694 m merepinnast).
Kliima on mereline, sademeid keskmiselt 780 mm aastas, vihmaseid päevi aastas u. 200. Keskmine temperatuur 9,8°C (suvel 15°-16°C, talvel 2°-4°C). Äärmuslike temperatuuridena on mõõdetud suvel kuni 40ºC (Campine) ja talvel -30°C (Lesse jõe orus).

Administratiivjaotus

Belgia on jagatud kolmeks regiooniks (Flandria, Brüssel-pealinn ja Valloonia) ja kolmeks keelekogukonnaks (prantsuse, hollandi ja saksa).

Regioonid jagunevad 10 provintsiks. Hollandikeelses Flandrias (13 512 km², 5,8 milj elanikku, el.tihedus 456 in/m², valitsusasutused paiknevad Brüsselis) on 5 provintsi: Antwerpen (keskus Antwerpen), Ida-Flandria (keskus Gent), Lääne-Flandria (keskus Brugge), Limburg (keskus Hasselt), Flaami Brabant (keskus Leuven). Prantsuskeelses Valloonias (16,844 km², 3,45 milj elanikku, 205,2 in/km², keskus Namur) on samuti 5 provintsi: Hainaut (keskus Mons), Vallooni Brabant (keskus Wavre), Liège (keskus Liège), Namur (keskus Namur) ja Luxembourg (keskus Arlon). Brüssel-pealinna regioonis on 19 kommuuni, keskus Brüsseli linn (Bruxelles-ville, ametlikult kakskeelne: hollandi ja prantsuse).

Keelekogukonnad jaotuvad järgmiselt: hollandikeelne kogukond Flandrias ja Brüssel-pealinnas, prantsuskeelne kogukond Valloonias ja Brüssel-pealinnas ja saksakeelne kogukond Ida-Belgias Saksamaa piiri ääres, Liège’i provintsis (veidi vähem kui 1% elanikkonnast).

Regioonide keskused on vastavalt Brüsseli regioonil pealinn ise ja Valloonial Namur. Ehkki Flandria pealinnaks on mõnikord tinglikult nimetatud ka Antwerpeni, paiknevad flaami valitsusasutused Brüsselis ja seetõttu peavad flaamid seda ka oma pealinnaks. Antwerpen on säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.