6. HINNAKUJUNDUSSÜSTEEM
Põhimõtteline otsus hindade liberaliseerimise kohta võeti vastu 1993. aastal (enne seda oli importija/müüja kohustatud esitama Majandusministeeriumile põhjendatud taotluse kauba soovitava hinna kohta). Siiski on Majandusministeeriumil - täpsemini 1969.a. kuningliku määrusega moodustatud Hinnakomisjonil - senini õigus (toetudes 22.01.1945 seadusele, mida on hiljem korduvalt redigeeritud) otsustada teatud toodetele/teenustele kehtestatavate piirhindade üle. Hinnataotlus tuleb esitada vähemalt 60 päeva (implantaatide ja retsepti alusel müüdavate ravimite puhul 90 päeva) enne hinna kehtestamist ja varustada see põhjendavate arvutustega. Mainitud tingimus kehtib ettevõtetele, mille tegevusala on Majandusministeeriumi koostatud nimekirjas (ravimid, meditsiinilised implantaadid, nt südamestimulaatorid, eakate hooldekodud, jäätmekäitlus, kaabeltelevisioon, veevarustus, taksotransport, kohustuslik tööõnnetuskindlustus). Ettevõtted, mille tegevusala nimekirjas pole, on oma hinnapoliitikas vabad ning neile ei kehti ka planeeritava hinnatõusu ulatusest ning jõustumise kuupäevast etteteatamise nõue.
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
